1-07-15915\4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-07-15915\4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.jaanuar 2008.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-15915 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör Lõuna Ringkonaprokuratuuri I osakonna prokuröri abi Evelin Merilaine Kriminaalasi S.J-i süüdistus Kars § 424 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav S.J
elukoht: X isikukood: XXX; tõkend-elukohast lahkumise keeld; kriminaalkorras varem karistamata Kaitsja
asenduskaitsja riigi poolt määratud korras vandeadvokaat Karl Saavo Tõlk Taivo Liivak
RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.J KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 6
(kuus) kuud vangistust.
KarS § 69 alusel asendada S.J-ile mõistetud 6 (kuue) kuu pikkune
vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna on 360 (kolmsada kuuskümmend) (ühe) tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
Üldkasuliku töö tegemise ajal on S.J
kohustatud täitma
kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1. elama kohtu määratud alalises elukohas-
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku
määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
2 oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saa
ma kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks;
Määrata S.J üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Maakohtu
Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
Tõkend – elukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena S.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 aastaks. (kaheks) Lisakaristus jõustub kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja S.J-ilt menetluskulu järgmiselt:
sundraha 6 525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;
määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 2 778 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa) krooni 90 senti;
postikulu 29.- (kakskümmend üheksa) krooni.
Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti
Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida
viitenumber 2800049874 ning selgitus: „S.J , 1-07-15915, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised
nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu
Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud
kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.
Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: S.J süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 29.11.2006 Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 12000 krooni, juhtis 30.07.2007 kella 11.40 paiku Tartus Pikk tänaval mootorsõidukit Škoda Felicia reg.märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes; juhtis 21.10.2007 kella 08.15 paiku Tartus Jaama tänaval mootorsõidukit Škoda Felicia reg.märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes; juhtis 21.10.2007 kella 09.55 paiku Tartus Turu tänaval mootorsõidukit Škoda Felicia reg.märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.
Seega pani S.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.
3 Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: tsiviilhagi esitatud ei ole.
Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale Rainer Objartel´ile makstud tasu
osutatud õigusabi eest 991.20 krooni ja asenduskaitsjale Karl Saavo´le makstud tasu osutatud õigusabi eest 991.20 krooni. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus S.J-ile karistuseks 6 ( ) kuud vangistust. kuus KarS § 69 alusel asendada S.J-ile mõistetud 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku
tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 360 ( ) tundi kolmsada kuuskümmend
üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 1 ( ) aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ühe
süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75
sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning
esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab
kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 alusel võtta S.J-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks.
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.J-i, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et
S.J on 12.12.2007.a. sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.J süüdi tunnistada KarS § 424
järgi, mõista talle karistus ja asendada see vastavalt kokkuleppele. Kohus peab põhjendatuks ka lisakaristuse mõistmist vastavalt kokkuleppes kajastatud määrale.
Kohtu seisukoht menetluskulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna
sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral on 1,5 palga
alammäära, s.o. 6 525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks välja mõista määratud kaitsjale väljamastava tasu summas 2779,90 krooni ja postikulu summas 29.- krooni.
Kohtunik