1-08-572\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-572

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 22. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-572

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Imbi Kangur-Popova

Prokurör Kristi Rande

Kohtuasi XXX Vangla esitatud materjalid Juri Ratilovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Juri Ratilovski (isikukood: 37908272214; viibib XXX Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Juri Ratilovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XXX Vangla esitas 15.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Juri Ratilovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

2 Juri Ratilovski tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 09.05.2002.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 140 lg 2 p 2, 3, 3-1, 4; § 141 lg 2 p 1, 4, 4-1 järgi. Vastavalt KrK § 40 lg 1 liideti mõistetud karistused, loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ja loeti lõplikuks karistuseks 7 aastat vabadusekaotust. Vastavalt KrK § 45 loeti eelvangistusaega karistuse tähtaja hulka, lõplikuks karistuseks mõisteti 6 aastat 5 kuud ja 27 päeva vabadusekaotust.

Juri Ratilovski suhtes Viru Ringkonnakohus 11.09.2002.a otsusega muutis Ida-Viru Maakohtu 09.05.2002.a otsust süüdi tunnistamise kohta KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja mõistis karistuseks 4 aastat vabadusekaotust ning jättis karistused, mis olid mõistetud KrK § 140 lg 2 p 2,3 ,3 -1, 4 ja KrK § 141 lg 2 p 1, 4, 4-1 järgi, muutmata. Vastavalt KrK § 40 lg 1 alusel liideti mõistetud karistused, loeti kergemad karistused kaetuks raskemaga ning mõisteti lõplikuks karistuseks 7 aastat vabadusekaotust.

Karistuse kandmise algus oli 05.02.2002.a ja lõpp on 01.08.2008.a.

J. Ratilovski kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas olles ei õpi ega tööta. Vangistuse jooksul on 9-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseb elama ema juurde , töökoht puudub.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Ratilovski vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik. Harju Maakohtu määrusega nr 1-06- 11232 on Juri Ratilovski süüdistatavana kohtu alla antud KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi.

Juri Ratilovski taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör leiab, et kinnipeetava vabastamine ei kuulu rahuldamisele. Ta on korduvalt rikkunud vanglarežiimi ning pani vangistuse ajal toime uue kuriteo.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud J. Ratilovski ja prokuröri arvamuse, leiab, et J. Ratilovski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Ratilovski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Ta on korduvalt rikkunud vanglarežiimi ning pani vangistuse ajal toime uue kuriteo. Harju Maakohtu määrusega on Juri Ratilovski süüdistatavana kohtu alla antud KarS § 209 lg 2 p 1, 3 ja 4 järgi.

Arvestades J. Ratilovski poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

3 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik