1-07-15768\1 · 1-07-15768\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-15768

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-15768 (07231401440) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi U.J-i süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav U.J

Ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: AS L , elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: kriminaalkorras puudub

Väärteokorras karistatud: Põhja Politseiprefektuuri 27.02.2006 otsusega LS § 7419

lg 1 ja § 741

lg 1 alusel rahatrahviga 13500 krooni Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. U.J süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) päevamäära ulatuses,

päevamäära arvestusega 179 krooni päevamäär, so 16 110 (kuusteist tuhat ükssada kümme) krooni.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks rahalise karistuse 60 päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 179 krooni

päevamäär, so 10 740 (kümme tuhat seitsesada nelikümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr

XXXXXXXXX Hansapangas viitenumbriga XXXXXXXXXXX, märkides selgitusena „U.J, 1-07-15768, rahaline karistus“.

2

3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades

12 kuu jooksul 895 (kaheksasada üheksakümmend viis) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumise päevast.

4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada U.J-i suhtes lisakaristust, võttes temalt ära

mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud tähtaja möödumisel.

5. U.J-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 (kuus)

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

XXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXX Hansapangas,

viitenumbriga XXXXXXXXX, märkides selgitusena „U.J, 1-07-15768, sundraha“.

6. U.J-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend üks) krooni ja 10 senti,

mis tuleb 6 (kuus) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr XXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXXXXXX, märkides selgitusena „U.J, 1-07- 15768, kaitsjatasu“.

7. Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 27.02.2008.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

U.J süüdistatakse selles, et tema, olles Põhja Politseiprefektuuri 27.02.2006

otsusega karistatud LS § 7419

lg 1 alusel rahatrahviga 13500 krooni mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise eest, kehtiva karistuse ajal 19.08.2007 kell 00.40 juhtis Tallinnas,

Peterburi teel maja nr 58C juures mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX olles alkoholijoobes.

Seega U.J juhtides mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 424 järgi

Kohtuistungil süüdistatav U.J seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

3 Koopia 27.02.2006 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,06,002402, millest nähtuvalt karistati U.J 07.02.2006 toimepandud LS § 74 19 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 13 500 krooni. (t/l 2)

19.08.2007 koostatud väärteoprotokoll nr AB 934595, millest nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 19.08.2007 kell 00.40 juhtis U.J Peterburi teel maja nr

58C juures Tallinnas mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes, puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 6)

19.08.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 00.45 ajal U.J alkoholijoove

0,97 mg/l. U.J nõustus tuvastamise tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 7)

ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli ta 06.09.2007 koostatud kahtlustatava U.J-i

19.08.2007 baaris, mis asus Punasel tänaval Lasnamäel. Tarvitas ära oma mäletamist mööda 3 kokteili. Kella 00.30 ajal arvas, et viib temaga koos alkoholi tarvitanud sõbra koju sõbra autoga. Liikus mööda Peterburi teed Nissani keskuse poole ja kell 00.40 peatas teda politseipatrull. Teadis, et on karistatud joobes juhtimise eest, trahv on tasutud. (t/l 10- 13)

03.10.2007 koostatud tunnistaja Aime-Maie Perksoni ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

oli tunnistaja 19.08.2007 koos vanemkonstaabel K.Nõuga graafikujärgselt tööl ja Peterburi teel märkas kella 00.35 ajal sõiduautot XXX registreerimismärgiga XXX, mis

liikus Mustakivi suunas. Politsei andmebaasi andmetel oli sõiduk operatiivhuvis ja

tunnistaja peatas sõiduki maja nr 58C juures. Kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis

U.J, kes oli alkoholijoobes ja kellel puudus esitamiseks juhiluba. Sõidukist

väljudes toetus U.J sõidukile, silmad olid märjad ja läikivad, kõne häiritud. Juht nõustus joobe tuvastamisega kohapeal. (t/l 17-19)

saanud 2006 aastal sissetulekut T OÜst Tööandjate andmebaasi andmetel on U.J aastapalgaga 140 622 krooni. (t/l 20-21)

Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 208 krooni. (t/l 22)

suhtes alustatud kolm Täitemenetluse andmebaasi andmetel on U.J-i täitemenetlust kokku 1080 krooni nõudes, millised menetlused on lõpetatud. (t/l 24)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel U.J-i

kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, tunnistaja Aime-Maie Perksoni

ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja otsust väärteoasjas, karistusregistri andmeid määratud karistuste kohta, andmeid sissetulekute kohta 2006 aastal, asub seisukohale, et süüdistatava U.J-i süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on U.J varem karistatud LS § 74 19

lg 1

ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles

alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo

toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on U.J-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest, milline

on menetletavas kriminaalasjas menetlusesemeks oleva kuriteo koosseisuliseks tunnuseks. Seega ei saa tema karistusandmetest teha järeldusi, et ta süstemaatiliselt rikuks liikluskorda.

4

Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3

aastani. Kriminaaltoimiku materjalidest saab järeldada, et süüdistatava sissetulek on olnud suhteliselt keskpärane ning tal ei ole rahalisi kohustusi seoses tasumata karistustega. Samal ajal oli tema keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist 2006 aastal 208 krooni. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et tal on ka ülalpidamisel laps ning ta on võtnud

pangalaenu neljaks aastaks. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole pangalaenu keskmise

päevasissetuleku arvutamisel arvestatud. Taolistel asjaoludel tuleb keskmisest

päevasissetulekust maha arvestada veel 20%, mistõttu tuleb keskmiseks päevasissetulekuks

arvestada 179 krooni. Vastavalt karistuse mõistmise põhimõtetele, valides sanktsioonis

ettenähtud alternatiivsete karistuste vahel, tuleb vangistust kohaldada juhul, kui rahalise karistuse kohaldamine kas ei anna karistuse eesmärkide saavutamisel oodatavat tulemust või kui süüdlase majanduslik olukord välistab rahalise karistuse tasumise. Sellist järeldust saab

teha kas süüdlase majanduslikku olukorda analüüsides või arvestades süüdlase varasemat

käitumist ja karistusi. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on kuriteo koosseisuliseks asjaoluks varasema samalaadse väärteo teoimepanemine ning seetõttu ei saa kohus olukorras, kus isik

on sisuliselt varem karistamata, teha järeldusi, et süüdistatavat saaks mõjutada eranditult

vangistusega. Seetõttu kohus, arvestades kriminaaltoimikust nähtuvaid andmeid ja

süüdistatava selgitusi saadava sissetuleku suuruse ja süüdistatava isikuandmete kohta, asub

seisukohale, et süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust. Karistuse määra valikul lähtutakse sellest, et

karistus määratakse üldjuhul sanktsioonis ettenähtud keskmises määras ning vastavalt siis

vähendatakse või suurendatakse määra sõltuvalt sellest, kas süüdlase käitumises esineb karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdlase

käitumises vaid karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Seetõttu võib karistuse määrata mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Kuivõrd süüdistataval on sissetulek olnud alaline ja suhteliselt keskmine, mistõttu on ka rahalise karistuse päevamäär suhteliselt suur, leiab kohus, et rahalise karistuse tasumise võib

määrata ositi pikema aja jooksul, andmaks süüdistatavale võimaluse oma majanduslikku olukorda arvestades täita kõik kohtu poolt määratavad rahalised kohustused, mis tulenevad nii rahalisest karistusest kui ka kriminaalmenetluse kuludest.

Kuigi süüdistataval võib olla soov saada mootorsõiduki juhtimise õigus ja oma igapäevastes toimetustes seda õigust ka kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule

ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei

pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub

kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist süstemaatilise liikluseeskirja nõuete

rikkujaga, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni

keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal süüdistatav ei ohusta teisi liiklejaid.

Märt Toming kohtunik