Legislator Case Law & Legislation
1-08-1343\4 AI generated

1-08-1343\4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 1-08-1343\4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus 1-08-1343 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2008.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-08-1343 (07274000524) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Helmut Sääsk Tõlk - Kriminaalasi I.I süüdistus kuriteos KarS § 263 p1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses Prokur...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1 Kriminaalkohtumenetluse I astme otsus

1-08-1343

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2008.a., Kuressaares Kriminaalasja number 1-08-1343 (07274000524) Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar Kohtuistungi sekretär Helmut Sääsk Tõlk - Kriminaalasi I.I süüdistus kuriteos KarS § 263 p1 järgi avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses

Prokurör

Agnes Ollema Süüdistatav

Alaealine I.I, ik. xxx,

Kaitsja Vandeadvokaat Kersti Põld

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.I kuriteos KarS § 263 p1 järgi ja mõista karistuseks vangistus kolm (3) kuud.

2

KarS 87 lg1 p2 alusel vabastada I.I talle mõistetud karistusest ning allutada ta käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule kaheteistkümneks (12) kuuks.

Kohus määrab, et käitumiskontrollil oleku ajal on I.I allutatud Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku

järelevalve alla ja ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg1 p1-5 tulenevaid nõudeid, milleks on 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p2,4 alusel määrab kohus, et I.I on käitumiskontrollil oleku ajal kohustatud täitma järgmisi kohustusi:

- mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

- põhihariduse omandamise eesmärgil jätkama õpinguid Orissaare Internaatkooli

seitsmendas klassis ning täitma koolikohustust kuni käitumiskontrolli tähtaja lõppemiseni.

Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel käitumiskontrolli tähtaega

pikendada kuni ühe aasta võrra või erandina kuni süüdimõistetu 18-ne aastaseks saamiseni.

Kohtuotsuse jõustumisel I.I suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld - ära jätta.

Vabastada I.I osaliselt menetluskulu-sundraha tasumisest. Välja mõista I.I-lt riigituludesse menetluskulu - sundraha 3000 (kolm tuhat krooni) krooni.

Alaealisel I.I rahaliste vahendite puudumisel panna temalt väljamõistetud menetluskulu 3000 (kolme tuhande) krooni hüvitamise kohustus tema seaduslikule esindajale- emale K.R.ile (ik X, eluk. X).

Sundraha tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr. 10220034800017 Ühispangas, viide 2800049696, selgitusse märkida lahendi number 1-08-1343, isik kelle eest tasutakse – I.I, nõude liik – sundraha.

Sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

3 Asjaolud ja menetluse käik I.I süüdistatakse selles, et tema 16.oktoobril 2007.a. kella 17.00 ajal viibides

Saare maakonnas Orissaare alevis asuva Orissaare Internaatkooli õppehoone fuajees, s.o

avalikus kohas, kus väljendas oma käitumisega ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu sellega, et eirates tavade, heade kommete, normide- ja reeglitega kinnistatud isikutevahelisi

suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ning võimaluse vabalt realiseerida oma õigusi ja vabadusi, häiris oma käitumisega teiste koolihoone fuajees viibinud

õpilaste, sealhulgas A.L. rahu ja kindlustunnet sellega, et tungis tühisel ajendil, seega põhjusetult kallale A. L.`le, keda lõi kaks korda rusikas käega parema õla piirkonda, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanu A. L.`le füüsilist valu.

Sellise tegevusega, mis häiris teise isiku rahu ja turvatunnet ning avalikku korda, pani alaealine I.I toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, s.o. KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör on saatnud toimiku I.I süüdistuses KarS § 263 p1 järgi koos kokkuleppe materjalidega kohtule asja arutamiseks kokkuleppemenetluses. I.I on antud kokkuleppemenetluses kohtu alla.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav I.I ja tema kaitsja vandeadvokaat Kersti Põld nõustusid I.I’ ale esitatud süüdistuse

sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus I.I’ ale nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 263 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.I-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 87 lg.1,2 alusel vabastada süüdistatav karistusest ning allutada ta käitumiskontrollile vastavalt KarS § 75 sätestatule 12 (kaheteistkümneks) kuuks.

Määrata, et I.I on allutatud käitumiskontrollile Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Kuressaare talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustub täitma KarS § 75 lg.1 p.1-5 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg.2 p.2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

KarS § 75 lg.2 p.4 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud põhihariduse omandamise

eesmärgil jätkama õpinguid Orissaare Põhikooli seitsmendas klassis ning täitma koolikohustust.

I.I selgitas kohtuistungil, et ta on prokuröriga sõlmitud kokkuleppest arusaanud, ta nõustub kokkuleppega. I.I on nõus temale esitatud süüdistuse Kokkuleppe menetluses ei saa esitada kohtuotsusele apellatsiooni, väljaarvatud juhul,

kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (kokkuleppemenetluse sätete)

rikkumisega. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule

kirjalikult seitsme päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest, apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul.

Kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki sätete kohaselt.

4 sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning kokkulepitud karistusega. I.I kinnitas, et kokkuleppe prokuröriga on ta sõlminud vabatahtlikult.

Prokurör ja süüdistatava kaitsja kinnitasid kohtuistungil, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Maakohtu seisukoht. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses on järgitud KrMS §-de 239-245 sätteid. Süüdistatav I.I, prokurör ja kaitsja kinnitasid, et nad jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, mis annab alust kohtule veendumuseks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Tsiviilhagi varalise kahju nõudes ei ole esitatud.

Kohus leiab, et I.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja temale tuleb mõista karistus vastavalt prokuröriga

sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalhooldusametniku kohtueelse ettekande kohaselt on I.I sobilik isik kriminaalhooldusele.

KrMS § 175 lg1 p9 , 179 alusel kuuluks I.I’ alt väljamõistmisele sundraha,

mille suuruseks on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalamäära. Palga alammääraks on 4350 krooni ning seega on sundraha suuruseks 6525 krooni. KrMS § 180

lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Süüdistatav I.I on 16-ne aastane alaealine kes õpib üldhariduskoolis ja kellel selletõttu iseseisev sissetulek puudub. I.I on oma ema ülalpidamisel. Lisaks Herkile on perekonnas veel kaks last, kellel

iseseisev sissetulek puudub. Seega arvestades alaealise süüdistatava varalist seisundit on

ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale ja tema emale üle jõu. Eeltoodust

tulenevalt peab kohus võimalikuks vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha suurust 3000.00 kroonile ja vabastada ta kohtueelses menetluses arvestatud kaitsjatasu 840.00 krooni tasumisest riigituludesse.

Otsuse tegemisel juhindub kohus muuhulgas KrMS §-dest 248-249, 180, 189, 318

Kristel Pedassaar kohtunik