1-08-1270\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-1270

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-1270

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalia Duškina

Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Margus Metsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Margus Mets (isikukood: 37103110255; viibib XXX Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Margus Mets tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XXX Vangla esitas 29.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Metsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Margus Mets tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 12.08.2005.a otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust 14.02.2002.a Tallinna Linnakohtu otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, lõplikuks karistuseks mõisteti 4 aastat 2 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

2 Karistuse kandmise algus oli 23.03.2005.a ja lõpp on 19.06.2009.a.

M. Metsa kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas töötab majandusosakonnas abitöölisena, omandas arvutiteeninduse eriala ja õpib väikeettevõtete töökorraldust. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel naaseb elama abikaasa juurde ning töökoht on vabaduses garanteeritud.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub M. Metsa vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna lähtudes KarS § 76 on M. Metsa allutamine käitumiskontrollile põhjendatud, sest tal on olemas motivatsioon oma olukorda muuta ning perekond, kes on valmis teda toetama.

Margus Mets taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokuröri hinnangul on M. Metsa ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et eelnevalt on M. Mets korduvalt kriminaalkorras karistatud. 2004.a oli vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega ning viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Metsa ja prokuröri arvamused, leiab, et M. Mets tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Metsa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. M. Mets on korduvalt kriminaalkorras karistatud. 2004.a oli vabastatud vanglast tingimisi enne tähtaega ning viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mille eest praegu kannab karistust. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

Arvestades M. Metsa poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik