1-07-16285\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-16285

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. veebruar 2008. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-16285 (07231400930) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi N.M-i süüdistus KarS § 329 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav N.M

Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: T OÜ, elukoht: XXX tõkend – elukohast lahkumise keeld

Varem kriminaalkorras karistatud: 1. 25.09.2001 Tallinna Linnakohtu otsusega KrK § 204 lg 3

– 27 lg 3 rahatrahviga 5300 krooni ja mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aasta; 2. 29.08.202 Tallinna Linnakohtu KrK § 176

2 järgi rahatrahv 7500 krooni; 3. 04.03.2005 Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 424 järgi

rahaline karistus 20000 krooni ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks; 4. 06.06.2006 Harju Maakohtu otsusega KarS § 329, 424

järgi tingimisi vangistusega 1 aasta katseaeg 2 aastat ja sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 1 aasta.

Kaitsja Aleksandr Sergejev RESOLUTSIOON

1. N.M süüdi tunnistada KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

karistada teda rahalise karistusega 270 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära

2 arvestusega 50 krooni, so 13 500 (kolmteist tuhat viissada) krooni.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks rahalise karistuse 180 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega

50 krooni, so 9000 (üheksa tuhat) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr XXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXX Hansapangas viitenumbriga XXXXXXXXX, märkides selgitusena „N.M, 1-07-16285, rahaline karistus“.

3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades

9 kuu jooksul 1000 (üks tuhat) krooni kaupa kuus alates kohtuotsuse jõustumise kuupäevast.

4. N.M-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

5. N.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 (kuus)

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

XXXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXXX Hansapangas,

viitenumbriga XXXXXXXX, märkides selgitusena „N.M, 1-07-16285, sundraha“.

6. Rahalise karistuse ja kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

7. Riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi nr DM-0202-07/4395 tegemisel tekkinud kulu

summas 540 krooni jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane kuupäev on 21.02.2008. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 22.02.2008.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

N.M süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 06.06.2006 otsusega karistatud KarS § 424 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat ning juhtimisõiguse äravõtmisega 24 kuuks, 16.05.2007 kell 15.00 juhtis Tallinnas, Aia ja Kanuti

tänavate ristmiku juures mootorsõidukit XXXregistreerimismärgiga XXX, omamata

juhtimisõigust, mis on kohtuotsusega ära võetud, hoidis kõrvale täitmisele pööratud

kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest, millega pani toime KarS § 329 ettenähtud kuriteo.

Seega pani N.M toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Kohtuistungil süüdistatav N.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

3

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

Koopia Harju Maakohtu 06.06.2006 otsusest N.M-i süüditunnistamises KarS § 329 ja 424 ettenähtud kuritegude toimepanemises ja karistamises vangistusega 1

aasta, milline karistus jäeti KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata 2 aastase katseajaga. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldati N.M-i suhtes lisakaristust, so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist tähtajaga 1 aasta. (t/l 3-4)

16.05.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 855661 nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 16.05.2007 kell 15.00 peeti Aia ja Kanuti tänavate ristmikul

kinni sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, millist sõidukit juhtis N.M , kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kuivõrd see oli temalt karistusena ära võetud. (t/l 5) 16.05.2007 koostatud tunnistaja Erki Radu ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli tunnistaja

16.05.2007 graafikujärgselt tööl koos vanemkonstaabel Aldis Adelmaniga ja peatasid

XXXkella 15.00 ajal Aia ja Kanuti tänavate ristmikul. Aldis Adelman kontrollis andmebaasist sõiduki andmeid ja selgus, et sõiduki omanikul on juhtimisõigus ära võetud

kuni 14.06.2007. Sõidukit juhtis N.M, kes esitas Vene Föderatsiooni

juhiloa, kuigi tal pidanuks olema esitada Eesti Vabariigis välja antud juhiluba. Küsis N.M-ilt Eesti Vabariigis välja antud juhiluba ja see esitati. Sellel juhiloal oli alumine serv ära lõigatud ja puudus number. Vene Föderatsiooni juhiloal aga puudusid silmaga nähtavad turvaelemendid. (t/l 6-7) 16.05.2007 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi Kanuti tänaval

Tallinnas N.M-i nimele väljastatud juhiluba, millel alumine serv ära lõigatud ja samuti vaadeldi Vene Föderatsioonis välja antud juhiluba. (t/l 8)

olnud 2006 aastal Tööandjate andmebaasi andmetest nähtuvalt on N.M alaline sissetulek T OÜst. (t/l 17)

Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et

N.M-i keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist oli 2006 aastal 13 krooni. (t/l 18)

28.06.2007 koostatud kahtlustatava N.M-i

nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale KarS § 329 järgi inkrimineeritud kuriteo

toimepanemist ja seletas, et ei teadnud, et kohtuotsus kehtib. Arvas, et juhtimisõiguse

