1-07-15183\12 · Tallinna Ringkonnakohus

1-07-15183

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruaril 2008.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1- 07-15183 Kohtukoosseis eesistuja Igor Amann, liikmed Malle Preimer, Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Tõlk Svetlana Talli Kriminaalasi L.I süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p.4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 4. detsembri 2007.a. otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav L.I Prokurör Tiina Viru Süüdistatav

L.I, ik. xxx, ei tööta , eluk. Tallinn x, varem kolmeteistkümnel korral kohtulikult karistatud, neist viimati 12.juulil 2007.a. Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg.2 p.4 järgi 4 kuu vangistusega; alates 30. novembrist 2007.a. viibib vahi all;

Kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste RESOLUTSIOON

Pärnu Maakohtu 4. detsembri 2007.a. otsus L.I suhtes jätta muutmata ja tema apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks kohtukantselei kaudu 5. veebruaril 2008.a., kuid selle peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult teatada.

Asjaolud ja menetluse käik.

Kokkuleppemenetluse korras tehtud Pärnu Maakohtu 4. detsembri 2007.a. otsusega tunnistati L.I süüdi KarS § 199 lg.2 p.4 järgi ja karistati 4 kuu vangistusega. L.I tunnistati süüdi selles, et tema, 20. novembril 2007.a., Paide linnas, kaupluses „Maksimarket“, võõra vallasasja ebaseadusliku omandamise eesmärgil, võttis alkohoolsete jookide müügiriiulilt ära ja peitis karastusjookide vahele pudeli konjakit „Martell V.S.“ maksumusega 349 kr.; pudeli konjakit „Martell V.S.O.P.“ maksumusega 474 kr.; kaks pudelit viskit Jack Daniels, kogumaksumusega 774 kr.; pudeli viskit „Black Label“ maksumusega 307 kr. Karastusjookide vahele peidetud alkoholipudelid toimetas süüdistatav L.I kauba eest tasumata kauplusest mitmel korral välja arvestusega, et varguselt tabamise hetkel oleks tema juurest leitavate alkoholipudelite maksumus vähem kui 1000 kr. Süüdistatava L.I poolt kauplusest „Maksimarket“ äravõetud alkohoolsete jookide kogumaksumus oli 1904 kr.

Menetlusosaliste seisukohad ringkonnakohtus.

Apellatsioonis väidab süüdistatav A. Gorman, et maakohus on süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel rikkunud KrMS § -de 10 p.5; 199 lg.1 p.1; 213 lg.1; 242 p.1; 306 lg.1 p.1,3,4 nõudeid. Apellant kinnitab, et varastas Paides asuvast Maksimarketi kauplusest alkoholi, kuid tõi alkoholipudelid kauplusest välja kolmel korral arvestusega, et tabamisel ei ületaks varastatu väärtus 1000 kr. suurust summat. Prokurör T. Viru kvalifitseeris toimepandud teod KarS § 199 lg.2 p.4 järgi, kuigi iga kolme toimepandud varguse puhul oli varastatud asja väärtus alla 1000 kr. ning tegu tulnuks kvalifitseerida KarS § 218 järgi. Kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras arutamise aluseks on KrMS § 242 p.1 järgi süüdistatava isik kirjalik avaldus. Apellant sellist avaldust prokuratuurile pole esitanud ning ta arvab, et prokurör soovis teda eksitada ning kriminaalasja fabritseerida. Prokurör hirmutanud apellanti ähvardusega, et kokkuleppemenetlusest loobumise korral taotleb ta kohtus karistuseks 2 aastat vangistust. Kohtunikuga kokkulepitu järgi mõistetakse apellandile karistuseks 1 aasta vangistust. Apellant ei valda eesti keelt ja soovinud KrMS § 10 p.5 alusel saada vene keeles koostatud kokkulepet. Prokurör keeldunud põhjendusega, et selles dokumendis pole apellandi jaoks midagi tähtsat. Prokurör T. Viru ei täitnud KrMS § 213 järgset kohtueelse menetluse seaduslikkuse tagamise kohustust. Kohtuotsuses viitab kohtunik H.-V. Pihlak KrMS §-le 306, mille p.3 järgi peab kohus otsuse tegemisel lahendama küsimuse : „ Kas tegu on kuritegu ning milleise paragrahvi , lõike ja punkti järgi karistusseadustikus tuleb see kvalifitseerida ?“. Apellandi hinnangul pidanuks kohus toimepandud varguse iga lõpuleviidud episoodi kvalifitseerima KarS § 218 järgi . Maakohus ei järginud süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel kehtivat seadust.

Apellant taotleb kriminaalasja uut sisulist arutamist ning seadusele vastava kohtuotsuse tegemist.

Ringkonnakohtu istungil süüdistatav L.I ja kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ning taotles maakohtu otsuse muutmata ning apellatsiooni rahuldamata jätmist.

Ringkonnakohtu seisukoht.

Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega peab vajalikuks märkida, et KrMS § 318 lg.3 p. 4 kohaselt ei saa esitada apellatsiooni kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega. Süüdistatava L.I apellatsioonist ja ringkonnakohtus antud ütlusest nähtuvalt vaidlustab ta esimese astme kohtu otsust tema poolt toimepandud kuriteo Karistusseadustiku järgi kvalifitseerimise osas kui ka prokuröri poolt kokkuleppemenetluse alustamist ilma süüdistatava L.I kirjaliku taotluseta. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väidetega, nagu saaks kokkuleppemenetlust alustada ainuüksi süüdistatava poolt prokuratuurile esitatud kirjaliku taotluse alusel ning selle puudumist tuleks käsitleda kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena. KrMS § 239 lg.1 kohaselt või kohus kriminaalasja lahendada kokkuleppemenetluse korras süüdistatava kui ka prokuratuuri taotlusel. KrMS § 240 sätestatuga on seadusandja delegeerinud prokuratuurile otsustusõiguse kokkuleppemenetluse võimaliku kohaldamise üle, seadmata tingimuseks süüdistatava poolt sellekohase kirjaliku taotluse esitamist. Kokkuleppemenetluseks kahtlustatava, süüdistatava ja tema kaitsja nõusoleku saamise kohta koostab prokurör KrMS § 241 kohase protokolli. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et 3. detsembril 2007.a. koostas prokuröri abi Tiina Viru protokolli kahtlustatava L.I ja tema kaitsja, vandeadvokaadi Enno Palumetsa nõusoleku kohta kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Protokoll kokkulepemenetlusega nõustumise kohta on allkirjastatud kahtlustatava L.I ja tema kaitsja, vandeadvokaat E. Palumets. Süüdistatava kirjalik taotlus esitatakse KrMS § 242 lg.1 järgi prokuratuurile siis kui kahtlustatav või süüdistatav omal initsiatiivil soovivad algatada kriminaalasja kokkuleppekorras menetlemist. Ringkonnakohus nõustub apellandiga selles, et süüdistatavale L.I-le ei ole 3.detsembril 2007.a. prokuröriga sõlmitud kokkuleppe vene keelset kirjaliku tõlget üle antud. Kriminaaltoimikus olevast eesti keelse kokkuleppe tekstist ( tl. 63-65 ) nähtub, et kokkuleppemenetluse läbirääkimiste ja kokkuleppe sõlmimise juures oli tõlk H. Peeterson, keda oli hoiatatud vastutusest KarS § 318 ja § 321 järgi tõlkimisest keeldumise või teadvalt valesti tõlkimise eest. Süüdistatavale ja tema kaitsjale saadeti eesti keelse kokkuleppe koopiad. Ringkonnakohtu hinnangul tõendab see asjaolu, et süüdistatavale L.I-le, kes ei vallanud eesti keelt, oli kokkuleppemenetluses KrMS § 10 lg.2 kohane tõlgi abi tagatud. Pärnu Maakohtu 4. detsembri 2007.a. istungil on süüdistatav L.I kinnitanud, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Seega pole kokkuleppe vene keelse kirjaliku tõlke puudumine piiranud süüdistatavat L.I kokkulepe sisust ja tagajärgedest arusaamisel ega enda kaitseõiguse teostamisel. KrMS § 240 lg.1 järgi leiab kokkuleppemenetluse võimaluste ja kahtlustatavale või süüdistatavale tema õiguste selgitamine aset kokkuleppemenetluseks nõusoleku saamisel.

