1-08-946\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-946

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-946

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Anneli Helmann

Prokurör Kati Miitra

Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Aleksandr Dergatšjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Aleksandr Dergatšjov (isikukood: 37212292225; viibib XXX Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Dergatšjov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XXX Vangla esitas 22.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Dergatšjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Aleksandr Dergatšjov tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 30.04.2003.a otsusega KrK § 107 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti karistuseks 7 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 64 liideti mõistetud karistusele Ida-Viru Maakohtu 12.11.2002.a kohtuotsusega mõistetud karistus, loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Vähendades ärakantud karistuse mahaarvamisega liitkaristust, kuulus ärakandmisele 6 aastat 3 kuud ja 24 päeva

2 vangistust. Viru Ringkonnakohus 05.06.2003.a otsusega tunnistas A. Dergatšjovi süüdi KrK § 107 lg 2 p 1 järgi, jättes mõistetud karistuse muutmata.

Karistuse kandmise algus oli 30.04.2003.a ja lõpp on 23.08.2009.a.

A. Dergatšjovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab OÜ-S ning on õppinud keevitaja ja lukksepa erialal, osales klaasvitraaži kursustel. Vangistuse jooksul on 4-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama elukaaslase juurde Tallinnasse, töökoha loodab leida ehitusel.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu A. Dergatšjovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on korduvalt karistatud ning korduvalt viibinud ka vanglas ning see ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Samuti puudub tal töökoht.

Aleksandr Dergatšjov taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör leiab, et isik on 7-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistus kannab 3. korda. Vabaduses puudub garanteeritud töökoht ning isik ei suuda kohtuistungil nimetada konkreetset aadressi, kuhu plaanib vabanedes elama asuda, mis on aga kriminaalhooldust välistav asjaolu. Lähtuvalt eeltoodust ning tuginedes ka kriminaalhooldaja motiividele ja eitavale arvamusele kinnipeetava vabastamise osas, ei toeta prokurör taotlust.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Dergatšjovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Dergatšjov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Dergatšjovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 7-korral kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistus kannab 3. korda. Vabaduses puudub garanteeritud töökoht ning isik ei suuda kohtuistungil nimetada konkreetset aadressi, kuhu plaanib vabanedes elama asuda, mis on aga kriminaalhooldust välistav asjaolu.

Arvestades A. Dergatšjovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik