1-07-15239\11-07-15239\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 29 jaanuar 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-15239 (kohtueelses menetluses nr 07260102195) riik G.F versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Tatjana Moorats Prokurör Marja-Liina Reissaar

Süüdistatav G.F

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Süüdistus KarS § 121; § 424; § 329 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku

Otsustused süüs ja karistamises

karistusseadustiku

karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; tunnistada G.F süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ja mõista talle karistusena KarS § 63 lg 1 alusel 4 (neli) kuud; KarS § 64 lg 1 alusel

mõista liitkaristuseks vangistus 4 (neli) kuud; KarS § 69 alusel asendada vangistus

üldkasuliku tööga 240 (kakssada nelikümmend) tundi; üldkasuliku töö tegemise tähtajaks

määrata 18 (kaheksateist kuud) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest; üldkasuliku töö tegemisel allutada G.F KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elu- kohaga xxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; KarS § 50 lg 1 alusel

mõista G.F-ile lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1 (üheks) aastaks; tühistada G.F-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

krooni, riigi õigusabi tasu 2324 ( kaks tuhat kolmsada kakskümmend neli ) krooni, muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni riigi kasuks ja ekspertiisi tasu 140 (ükssada nelikümmend) krooni Lõuna Politseiprefektuuri kasuks;

kulutuste eest osutatud tasu 1035.45 ( üks tuaht kolmkümmend viis kr ja 45 s ) krooni arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Raul Tosmannile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas.

(Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „G.F, 1-07- 15239, sundraha“, „G.F, 1-07-15239, kriminaalmenetluse kulud“); 3.4 ekspertiisi tasu tuleb tasuda Lõuna Politseiprefektuuri kontole 10220035029017 SEB Eesti Ühispangas. (Maksekorraldusele märkida selgitus: „G.F, arve nr 1956/A“; 3.5 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuuluta- misest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on G.F-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 121järgi vangistus 2 kuud.

KarS § 424 ja 329 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel vangistuse 4 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks vangistus 4 kuud.

KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 240 tundi, kusjuures ühele päevale

vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 18

kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 sätetele.

KarS § 50 lg 1 alusel võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära 1 aastaks.

2.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

G.F-ile esitatud süüdistus

G.F-i on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, 08.06.2007.a. kella 24 paiku viibides Viljandimaal Tarvastu vallas xxxxxxxx külas tekkinud tüli käigus tungis kallale

Kermo L.’ile, keda lõi rusikaga näkku ja keha piirkonda, millega tekitas kannatanule tervisekahjustuse ja valu.

Veel süüdistatakse G.F-i selles, et tema, olles 21.05.2006.a. karistatud väärteokorras

Liiklusseaduse § 7419

lg 1 järgi rahatrahviga 9000 krooni, milline on osaliselt tasutud, juhtis

21.07.2007.a. kell 04.50 Viljandi linnas Metsküla teel mootorsõidukit BMW reg.märgiga 218 AMW joobeseisundis.

Veel süüdistatakse G.F-i selles, et tema, olles 17.07.2007.a. karistatud Viljandi kohtumaja poolt KarS § 424 järgi üldkasulikku tööga 60 tundi, juhtis 15.09.2007.a. kell 12.15

Viljandi maakonnas Pärsti vallas mootorsõidukit Mazda 626 reg.märgiga 450 AOM joobeseisundis.

G.F-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Veel süüdistatakse G.F-i selles, et tema, hoidis kõrvale kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, mis seisnes selles, et 15.09.2007.a. kell 12.15 juhtis ta Viljandi maakonnas

Pärsti vallas mootorsõidukit Mazda 626 reg.märgiga 450 AOM joobeseisundis, kusjuures

mootorsõiduki juhtimise õigus oli temalt Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17.07.2007.a. otsusega ära võetud 8 kuuks.

G.F-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 329 järgi täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumisega.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning G.F tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 121; § 424; § 329 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

4

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 121 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 424 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 329 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid G.F-i

karistamise

kokkuleppemenetluses. G.F-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1288.56 krooni.

Süüdistatava G.F-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 1035.45 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasu- määradega.

KrMS § 175 lg 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud

Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud – 140 krooni. Ekspertiisi tegemiseks tekkinud kulutused nähtuvad SA Viljandi Haigla arve nr 1956/A 30.09.2007.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 21 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

5

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb G.F-ilt välja mõista kriminaalmenetluse

kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 2324 (1288.56 + 1035.45 ), muu

kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigi kasuks ja ekspertiisitasu 140 krooni Lõuna Politseiprefektuuri kasuks.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik