1-07-10995\11
Kriminaalasi nr 1-07-10995 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada E.D KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E.D eelvangistuses 17.- 19.03.2006.a viibitud 3 päeva, karistusest jääb kanda 11 kuud 27 päeva vangist...
Kriminaalasi nr 1-07-10995
K O H T U O T S U S
Eesti Vabariigi nimel
RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada E.D KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E.D eelvangistuses 17.-
19.03.2006.a viibitud 3 päeva, karistusest jääb kanda 11 kuud 27 päeva vangistust.
KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 11 kuud 27 päeva vangistust täielikult täitmisele, kui E.D 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:
• elab kohtu määratud alalises elukohas –
X
• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 06.veebruar 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number
1-07-10995 kohtueelses menetluses 06260100505 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi
E.D süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine Süüdistatav E.D
elukoht X isikukood xxx kriminaalkorras karistatud – 2 kehtivat karistust
Kaitsja määratud korras Rein Napa - asenduskaitsja
• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,
• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
E.D suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – kaotab kehtivuse E.D esimesest ilmumisest kriminaalhooldusametniku vastuvõtule.
Välja mõista E.D-lt riigituludesse menetluskuludena 500.- krooni sundraha ja 3486 krooni 90 senti määratud kaitsjale makstud tasu ning 2850.-
krooni ekspertiisikulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):
- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
2800049874, selgituseks märkida: „E.D, 1-07-10995, menetluskulud“ või
- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874;
selgituseks märkida: „E.D, 1-07-10995, menetluskulud“.
Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,
täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Rein Napa OÜ kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Rein Napa süüdistatav E.D kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
Asitõend – nuga, mis asub kriminaalasja toimikus suletud pitseeritud ümbrikus, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisest.
EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada
apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse
teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
ASJAOLUD
E.D süüdistatakse selles, et tema 16.03.2006.a kella 20.30 paiku Tartumaal, Elvas, X asuvas eramajas lõi ühise alkoholi tarvitamise käigus oma elukaaslast H.S.
ühe korra noaga rindkere piirkonda, põhjustades taolise tegevusega H.S. noahaava rindkeres. Seega pani E.D toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise.
Karistus 04.09.2007 sõlmitud kokkuleppes KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus E.D-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka E.D eelvangistuses viibitud aeg 17-19.03.2006.a, s.o 3 (kolm) päeva ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.D 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele
kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtu seisukoht
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et
süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud
süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Süüdistatav E.D tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.
KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on E.D suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb E.D hüvitada menetluskulud:
- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 3486 krooni 90
senti (991 krooni 20 senti + 1699 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti);
- 2850.- krooni ekspertiisikulu (lk 27; KrMS § 175 lg 1 p 3);
- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1
p 9). Lähtudes aga asjaolust, et süüdistataval on sügav puue, tema sissetulek on väike – 3800.- krooni, mis on väiksem kui Eesti Vabariigis hetkel kehtiv palga
alammäär 4350.- krooni, peab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimalikuks
süüdimõistetuna tasuma riigile sundraha üksnes 500.- krooni ulatuses. Nimetatud otsustuse tegemisel lähtub kohus lisaks eeltoodule ka asjaoludest, et
küllaltki lihtsakoelises kriminaalasjas on menetlus kestnud pikalt, enne kui
kriminaalasi jõudis kohtusse, ning kriminaalmenetluse ajal on süüdistatavale põhjustatud kuriteo ohvriks langemisega sügav puue, millest tulenevalt on tema
ainukeseks sissetulekuks töövõimetuspension 3800.- krooni, mis on väike
summa. Süüdistatava varalisest seisundist tingituna käiks talle sundraha suuremas ulatuses riigile tasumine ilmselgelt üle jõu.
Ülejäänud menetluskulude vähendamist ei pea kohus põhjendatuks, sest need on
otseselt need kulud, mis on tulenenud E.D enda kuritegeliku käitumisega
seonduvast kriminaalasja menetlemisest. E.D tuleb süüdimõistetuna endal kanda kriminaalasja menetlemisega otseselt kaasnenud kulud. Kui süüdimõistetul ei ole neid
menetluskulusid koheselt võimalik tasuda, on võimalik lasta kohtutäituril teha oma sissetulekust kinnipidamisi menetluskulude riigile hüvitamiseks.
Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli kohtueelses menetluses advokaat Heiki
Kuningas ja asenduskaitsjaks advokaat Rainer Objartel. Kohtumenetluses oli süüdistatava kaitsjaks asenduskaitsjana advokaat Rein Napa. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsjate tasuks riigi õigusabi osutamise korras kokku 2690 krooni 40 senti (lk 47-48, 74-75).
Kohtumenetluses esitas advokaat Rein Napa kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest 796 krooni 50 senti süüdistatav E.D kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest.
Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi
lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning
riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.
Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti. Heli Sillaots kohtunik