äravõtmise tähtaeg lõpeb 06.05.2007, sest arvas ekslikult, et kohtuotsus oli mais, mitte juunis. Rooli istudes oli kindel selles, et midagi ei riku. Juhiluba on lõigatud seetõttu, et vahetas juhiluba ja autoregistrikeskuses lõigati nurk ära. Kuna ei mahtunud rahakotti, siis

lõikas juurde. Kandis kaasas kui isikut tõendavat dokumenti. Venemaal välja antud juhiluba on täiesti kehtiv. (t/l 21-24) 23.08.2007 koostatud ekspertiisiaktist nr DM-0202-07/4395 nähtuvalt on ekspert jõudnud

arvamusele, et ekspertiisiks esitatud Vene Föderatsiooni juhiloal XXXVladimir Avdyukhini nimele võltsimistunnuseid ei tuvastatud ja tõenäoliselt on see väljastatud selleks volitatud ametiasutuse poolt. (t/l 26-27)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning

kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

N.M-i kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi,

väärteoprotokolli, Harju Maakohtu 06.06.2006 otsust N.M-i

süüdistunnistamises ja karistamises, tunnistaja Erki Radu ülekuulamisprotokolli, vaatlusprotokolli, dokumendiekspertiisi aktis antud eksperdiarvamust, andmeid kahtlustatava

sissetulekute kohta, asub seisukohale, et süüdistatava N.M-i süü temale

4

inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 329 järgi, so

täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumisena. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatavalt Harju Maakohtu

06.06.2006 otsusega mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks karistusena ära võetud ning lisakaristus lõppenuks aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest. Seejuures peab süüdlane

juhtimisõiguse äravõtmise kohta tehtud otsust täitma ise ja vabatahtlikult, kuivõrd seda ei

karistust ei täideta sundkorras. Kuivõrd süüdlase suhtes on kohaldatud teatud aktiivse

tegutsemise keeldu, antud juhul keeldu juhtida mootorsõidukit, siis saab sellise otsuse

täitmisest kõrvale hoida vaid aktiivselt käitudes, so mootorsõidukit juhtides. Süüdlane on

teadlik sellest, et sellist keeldu on tema suhtes kohaldatud. Kuivõrd süüdistatav ise viibis

kohtuistungil ja sai teada karistusotsusest ning selle sisust ning sai allkirja vastu kätte ka kohtuotsuse, siis oli ta teadlik lisakaristuse kohaldamisest ja selle tähtajast. Süüdistatava väide selle kohta, et ta arvas, et lisakaristuse tähtaeg on möödunud, ei ole tõsiseltvõetav, kuivõrd

süüdlane peab ise hoolitsema selle, eest, et ta ei paneks toime uut tahtlikku kuritegu. Kui süüdistatav väidab, et ta arves lisakaristuse tähtaja möödas olevat, siis näitab see seda, et ta ei kontrollinud tähtaega ega tundnud selle vastu huvi, vaid juhtis mootorsõidukit vastavalt oma vajadustele, suhtudes ükskõikselt sellesse, et ta paneb toime uue kuriteo. Taolistel asjaoludel

asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise

eest rahatrahvidega, millised on tasutud. Süüdistatavat on varem karistatud liiklusalaste kuritegude toimepanemise eest nii rahalise karistuse kui ka vangistusega, milline jäeti tema

suhtes kohaldamata. Seejuures on kõigil juhtudel kui süüdistatavat karistati liiklusalase kuriteo toimepanemise eest, kohaldatud ka lisakaristust. Sellele vaatamata pani ta toime uue liiklusalase kuriteo. Kohtuistungil ilmnes, et süüdistataval on kaks alaealist last ning abikaasa

ei tööta, millest tulenevalt on süüdistatav ainuke isik perekonnas, kellel on sissetulek.

Vaatamata sellele, et kriminaalasjast nähtuvalt oli süüdistatava palgaks 2006 aastal 3000 krooni kuus ja päevasissetulekuks vaid 13 krooni, siis kohtuistungil nimetas süüdistatav oma

sissetulekuna kuus korda suurema summa. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on alaline

sissetulek, ülalpidamisel kaks alaealist last ja abikaasa, siis peab kohus võimalikuks

kohaldada süüdistatava suhtes sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistusliiki, so rahalist

karistust, vältimaks perekonnalt ainukese toitja äravõtmist pikemaks ajaks. Pealegi on

süüdistataval veel alles jäänud katseaega, mistõttu on süüdistataval veel võimalik tõestada

oma soovi edaspidi elada seaduskuulekalt. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabaduse võtmisega seotud karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatavat on juba varem karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise

eest, mistõttu tuleb seekord mõista karistus rangem. Samas aga on süüdistatav teo toimepanemist kahetsenud ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Taolistel asjaoludel

peab kohus võimalikuks karistada süüdistatavat ettenähtud sanktsiooni keskmise määra

lähedase karistusega. Rahalise karistuse päevamäära arvestamisel peab kohus lähtuma

kriminaalasjast nähtuvatest andmetest, mitte kohtuistungil väidetutest, mistõttu peab päevamäära kindlakstegemisel lähtuma 50 kroonisest miinimumpäevamäärast.

Märt Toming kohtunik