Legislator Case Law & Legislation
1-07-14629\6 AI generated

1-07-14629\6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-07-14629\6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

HARJU MAAKOHUS

Legislator headnote

AI generated
1-07-14629\6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: HARJU MAAKOHUS «Eva Rivis Kriminaalasi U.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Süüdistatav»

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

HARJU MAAKOHUS

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kriminaalasja number 1-07-14629 (07231502890) Otsuse kuupäev 04. veebruaril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Tõlk

Ringkonnaprokuröri abi

Kaitsja vandeadvokaat №na-Salome Barbo

Eva Rivis Kriminaalasi U.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Süüdistatav

U.J, elukoht: XXX , ik XXX, EV kodanik, 6 klassi

haridusega, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2 korral

- 13.01.2005.a. Harju MK poolt KarS § 199 lg 2 p 1 järgi

vangistusega 30 päeva;

- 22.09.2005.a. Tallinna LK poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

tingimisi vangistus 4 kuud katseaeg 1 aasta 6 kuud, tõkend – elukohast lahkumise keeld

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel

süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada

apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või

selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus

OTSUSTAS:

Süüdi tunnistada U.J KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise

eest ning mõista karistuseks 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks lugeda 2 kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 2 aastase katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid:

• elama kohtu määratud alalises elukohas: XXX ;

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata U.J katseajal Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Katseaja alguseks lugeda 04.02.2008.a.

Tõkend –elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist.

Välja mõista U.J-ilt tsiviilhagi summas 3510,- krooni VŽ’i (XXX) kasuks.

KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõista U.J-ilt (ik XXX, elukoht: XXX, ) riigituludesse sundraha 525,- krooni. Kaitsjatasud summas 1292,10 krooni jätta riigi kanda.

U.J tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr XXXXXXX või Hansapangas nr XXXXXXXX. Maksekorraldusele märkida viitenumber XXXXXXXX ning selgitusse: „U.J, 1-07-14629, sundraha“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

U.J on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 23.08.2007.a. ajavahemikul 01.00 – 07.00 Tallinnas, Punane 59

– 40 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil VŽile kuuluva mobiiltelefoni №kia 6131 väärtusega 3510,- krooni.

Seega U.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadsuliku omastamise

eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 järgi

kvalifitseeritava kuriteo.

U.J esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 04.02.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas U.J, et on talle esitatud süüdistusest aru

saanud, tunnistas end süüdi täielikult ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi

eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Tsiviilhagiga on nõus,

jõudumööda tasub. Käesoleval ajal ta ei tööta, pensioni saab, kuna on töövõimetu invaliid, elab emaga ja 9a. pojaga.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning U.J poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kannatanu kohtusse ei ilmunud.

Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava U.J süü on

täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud

kohtuistungil (tl. 19 – 21, tõlge 22), mille käigus ta tunnistas end süüdi ning seletas, et Vladimiriga läksid baarist tema korterisse aadressil XXX. Pruukisid alkoholi. Ta istus köögis ja pärast suures toas. Telefon oi diivani peal. V ütles, et ta peab minema hommikul tööle ja et mina võin kas jääda tema juurde või minna tagasi jalgsi koju, et taksoraha ta mulle ei anna.

Ütles V , et läheb jalgsi ja võttis nähtamatult tema telefoni ning läks minema. Ta kasutas telefoni mõnda aega, pani telefoni oma kõnekaardi ja pärast viis telefoni pandimajja. Kuna enda pass oli tal XXX, palus oma rootslasest tuttavat, kelle juures elab , et ta viiks telefoni pandimajja. POSläks üksinda pandimajja, aadressil XXX ja viis oma nimel sinna telefoni. Ta andis talle 1300,- krooni. ta ei rääkinud POS, et ta varastas selle telefoni. Raha kulutas toidu ja sigarettide peale. Ka:

- kannatanu VŽi ütlused (tl. 2 – 5), 23.08.2007.a. oli baaris Katran koos oma

naistuttavaga I . Umbes kella 01.00 paiku läksid temaga koos minu korterisse aadressile XXX, istusid ja rääkisid juttu. Umbes paari tunnipärast Irina lahkus ja küsis

minult taksoraha, mida ei andnud talle. 23.08.2007.a. kella 07.00 paiku avastas, et

tema telefon №kia 6131, maksumusega 3510,- krooni on lauapealt varastatud. 23.08.2007.a. kella 08.00 ajal helistas ta I ja ta kinnitas, et võttis minu telefoni, kuna ma ei andnud talle taksoraha. Varem politseisse ei pöördunud, kuna I lubas telefoni tagastada.

- tunnistaja SD ütlused (tl. 6 – 9, tõlge 10), 23.08.2007.a. toodi meie pandimajja,

aadressil XXX2, mobiiltelefon №kia 6131. telefoni tõi kodanik SDOning ta sai telefoni eest 1000,- krooni, lepingu nr 02204 alusel, mis oli koostatud 23.08.2007.a. Ta ei teadnud, et telefon on varastatud. 21.09.2007.a. sai läbi telefoni väljaostmise aeg ning pärast seda müüdi telefon №kia maha. Seda ei tea kes telefoni ostis.

- pandimaja leping (tl. 11), millest nähtub, et 23.08.2007.a. on SDO viinud XXX

pandimajja mobiiltelefoni №kia 6131 ning sai laenu summas 1000,- krooni.

- tunnistaja POHS ütlused (tl. 13 – 15), panin 23.08.2007.a. pandimajja aadressil

XXXTallinnas mobiiltelefoni minu isikliku dokumendi alusel ja sai 1000,- krooni. mis mobiiltelefoni firma oli ma ei tea. Seda palus teha tuttav naine U.J, kes ei öelnud talle, et ta varastas mobiiltelefoni. Raha andis I .

Kohtunik asub seisukohale, et U.J on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanu, tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas

kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning U.J süü talle inkrimineeritud

kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik U.J süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

U.J on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2 korral. Oma süüd ta kohtus

tunnistas täielikult, kahetses, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Ta

ei tööta, kuna on töövõimetu invaliid, tal tuleb heastada tsiviilhagi, tema ülalpidamisel on alaealine poeg, pole otstarbekas talle karistuseks mõista rahalise karistuse. Arvestades taolisi

asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et U.J-ile tuleb karistuseks mõista lühiajalise

vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus

lühimenetluses. Tal on kindel elukoht olemas, perekond laps, võib tema suhtes kohaldada KarS § 74,75 sätteid ning mõista karistus tingimisi, anda ta kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tsiviilhagi on esitanud VŽ, mis on tõendatud ning kuulub rahuldamisele. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole.

Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud, kuid arvestades tema

materiaalset olukorda, resotsialiseerumisväljavaateid, kohtu arvates menetluskulude hüvitamine täies ulatuses käib süüdimõistetule üle jõu ning osa neist tuleb jätta riigi kanda.

Violetta Kõvask Kohtunik