1-07-11147\2 · 1-07-11147\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-11147

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuaril 2008.a. Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-11147 (07231401132)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Anna Ivanova

Tõlk

Tatjana Talja

Kriminaalasi

B.M süüdistuses KarS § 424 järgi lühimenetluses

Prokurör Aleksander Tšitšerov

Süüdistatav B.M - isikukood XXX,

kodakondsuseta; keskeriharidusega, elukoht: XXX; töötab autokraanajuhina töövõtu lepingu alusel; varem

kriminaalkorras 1) 19.05.2000.a. Tallinna karistatud:

Linnakohtu otsusega KrK § 186 järgi – rahatrahv 4 100

krooni; 2) Tallinna Linnakohtu otsusega

27.12.2000.a.

KrK § 204 lg 3 järgi – 4 kuud vangistust tingimisi 1-

aastase katseajaga, lisakaristusena sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmine 2 aastaks 3) Tallinna ; 04.11.2003.a.

Linnakohtu otsusega järgi – 3 kuud KarS § 424

vangistust tingimisi 18-kuulise katseajaga ning juhtimisõiguse äravõtmine 4 kuuks; tõkend elukohast ; - lahkumise keeld.

Kaitsja

vandeadvokaat Veljo Viilol

RESOLUTSIOON 1.

B.M KarS § 424

9 Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista (üheksa) kuud vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks

. 6 (kuus) kuud vangistust

2. KarS § 69 lg 1 asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga. alusel

2

Kunale ülele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, tuleb 6 kuud (180 päeva) vangistust asendada 360 tunni üldkasuliku tööga ÜKT).

ÜKT tegemise tähtajaks KarS § 69 lg 3 alusel määrab kohus 10 kuud.

ÜKT tegemise ajaks G. Barovki kriminaalhooldaja järelevalve alla ta on allutatud ning on kohustatud KarS § 75 lg-s 1 kontrollnõudeid § 75 lg 2 p 2 ja 8 järgima nimetatud ning

alusel täitma järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; 2) osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammis.

Tõkend – elukohast lahkumise keedl tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

3. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta B.M-ilt mootorsõiduki

juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.

4. Välja mõista B.M-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777 ning tasumisel näidata kriminaalasja number) – s.o. määratud kaitsjale makstav tasu 743, 40 kr (seitsesada nelikümmend kolm krooni ja 40 senti) ning sundraha (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) .

6 525 krooni

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda Rahandusministeeriumi arvele 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest. Tähtaegselt tasumata nõuded suunatakse täitmiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS.

B.M süüdistatakse selles, et tema, olles 04.11.2003.a. karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Tallinna Linnakohtu otsusega KarS § 424 järgi

3-kuulise vangistusega tingimisi katseajaga 18-kuud ning juhtimisõiguse äravõtmisega 4

kuuks, ajal kui karistatus oli kustumata, taas 23.06.2007.a. kella 11.55 ajal juhtis ta joobeseisundis Maardus Kroodi teel mootorsõidukit MB 300 registreerimismärgiga 813 MGK Sellega pani B.M toime KarS § 424

mootorsõiduki kvalifitseeritava kuriteo, s.o. juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

B.M tunnistas end kohtuistungil süüdi ning kahetses toimepandut.

Kaitsja V. Viilol leidis, et süüdistus on põhjendatud, B.M süü tõendamist leidnud ning tema käitumine õigesti kvalifitseeritud.

KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED. Kohus leiab, et B.M süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks oma süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud:

3

- tunnistaja K K ütlustega

(tl 10), millest nähtub, et 23.06.07.a. oma autoga mööda Kroodi tänavat Peterburi mnt. poole sõites märkas ta autot MB reg.nr.813 MGK, mis vingerdas tee peal; autost mööda sõites nägi, et juht lausa tukkus rooli taga. Ta peatas auto ning nägi, et juht oli silmnähtavalt joobes.

- alkoholijoobe tuvastamise protokolliga

(tl 9) millest nähtub, et 23.06.2007.a. kell 11.58 on B.M tuvastatud mõõteriistaga ta oli nõus alkoholijoove 0,98 mg/l;

joobe sellise tuvastamisega ega nõudnud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja vereproovis alkoholisisalduse määramist;

- kahtlustatava B.M enda ütlustega eeluurimisel

( tl 15 - 16), mille kohaselt on ta teo toime pannud ja puhtsüdamlikult kahetseb seda. Oma selgituste kohaselt oli

ta enne rooli istumist valutava hamba pärast viina joonud. Istungil selgitas ta, et alkoholi oli ta tarbinud seoses sünnipäevaga;

- väljavõttega karistusregistrist

(tl.11- 12) ning liiklusjärelevalve osakonna õiendist (tl.13), mis kinnitavad, et tegemist on isikuga, keda on varem karistatud mootorsõiduki

juhtimise eest joobeseisundis nii kriminaalkorras kui väärteo eest ning karistatus on kustumata

KarS § 424 sätestab vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Liiklusseaduse § 7 lg 4 kohaselt on isik, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi.

Liikluseeskirja § 2 lg 14 kohaselt mõistetakse all vastavalt «Liiklusseaduse» § 7 lõikele 4 isikut, kes juhib sõidukit, juhib teel ratsa loomi või veoloomi, või isikut, kes ajab teel

kariloomi. Juhi all mõistetakse õppesõidu ja sõidupraktika ajal ka sõiduõpetajat ja - juhendajat vastavalt «Liiklusseaduse» § 32 sätestatud tingimustele.

Kohus leiab, et kohtueelses menetluses kogutud ning kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et B.M 23.06.2007.a. kella 11.55 ajal Kroodi teel juhtis joobeseisundis mootorsõidukit MB 300. Teda oli varasema kohtuotsusega analoogse kuriteo eest juba karistatud, mistõttu tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb ta süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud asjas tuvastatud ei ole.

Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendava asjaoluna lähtub kohus B.M arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust; karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

B.M on varem analoogse kuriteo eest juba kahel korral karistatud vangistusega

tingimisi, samalaadse väärteo eest ka rahatrahviga, kuid selleliigilised karistused pole talle

vajalikku mõju avaldanud. Ta on järjekordselt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes ning

joobe raskust arvestades (keskmine joove) on tema tegu äärmisel ohtlik. Oma käitumisega seadis ta ohtu nii enda kui kõigi kaasliiklejate elu ja tervise.

Kohus leiab, et selle isiku mõjutamiseks pole võimalik talle põhikaristusena mõista rahalist

karistust, vaid vangistust. Samas peab kohus võimalikuks KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga. Nii süü suurust kui isikut arvesse võttes, aga ka õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes peab

kohus põhjendatuks kohaldada B.M suhtes lisakaristuse kohaldamist, s.o.

4 mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ning seda vähemalt sanktsiooni keskmises määras.

Lisakaristust mõistetakse talle juba kolmandat korda ning see peab olema varasematest karistusest oluliselt suurem, et ta süüdlasele vajalikku mõju avaldaks.

Asjaolu, et süüdlane on endale muretsenud autoraana, see on tema töövahend ja sellega töötamine tema ainus sissetulekuallikas, ei saa olla lisakaristuse kohaldamata jätmise aluseks.

Autokraanat võib ta välja rentida, selle maha müüa ning lisakaristuse kandmise ajal on võimalik endale leida teistsugune töö, sest karistusena ei mõisteta talle reaalset vangistust.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka , menetluskulud s.o. eeluurimisel määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238 lg 1 p 4, 311, 313.

Kohtunik