1-07-15583\7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr 1-07-15583
Legislator headnote
AI generatedKeywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
Kriminaalasi nr 1-07-15583
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel
RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada L.S KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. Süüdi tunnistada L.S KarS § 329 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel mõista L.S-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada 6 kuud vangistust Tartu Maakohtu
07.09.2005.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-560-2005 mõistetud karistuse
ärakandmata osa, see on 1 aasta ja 2 kuu vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista L.S-ile 1 aasta 8 kuud vangistust. (üks) (kaheksa) KarS § 74 lg 5 ja KarS § 69 lg 1 alusel asendada L.S-ile karistuseks mõistetud 1 aasta 8 kuud vangistust 1210 tunni üldkasuliku tööga.
Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 23.jaanuar 2008.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number
1-07-15583 kohtueelses menetluses 07260102973 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Kriminaalasi
L.S süüdistuses KarS § 169
ja KarS § 329
järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Pärn Süüdistatav L.S
elukoht X isikukood XXX kriminaalkorras karistatud 2 korral
Asenduskaitsja määratud korras Karl Saavo
2 2 KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 1210 tundi üldkasulikku tööd ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.
KarS § 69 lg 4 alusel on L.S üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:
• elama kohtu määratud alalises elukohas
• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,
• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
L.S suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisest.
Välja mõista L.S-ilt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 1787 krooni 70 senti määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):
- pangakontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber
2800049874, selgituseks märkida: „L.S, 1-07-15583, menetluskulud“, või
- pangakontole nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874,
selgituseks märkida: „L.S, 1-07-15583, menetluskulud“ .
Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,
täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest
OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo kasuks 796 krooni 50 senti advokaat Karl
Saavo süüdistatav L.S kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada
apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse
teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
3 3
KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
ASJAOLUD Süüdistus 05.12.2007.a sõlmitud kokkuleppes
L.S süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana on alates jaanuar 2007.a kuni oktoober 2007.a kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 12.10.2006.a. otsusega nr 2-06-10002 E.K. ´u kasuks väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest
oma alaealise lapse ülalpidamiseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seisuga 31.10.2007.a. on maksmata elatisraha võlgnevus 21992 krooni. Sellega pani L.S toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o vanema
kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.
Veel süüdistatakse L.S selles, et tema isikuna, kes on 08.03.2006.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-06-2058 karistatud KarS § 424 järgi
mootorsõiduki juhtimise eest alkoholjoobe seisundis rahalise karistusega 20000
(kakskümmend tuhat) krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 (kaheks) aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele, juhtis 30.10.2007.a kella 07.37 ajal Tartu linnas, Turu tänava ja Rebase ristmiku juures mootorsõidukit Volvo
460 registreerimismärgiga XXX XXX, jättes sellega tahtlikult täitmata Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsuse.
Sellega pani L.S toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o
täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.
Karistus 05.12.2007.a sõlmitud kokkuleppes
KarS § 169 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav L.S-ile karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.
KarS § 329 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatav L.S-ile karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel mõista L.S-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest
raskeima suurendamise teel ning mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada L.S-ile mõistetud karistust 07.09.2005.a.
Tartu Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse 1(üks) aasta 2 (kaks) kuud
vangistust ärakandmata osa võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust.
KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendada L.S-ile mõistetud 1 aasta 8 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1210 tundi üldkasulikku tööd ning mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul.
Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule:
1. elama kohtu määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
4 4
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks
kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha
vahetamiseks.
Kohtu seisukoht
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud
süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Süüdistatav L.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 ja KarS § 329 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.
KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral
menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on L.S suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb L.S hüvitada menetluskulud:
- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 1787 krooni 70
senti (991 krooni 20 senti + 796 krooni 50 senti);
- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1
p 9).
Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli kohtueelses menetluses advokaat
Rainer Objartel ja kohtumenetluses oli asenduskaitsjaks advokaat Karl Saavo. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 991 krooni 20 senti (lk 59-60).
Kohtumenetluses esitas advokaat Karl Saavo kohtule taotluse, välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest OÜ Advokaadibüroo Karl Saavo
kasuks 796 krooni 50 senti süüdistatav L.S asenduskaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest.
Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses (edaspidi
lühendatult: RÕS) ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning
riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.
Korra § 8 lg 2 alusel on määratud kaitsja tasuks kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest 550.- krooni. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 lg 2 p 1 ja esitatud taotluse alusel võtta üldkoefitsiendiks 1,0 (II astme kuritegu). Seega: (550 x 1,0) + (125 x 1,0 ) = 550 + 125 = 675. Korra § 1 lg 2 alusel lisandub 675 kroonile käibemaks 18%, see on 675 + 121,5= 796,5.
5 5 Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 796 krooni 50 senti.
Heli Sillaots kohtunik