1-07-13462\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-13462

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

01. veebruaril 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-13462 (05231703548)

Kohtunik

Külli Iisop

Kriminaalasi A.V süüdistuses KarS § 122 ja § 263 p 1 järgi kokkuleppemenetluses

Süüdistatav

– isikukood XXX, Eesti Vabariigi

A.V

kodanik, haridus 9 kl; elukoht: XXX; töötab FIEna;

varem kriminaalkorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld

Menetlustoiming Kriminaaltoimiku tagastamine Põhja Ringkonnaprokuratuurile

RESOLUTSIOON

Tagastada kriminaaltoimik A.V süüdistuses KarS § 122 ja § 263 p 1 järgi Põhja Ringkonnaprokuratuurile.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 12 alusel ei saa esitada määruskaebust prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määruse peale.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused.

Kokkuleppe kohaselt süüdistatakse A.V selles, et tema eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäevadel ajavahemikul 15.01.2005.a – 16.06.2005.a Tallinnas, Tammsaare tee 108 maja trepikoja ees nõudis M D’elt suhete jätkamist ja seejuures korduvalt lõi kannatanut rusikaga ja lahtise käega vastu nägu, tiris juustest, tõukas ning väänas kätt. Selline tegu on kvalifitseerid kui järjepidev kehaline väärkohtlemine. KarS § 122 järgi

Samuti süüdistatakse A.V selles, et tema 01.09.2005.a kella 23.30 ajal Tallinnas, Retke tee 24 asuva maja ees kõnniteel ilma mõjuva põhjuseta lõi H J’ile ühel korral rusikaga näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu. Selline tegu on kvalifitseerid kui avaliku korra raske rikkumine, mis on KarS § 263 p 1 järgi toime pandud vägivallaga.

Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et kriminaalasja ei saa arutada kokkuleppemenetluses, sest ega kohus ei nõustu kuriteo kvalifikatsiooniga ei KarS § 122 §

263 p 1 osas.

KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritav koosseisupärane tegu eeldab rahu või avaliku korra rasket rikkumist, kui see on toime pandud vägivallaga. Kohtule esitatud kokkuleppes on A.V poolt 01.09.2005.a kell 23.30 toime pandud tegu kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 järgi kui avaliku korra raske rikkumine, mis on toime pandud vägivallaga, kuid ei ole näidatud, milles seisnes avaliku korra raske rikkumine.

Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-78-05 punktis 7.3 selgitanud, et : „ kvalifitseerimaks süüdlase tegevust KarS § 263 järgi, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti.

Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelga konstateeringuga, et peksmine toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist KarS § 263 järgi“.

Riigikohtu otsuses 3-1-1-7-07 punktis 10 on asutud seisukohale, et :“ Karistusseadustiku §

263 objektiivse koosseisu moodustab sama seadustiku §-s 262 nimetatud teo - avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise - toimepanemine, millele lisandub kvalifitseeriva tunnusena vägivald (KarS § 263 p 1), vastuhakkamine avalikku korda kaitsvale isikule (KarS § 263 p 2), ähvardamine relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega (KarS § 263 p 3) või teo toimepanemine grupi poolt (KarS §

263 p 4). Seega on KarS §-d 262 ja 263 vastavalt süüteo põhikoosseisu ja kvalifitseeritud koosseisu vahekorras. Sellest tulenevalt võib tegu täita KarS §-s 263 märgitud kuriteo objektiivse koosseisu vaid juhul, kui see vastab ka ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda. Muu tegu, mis on toime pandud grupi poolt, vägivallaga, vastuhakkamisega avalikku korda kaitsvale isikule või relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega, KarS § 263 objektiivset koosseisu ei täida, kuid võib olla karistatav Karistusseadustiku mõne teise sätte järgi. Seetõttu tuleb kohtutel KarS § 263 järgi esitatud süüdistustes esmalt kontrollida, kas süüdistuses kirjeldatud tegu vastab KarS §-s 262 sisalduvale süüteokoosseisule ja seejärel lahendada küsimus KarS §-s 263 loetletud kvalifitseerivate tunnuste esinemisest süüdlase käitumises“.

Juhindudes ülaltoodud Riigikohtu lahenditest ja hinnates kokkuleppes A.V-le süüks arvatud tegu, leiab kohus, et süüdistuses kirjeldatud tegu ei vasta KarS §-s 262 sisalduvale süüteokoosseisule - teo kirjeldus kokkuleppes võimaldab A. Mišini’i käitumist kvalifitseerida vaid KarS § 121 järgi.

Piinamise, s.o KarS § 122 järgi kvalifitseeritava süüteo korral on tegemist kas järjepideva või suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega. Kokkuleppes on A.V-le ajavahemikul 15.01.2005.a – 16.06.2005.a süüks arvatud tegu kvalifitseeritud KarS § 122 järgi kui järjepidev kehaline väärkohtlemine. Kvalifitseerides A.V käitumise piinamisena, tuleb süüdistuses märkida, milles seisnes järjepidevus (kas löömine, tirimine, tõukamine ja väänamine toimus kaks või enam korda, kas see oli süstemaatiline, toimus igas kuus vmt) või pigem kvalifitseerida tegu suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisena.

Esitatud kokkuleppest ei nähtu, kui pikalt või millise sagedusega kannatanu suhtes toime pandud vägivallateod kestsid.

Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes teeb kohus määruse KrMS §-st 245¹ lg 1 p 3 kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamiseks.

Kohtunik