1-07-14771\3 · 1-07-14771\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-14771

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29 jaanuar 2008 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-14771 (07231401548) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi N.Z-i süüdistus KarS § 424 ja 329 järgi Lühimenetlus Prokurör Tiiu Rõõm Süüdistatav N.Z

Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: OÜ F , elukoht: XXXX

Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 23.09.2007 kuni 24.09.2007, so 2 päeva, elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: 26.07.2007 Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja otsusega KarS § 424 järgi rahaline karistus 10790 krooni ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks. Väärteokorras karistatud 4 korda Kaitsja Advokaat Imbi Seimar RESOLUTSIOON

1. N.Z süüdi tunnistada KarS § 424 ja 329 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada N.Z-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusest kantuks eelvangistuses viibitud ajavahemik

23.09.2007 kuni 24.09.2007, so 2 päeva. Lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

4. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta N.Z-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva N.Z-i suhtes

kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et N.Z temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime

uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Rakvere talitus: Tallinna 28 Rakveres, telefon: 3 223 909, Väike–Maarja esindus: Tamsalu mnt 1

2 Väike-Maarja vallas, telefon: 3 261 170)

5. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada N.Z-i järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas XXX,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

6. KarS § 78 p 1 alusel arvestada N.Z-ile määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 29.01.2008.

7. N.Z-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada N.Z-i suhtes lisakaristust, võttes N.Z-ilt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks.

9. KarS § 55 lg 1 sätete kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja

lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu määratud tähtaja möödumisel. 10. välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud N.Z-ilt

kaitsjale makstud tasu 1489 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend üheksa) krooni ja 60

senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXX Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXXX Hansapangas,

viitenumbriga XXXXXXXX, märkides selgitusena „N.Z, 1-07-14771, kaitsjatasu“. 11. N.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXXXXXXXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXXXXXX Hansapangas, viitenumbriga XXXXXXX, märkides selgitusena „N.Z, 1-07-14771, sundraha“.

12. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

13. Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsuse ärakiri Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Apellatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 13.02.2008. Kui kohtuotsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 14.02.2008.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

N.Z-i süüdistatakse selles, et tema, olles 26.07.2007 Viru Maakohtu otsusega

karistatud KarS § 424 alusel rahalise karistusega 10790 krooni ja sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks mootorsõiduki joobes juhtimise eest, kehtiva karistuse ajal, uuesti juhtis

3

23.09.2007 kella 11.50 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn-Narva mnt 63 km-l mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

Seega N.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

N.Z-i süüdistatakse selles, et tema, olles 26.07.2007 Viru Maakohtu otsusega, mis jõustus 13.08.2007 karistatud KarS § 424 alusel rahalise karistusega 10790 krooni ja sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks mootorsõiduki joobes juhtimise eest, uuesti juhtis

23.09.2007 kella 11.50 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Tallinn-Narva mnt 63 km-l

mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, omamata juhtimisõigust, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest.

Seega N.Z pani toime täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise, so KarS § 329 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav N.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• karistamises KarS § 424 Koopia Viru Maakohtu 26.07.2007 otsusest N.Z-i

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 10 790 krooni ja lisakaristusega mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. (t/l 4-5)

•

23.09.2007 koostatud kahtlustatava kinnipidamise protokollist nähtuvalt peeti N.Z kahtlustatavana kinni 25.09.2007 kell 11.50. (t/l 6-9)

• 23.09.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi

kasutamisel nähtub, et 23.09.2007 kell 11.53 tuvastati N.Z alkoholijoove 0,59 mg/l väljahingatavas õhus. (t/l 9)

• 23.09.2007 koostatud tunnistaja Endel Kase ülekuulamisprotokollist nähtuvalt teostas

tunnistaja 23.09.2007 kella 11.50 ajal Tallinn-Narva mnt 63ndal kilomeetril

liiklusjärelevalvet ja peatati sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, milline liikus

kiirusega 112 kilomeetrit tunnis. Sõiduki juhiks osutus N.Z, kellel tuvastati

alkoholijoove 0,59 mg/l väljahingatavas õhus. N.Z toimetati Ida-Harju politseiosakonda kainenema. (t/l 11)

• Tööandjate andmebaasi andmetel on N.Z saanud 2006 aastal tulu R OÜst. (t/l 18)

•

Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku kohta nähtub, et N.Z-i keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste tegemist oli 2006 aastal 56 krooni. (t/l 19)

• ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 24.09.2007 koostatud kahtlustatava N.Z-i

