1-08-889/1 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(4) Kriminaalasi nr 1-08-889

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18 jaanuar 2008. a Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-889 (1-07-4112, 06260102234) Kohtunik Liivi Loide Istungisekretär Prokurör Kaitsja Viivi Kalme

Marja-Liina Reissaar

vandeadvokaat Vello Sikut Kriminaalasi Gennadi Bojarski süüdistuses KarS § järgi 121 ja § 266 lg 2 p 3 järgi RESOLUTSIOON

KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada menetlus Gennadi Bojarski süüdistuses KarS § 121 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ning jätta sundravi kohaldamata.

Gennadi Bojarski suhtes kohtueelsel uurimisel tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebust kümne päeva jooksul Tartu Maakohtule alates päevast, mil isik sai teda vaidlustatavast kohtumäärusest või pidi sellest teada saama.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Gennadi Bojarskile oli kohtueelselt süüdistus esitatud selles, et tema, koos S.O ja R.Z-iga

, 09.oktoobril 2006.a. kella 10.00 paiku tungis aknaklaasi lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxi

elamusse, kus S.O nõudis kannatanult viina, seda saamata lõi kannatanut näkku.

Seejärel hakkasid kannatanut käte ja jalgadega peksma R.Z ja Gennadi Bojarski.

Kannatanult rööviti 3 kalakonservi a’ 5.80 krooni, pakk kohvi väärtusega 33.90 krooni ja

elektroonilise kella väärtusega 250 krooni, põhjustades kahju kokku kahju 301.30 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja sissetungimisega, pani Gennadi Bojarski toime KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2(4) Kohtumenetluse käigus on Gennadi Bojarski suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriaekspertiis ja

ekspert on andnud arvamuse, et Gennadi Bojarski ei põe vaimuhaigust, kuid temal esineb

nõrgamõistuslikkus (mõõdukas vaimne alaareng), mis väljendub vähestes üldteadmistes,

arutluste lihtsuses, tunde-tahteelu arenematuses, kriitikavõime puudumises oma tegude hindamisel, toimetulekuraskustes jne. Nimetatud puuded takistavad temal aru saada oma tegude seadusevastasest iseloomust ja takistavad oma tegusid juhtida. Gennadi Bojarski ei ole

suuteline osalema kohtuistungil ja süüdimõistmisel kandma karistust. Kuna

nõrgamõistuslikkus on kaasasündinud ja ei ole ravitav, siis ei ole näidustatud sundravi rakendamine psühhiaatriahaiglas, küll vajab ta elus toimetulekuks kõrvalabi või paigutamist hooldekodusse.

KrMS § 393 sätestab, et kui isik on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis,

nimetatud seisund on tuvastatud kohtumenetluse ajal, toimetatakse tema suhtes kriminaalmenetlust vastavalt KrMS 16. peatüki sätetele. Kuna ülejäänud süüdistatavate osas

taotleti kokkuleppemenetluse kohaldamist, siis kohus eraldas materjalid Gennadi Bojarski süüdistuse osas ülejäänud kriminaalasjast ja jätkas eraldi menetluses.

Kohtuistungil, peale kannatanu ristküsitlemist taotles prokurör süüdistusse muudatuste

tegemist, mille kohaselt Gennadi Bojarski koos S.O ja R.Z-iga 10.oktoobril

2006.a. kella 10.00 paiku tungisid valdaja tahte vastaselt ebaseaduslikult aknaklaasi

lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elamusse. Valdaja tahte vastaselt võõrase hoonesse ebaseadusliku tungimisega, mis oli toime pandud grupi poolt pani Gennadi Bojarski toime KarS § 266 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle, tema, koos S.O ja R.Z-iga, 10.oktoobril 2006.a. kella 10.00 paiku,

olles eelnevalt tunginud ebaseaduslikult xxxxxxxxxxxxi elukohta

Vxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tungisid kallale

xxxxxxxxxxxxxxe, kusjuures S.O peksis kannatanut rusikatega näkku ning R.Z ja Gennadi Bojarski peksid kannatanut käte ja jalgadega. Kannatanule tekitati kerged

kehavigastused ja varalist kahju 301 krooni 30 senti. Kehalise väärkohtlemisega, s. o teise isiku peksmisega pani Gennadi Bojarski toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör taotles muudetud süüdistuste järgi Gennadi Bojarski suhtes menetluse lõpetamist KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi, kuna Gennadi Bojarski ei ole süüvõimeline seoses süüdimatusega. Sundravi kohaldamist ei pidanud prokurör vastavalt ekspertiisiaktis toodule vajalikuks, vaid palus teada kohalikule omavalitsusele eestkostet vajavast isikust. Kaitsja leidis, et KarS § 266 lg 2 p 3 järgi esitatud süüdistus ei ole kohtuistungil tõendamist

leidnud ja selles osas tuleks Gennadi Bojarski õigeks mõista. KarS § 121 osas tuleks aga

menetlus lõpetada seoses Gennadi Bojarski süüdimatusega. Sundravi pole talle vaja kohaldada ja kriminaalmenetluse käigus pole võimalik lahendada ka eestkoste küsimust.

