1-07-10672\1 · 1-07-10672\1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. jaanuaril 2008.a. Valga kohtumaja Asja number 1-07-10672

Kohtunik Annemarie Gerassimov Taotluse esitaja Kriminaalhooldaja Liina Taits Taotlus KrHO Valga talituse ettekanne kriminaalhoolduse lõpetamiseks Ragnar REIDLA kohta Süüdimõistetu Süüdimõistetu Ragnar REIDLA ( ID 38806260213; eluk. x ) RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Valga talituse kriminaalhooldaja ettekanne kriminaalhoolduse lõpetamiseks Ragnar REIDLA kohta kinnitamata ja saata tagasi erakorralise ettekande koostamiseks ja süüdimõistetu elukoha järgsele kohtule esitamiseks.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kuulutamisest ( 23.01.2008.a. )

2 (3) ASJAOLUD Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Valga talitus esitas 21.08.2007.a. Tartu Maakohtule kinnitamiseks ettekande Ragnar Reidla kohta kriminaalhoolduse lõpetamiseks katseaja möödumise tõttu. Ettekandest nähtub, et Ragnar Reidla mõisteti Harju Maakohtu 12.02.2007.a. otsusega kriminaalasjas nr. 1-06-16558 süüdi KarS § 263 p. 1 järgi ja karistati teda 9-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg. 2 alusel suurendati mõistetud karistust kahe kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulus vangistus 4 kuud ja 18 päeva vangistust. KarS § 74 lg. 5 alusel asendati täitmisele kuuluv vangistus ühiskondliku kasuliku tööga KarS § 69 alusel, mistõttu mõistetavaks karistuseks on 276 tundi üldkasulikku tööd ning üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrati 6 kuud. Kohtule esitatud ettekandest nähtub, et üldkasuliku töö sooritamise kohaks oli Eesti Kristlik Nelipühi Kiriku Valga kogudus. ÜKT sooritamist alustas süüdimõistetu 27.03.2007.a. ja sooritamise tähtaja lõppedes on R.Reidlal üldkasuliku töö tunde tehtud vaid 45,5 tundi. Üldisi kontrollnõudeid KarS § 75 lg. 1 ja § 75 lg. 2 p. 6 järgi täitis isik korrektselt, kuid juba katseaja alguses avaldas süüdimõistetu soovi teha võimalikult vähe ÜKT tunde ja tähtaja lõppedes kanda reaalset vabadusekaotust. Vaatamata kriminaalhooldaja selgitustele jäigi isiku poolt sooritatud ÜKT tundide arvuks 45,5 tundi. Kuna isik oli teadlik tagajärgedest, leppisid kriminaalhooldaja ja R.Reidla omavahel kokku, et klient sooritab ÜKT tunde enda äranägemise järgi ning tähtaja lõppedes kannab ülejäänud karistuse reaalselt.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud esitatud ettekande ja lisatud materjalidega, ei pea võimalikuks esitatud ettekande kinnitamist ning leiab, et kriminaalhooldusametnikul lasub hoopiski kohustus esitada kohtule erakorraline ettekanne. Kriminaalhooldusseaduse § 301 lg. 2 sätestab, et kui kriminaalhooldusalusele mõistetud või määratud üldkasuliku töö tunnid on tehtud, koostab kriminaalhooldusametnik kohtule või prokurörile ettekande, millega teavitab nende mõistetud või määratud üldkasuliku töö kohustuse täitmisest ning kontrollnõuete ja kohustuste järgimisest katseajal. Antud juhul nähtub kriminaalhooldusametniku ettekandest, et isikul on sooritatud 276- st töötunnist üksnes 45,5 tundi ja sooritamata on 230.5 tundi ÜKT. Seega puudus kriminaalhooldusametnikul õiguslik alus esitada kohtule ettekanne kriminaalhoolduse lõppemise kohta KrHS § 301 alusel. Kriminaalhooldusseaduse § 31 lg. 1 sätestab, et kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. KarS § 69 lg. 6 näebki ette sellise ettekande esitamise juhu - kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Lisaks eelkirjeldatud õigusnormidele on

3 (3) samalaadne põhimõte sätestatud ka Kriminaalmenetluse seadustiku § 428 lg. 1, mille kohaselt teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst või ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. Nimetatud loetelu on alternatiivsete rikkumiste kataloog ning erakorraline ettekanne tuleb kohtule esitada, kui isik on oma käitumisega täitnud kasvõi ühe nimetatud rikkumiste kataloogist. Antud juhul isik katseajal küll täitis korrektselt KarS § 75 lg. 1 ja § 75 lg. 2 p. 6 nimetatud ja kohtuotsusega talle pandud kohustust, kuid hoidus kõrvale ÜKT sooritamisest. Seega tulnuks kriminaalhooldusametnikul rikkumise tuvastamisel esitada kohtule erakorraline ettekanne lähtuvalt KarS § 69 lg. 6, KrMS § 428 lg. 1 ja KrHS § 31 lg. 1 ja 2. Nimetatud erakorraline ettekanne peab sisaldama KrHS § 31 lg. 2 kohaselt andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Eelkirjeldatud õigusnormidest lähtudes ei ole võimalik kohtul kinnitada Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Valga talituse kriminaalhooldaja Liina Taits’i ettekannet kriminaalhoolduse lõpetamiseks Ragnar REIDLA kohta ning see tuleb saata tagasi erakorralise ettekande koostamiseks ja süüdimõistetu elukoha järgsele kohtule esitamiseks.

Annemarie Gerassimov Kohtunik 23.01.2008.a