22.09.2007 tarvitas kahtlustatav laeval Victoria alkoholi ja lõpetas alkoholi tarvitamise 23.09.2007 kella 04 ajal. Hommikul juhtis autot JA, kuid kuna tal hakkas paha, siis juhtis

autot sadamast ise edasi. Pärast kohvi joomist Sikupilli kaubanduskeskuses suundusid

Lääne-Virumaa poole. Teel ületas lubatud suurimat sõidukiirust ja 63ndal kilomeetril peeti kinni. Tuvastati joove ja toimetati Ida-Harju politseiosakonda. (t/l 20-22)

• 24.09.2007 koostatud kuriteos kahtlustatava vabastamise määrusest nähtuvalt vabastati N.Z 24.09.2007 kell 13.10. (t/l 23)

• suhtes menetluses täitemenetlusi Täitemenetluste andmebaasist nähtuvalt on N.Z-i kokku 28 473 krooni nõudes. (t/l 26)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel N.Z-i

4

kahtlustatavana antud süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja

kohtuotsust, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud KarS § 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega ning kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles alkoholijoobes, ajal, mil

eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo toimepanemisel isikuks,

keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus seisukohale, et kohtueelsel

menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. Kuivõrd eelmise kohtuotsusega võeti süüdistatavalt mootorsõiduki juhtimise õigus ning kohtuotsus oli uue teo toimepanemise ajaks

jõustunud, siis mootorsõidukit juhtima asudes hoidus süüdistatav süüteo eest mõistetud

karistuse täitmisest kõrvale. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest

nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistataval rahalisi kohustusi tasumata trahvide

näol ning eelmise kohtuotsusega karistati teda samuti rahalise karistusega. Kuivõrd

süüdistatava suhtes on alustatud mitmeid täitemenetlusi ja tal on ülalpeetav laps, siis võib järeldada, et süüdistataval puuduvad piisavad rahalised vahendid tema vastu alustatud nõuete tasumiseks, mis näitab seda, et ka uue rahalise karistuse tasumine käiks süüdistataval üle jõu

ning rahaline karistus ei tagaks õiguskorra kaitsmise huvisid ega sunniks süüdistatavat

edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest, kuivõrd senised rahalised mõjutusvahendid seda teinud ei ole. Arvestades selliseid andmeid ei pea kohus võimalikuks veelgi suurendada süüdistatava rahaliste kohustuste suurust. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust.

Kuivõrd süüdistatavat on varem kohtu poolt karistatud samalaadse kuriteo toimepanemise

eest kaks kuud enne uue kuriteo toimepanemist, asub kohus seisukohale, et kuivõrd süüdistatava puhul ei ole veel tegemist isikuga, kes süstemaatiliselt rikuks õiguskorda, siis ei

ole süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine otstarbekas ning mõistetava

karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata. Süüdistatava süü suurust

arvestades leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni

keskmise määra ja suhteliselt ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Arvestades inkrimineeritud teo iseloomu ja süüdistatava karistusandmeid peab kohus vajalikuks allutada

süüdistatava käitumiskontrollile, tagamaks süüdistatava õiguskuulekuse soovi tekkimist

pikemaajalise järelevalve tingimustes, sest käitumiskontrolli tingimustes on tal võimalik

selleks saada tuge kriminaalhooldajalt. Senini ei ole süüdistatav iseseisvalt õiguskuulekuse vajadusest aru saanud.

Kuivõrd süüdistatav on liikluses osaledes teistele liiklejatele ohtlik, mida süüdistatav on juba

korduvalt suutnud tõestada, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, kõrvaldamaks süüdistatava liiklusest

ning temalt tuleb ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus. Kuivõrd lisakaristust peab

süüdistatav täitma ise sellega, et ei juhi mootorsõidukit, siis lisakaristuse kehtimise ajal mootorsõidukit juhtima asudes paneb süüdistatav toime uue tahtliku kuriteo, mis võib tingida temale mõistetud karistuse täitmisele pööramise. Kohus leiab, et taolise piirangu kehtestamine

aitab süüdistatavat õiguskuulekusele, kuivõrd ta peab ise hoolitsema selle eest, et temale

mõistetud karistust täitmisele ei pöörataks. Kuivõrd süüdistatava suhtes on varem juba

lühiajalist lisakaristust kohaldatud ja see ei andnud soovitud tulemust, leiab kohus, et käesoleva otsusega mõistetava lisakaristuse tähtaeg peab ületama eelmise otsusega mõistetud

5

lisakaristuse tähtaega, kuid kohus ei pea vajalikuks määrata lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmise määrani ulatuvana ja piirdub lühemaajalise lisakaristusega.

Märt Toming kohtunik