Kohus leidis, et kohtulike tõendite uurimisel on tõendamist leidnud, et 10.10.2006.a

hommikul läksid S.O, R.Z, Gennadi Bojarski

jaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx elukohta, et nõuda selgitust S.O kaduma

läinud raha kohta. Kuna kannatanu neile kohe ust ei avanud, lõhkusid seltskonnas olnud mehed ümber maja vastu uksi ja aknaid. Ühe akna klaas purunes, S.O avas akna kaudu

ukse ja lasi ka ülejäänud majja. Majas sees leidsid nad xxxxxxxxxx toast ja S.O hakkas kannatanult nõudma kaduma läinud raha. Kuna xxxxxxxxx ei tunnistanud raha vargust, siis kõigepealt lõi S.O teda lahtise käega näkku ja hiljem peksid R.Z ja G. Bojarski

kannatanut käte ja jalgadega. Samas tarvitati ühiselt ka alkoholi ja joomingu käigus söödi

ilmselt ühiselt ära laual olnud konservid. Joomingu käigus oli katki kukkunud kannatanu

3(4)

lauakell, millise R.Z võttis kaasa, et see parandusse viia. Mõne aja pärast oli kannatanu soovitanud S.O vaadata autos istme alla, kust leitigi kadunud rahakott, kuid

raha selles enam ei olnud. Seejärel seltskond lahkus. Kannatanule tekitati kerged kehavigastused.

Kohtu poolt tuvastatuks loetu on tõendatud toimikus olevate kirjalike tõenditega: suulise kuriteoteate protokolli ja fototabeliga 12.10.2007.a xxxxxxxxxxxxesinevate vigastuste kohta.

Eeltoodu on kooskõlas kohtuistungil ristküsitluse käigus antud kannatanute

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning tunnistajate S.O, R.Z-i ühetaoliste

ütlustega. Kõik nad on kinnitanud, et S.O, R.Z, G.Bojarski jaxxxxxxxxxxxxxxx

sõitsid S.O autoga kannatanu elukohta. Tunnistajate ütlustest nähtus, et kohale sõideti, kuna S.O oli raha kadunud ja tal oli põhjust arvata, et kannatanu oli selle ühise joomingu

käigus ära võtnud. Nii kannatanu, kui ka tunnistajate ütlustest nähtus ühetaoliselt, et xxxxxxxxx ei avanud ust, mispeale lõhuti ümber maja ja üks aken purunes ning selle kaudu sai võimalikuks majja sisenemine. Kannatanu kinnitas, et tema kedagi majja ei lasknud ning

eluruumidesse tuldi tema tahte vastaselt. Samuti on ühetaoliselt kirjeldanud kannatanu ja tunnistajad seda, et kõigepealt lõi kannatanut S.O ja seejärel R.Z ja G. Bojarski. Ka löömise põhjuste osas on tunnistajad andnud ühesuguseid ütlusi, et arvati, et xxxxxxxxx on varastanud S.O raha. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et S.O-ga mingist rahast juttu oli, kuid kui peksti, siis mingeid nõudmisi ei esitatud. Eeltoodu põhjal on tõendatud G. Bojarski poolt KarS § 266 lg 2 p 3 tunnustele vastava teo toimepanemine, s.o valdaja tahte vastaselt võõrase hoonesse ebaseaduslik tungimine, mis oli toime pandud grupi poolt. Samuti on tõendatud KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemine G. Bojarski poolt.

KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, s.o kui ta on süüvõimeline ja puuduvad süüd välistavad asjaolud.

Süüvõimeline on isik, kes on teo toimepanemise ajal süüdiv (KarS § 33). Eksperdid on

andnud arvamuse, et G. Bojarskil esineb nõrgamõistuslikkus (mõõdukas vaimne alaareng),

mis väljendub vähestes üldteadmistes, arutluste lihtsuses, tunde-tahteelu arenematuses,

kriitikavõime puudumises oma tegude hindamisel, toimetulekuraskustes jne. Nimetatud puuded takistavad temal aru saada oma tegude seadusevastasest iseloomust ja takistavad oma tegusid juhtida. KarS § 34 p 3 kohaselt välistab nõrgamõistuslikkus, kui sellega seoses isik ei ole võimeline aru saama oma teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima, tema süüdivuse.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et G. Bojarski ei ole süüdi talle inkrimineeritud kuritegude

toimepanemises, kuna ta süüdimatuse tõttu ei ole süüvõimeline ja kriminaalmenetlus tuleb seega KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

KarS § 86 lg 1 sätestab, et isikule, kes on pannud õigusvastase teo toime süüdimatus seisundis, on oma teo ja vaimse seisundi tõttu ohtlik endale ja ühiskonnale ning vajab ravi,

määrab kohus psühhiaatrilise sundravi. Eeltoodust nähtub, et G. Bojarski on toime pannud õigusvastase teo süüdimatusseisundis ning arvestades toimepandu iseloomu, saab väita ka, et

ta võib-olla ohtlik ühiskonnale. Samas nähtub kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktist, et

G.Bojarskil esinev nõrgamõistuslikkus on kaasasündinud ja ei ole ravitav. Seega ei ole näidustatud sundravi rakendamine psühhiaatriahaiglas. Samas on eksperdid märkinud, et G. Bojarski vajab ta elus toimetulekuks kõrvalabi või paigutamist hooldekodusse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et sundravi tuleb G. Bojarski suhtes jätta kohaldamata. Samas on

vajalik informeerida kohalikku omavalitsust, kes peaks kaaluma G. Bojarski kohta kohtule avalduse esitamist tema kinnisesse asutusse paigutamiseks.

Kohus lähtus määruse tegemisel KrMS § 393, 395, 401, 402 lg 1, KarS § 86 lg 1 sätetest.

4(4)

Kohtunik