Ringkonnakohus on veendunud, et tõlgi ja vandeadvokaadist kaitsja osavõtt kokkuleppe sõlmimisest tagas süüdistatavale L.I-le kokkuleppest ja selles sisalduvast süüdistusest arusaamiseks vajaliku selgitustöö ka olukorras, kus kokkulepe oli koostatud eesti keeles, mille koopia anti süüdistatavale L.I-le. Riigikohtu otsuses nr.3-1-1-79-05 esitatud käsitluse järgi ei ole süü ülestunnisus kokkuleppemenetluse kohaldamise tingimuseks ega kokkuleppemenetluse läbirääkimise objektiks. Prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel on kokkuleppe sõlmimine võimalik vaid juhul kui süüdistatav ise on kokkuleppega nõus. Kokkuleppega nõustumine tähendab ka nõustumist süüks arvatud kuriteo kvalifikatsiooniga ning asjaoluga, et süüdimõistva kohtuotsus korral loetakse süüdistatavat kuriteo toimepanemises süüdi olevaks. Kokkuleppemenetluses otsustab kohus tõenduseseme asjaolude esinemise üle kriminaaltoimiku materjalidega tutvumise ja süüdistatava küsitlemise tulemusel kujuneva siseveendumuse järgi. Kokkuleppemenetluses tehtud süüdimõistvas kohtuotsuses ei esita kohus kuriteo faktiliste asjaolude tõendatuse põhistust ning süüdimõistev kohtuotsus koostatakse KrMS § 249 sätteid järgides. Ringkonnakohtus pole kohtumenetluse poolte vahel vaidlust süüdistatava L.I poolt 20. novembril 2007.a. Paide linnas asuvast Maksimarketi kauplusest 1904 kr. kogumaksumusega alkohoolsete jookide ebaseadusliku omandamise eesmärgi müügiletist äravõtmise ja kauplusest väljaviimise faktilistes asjaoludes ega nende asjaolude kajastamise üle prokuröriga sõlmitud kokkuleppes. Ringkonnakohtu hinnangul on prokurör kokkuleppes kui esimese astme kohus kohtuotsuses süüdistatava L.I poolt mitme käitumisaktiga toimepandud alkohoolsete jookide ebaseaduslikku omastamise eesmärgil kauplusest „Maksimarket“ äravõtmist õigesti käsitlenud ühe jätkuva süüteona ja kvalifitseerinud toimepandu KarS § 199 lg.2 p.4 järgi. Jätkuv on kuritegu, mis koosneb vähemalt kahest, üksteisest lühema ajavahemikuga lahutatud teost, millel on sama süüteokoosseisu tunnused ning mis oma kogumis moodustavad ühe kuriteo sellepärast, et nad olid suunatud sama õigushüve vastu, põhjustasid ühtse kuritegeliku tagajärje ning pandin toime sama süüvormiga. Süüdistatav L.I tahtis ebaseaduslikult omandada ja ka tegelikult võttis kauplusest kauba eest tasumata ära viis pudelit alkohoolseid jooke, kogumaksumusega 1904 kr. Asjaolu, et selle karistatava teo toimepanemiseks sooritas süüdistatav mitmeid käitumisakte - peitis alkohoolsete jookide pudelid karastusjookide hulka, kolmel korral toimetas ülerõiva varrukasse peidetuna alkoholipudelid kauplusest välja - ei anna alust neid üksikuid käitumiskate kvalifitseerida lõpuleviidud süütegudena KarS § 218 tähenduses. Karistuse on esimese astme kohus mõistnud vastavalt süüdistatava L.I ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppele ning see jääb karistusseadustiku eriosa vastava paragrahvi sanktsiooni piiridesse. Neil asjaoludel ja juhindudes KrMS § 337 lg.1 p.1 ringkonnakohus jätab Pärnu Maakohtu 4. detsembri 2007.a. otsuse L.I suhtes muutmata ja tema apellatsiooni rahuldamata.

I. AMANN

M. PREIMER

P. RANDMA