1-07-12299\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 15 jaanuar 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-12299 (kohtueelses menetluses nr 07284000267) riik T.P versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Tatjana Moorats Prokurör Milvi Väin

Süüdistatav T.P

(isikukood xxx; elukoht xxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. süüdi (KarS) § 199 lg 2 p 4 ja 8 Tunnistada T.P karistusseadustiku järgi ja mõista

talle karistusena vangistus 2 (kaks) kuud; KarS § 65 lg 1 alusel suurendada seda karistust

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17. mai 2007.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse 1

(ühe) aasta 5 (viie) kuu ja 19 (üheksateist) päeva vangistusest ärakandmata osa võrra

(07.07.07-14.01.08.a kantud 6 kuud ja 8 päeva), s.o 11 (üheteistkümne) kuu ja 11

(üheteistkümne) päeva võrra ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 11 (üksteist) päeva vangistust; karistuse kandmise algust lugeda 15. jaanuarist 2008.

2. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Argo Sassi tsiviilhagi ning välja mõista T.P-lt 2000 (kaks

tuhat) krooni Argo Sass kasuks;

2.1.2 rahuldada täielikult Maire Rebase tsiviilhagi ning välja mõista T.P-lt 3000

(kolm tuhat) krooni Maire Rebane kasuks;

2.2 välja mõista T.P-lt sundraha 3 262 (kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks)

krooni 50 senti, riigi õigusabi tasu 1 610 (üks tuha kuussada kümme) krooni 70 senti ja kriminaalmenetluse kulud 150 (ükssada viiskümmend) krooni 10 senti riigi kasuks; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 1 610 (üks tuhat kuussada kümme) krooni 70 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile.

2 Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas.

(Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „T.P, 1-07- 12299, sundraha“, „T.P, 1-07-12299, kriminaalmenetluse kulud“); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on T.P-le mõistetavaks karistuseks KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi 2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 ja 2 alusel suurendada seda karistust Viljandi kohtumaja 17.mai 2007.a. kohtuotsusega mõistetud karistuse 1 aasta 5 kuu ja 19 päeva vangistusest ärakandmata osa võrra

(07.07.07.a.-14.01.08.a. kantud 6 k ja 8 p), s.o. 11 kuu ja 11 päeva võrra ning lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 1 kuu ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvata 15.jaanuarist 2008.a.

2.

Süüdistus, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

T.P-le esitatud süüdistus T.P on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, olles varem toime pannud

vargusi, ajavahemikul 16.detsmeber 2006.a. kuni 03.märts 2007.a. saagis maha ja varastas

Viljandi maakonna Kolga-Jaani vallas asuvalt Argo Sassile kuuluvast xxxxxxxxx kinnistu metsast 24 kasvavat puud - kuuske, mände, paju ja kaske tüveläbimõõduga 5-25 cm, millega põhjustas varalist kahju 2000.- krooni. Veel süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud vargusi, 02. juulil 2007. a öösel

tungis seinalaudade lahti kangutamise teel Viljandi maakonnas Kolga-Jaani vallas Maire Rebasele kuuluvasse xxxxxxxx talu kõrvalhoonesse, kust varastas nii hoonest seest kui väljast 52 meetrit elektrikaablit, põhjustades vargusega varalise kahju kokku 3 000 krooni.

T.P tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega varem vargusi toime pannud isiku poolt. 2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

3 Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning T.P tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagide otsustamine

Argo Sass on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

Maire Rebane on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 3000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid T.P karistamise

kokkuleppemenetluses. T.P karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Süüdistatava T.P kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 1 610.70 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt kaitsealusele T.P-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 66.10 krooni.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 84 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu

4 varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

Kohus tuvastas asjaolud, et kõikide menetluskulude kandmine on süüdistatavale üle jõu käivaks kohustuseks. Kohus leiab, et arvestades T.P resotsialiseerumise väljavaateid vanglast vabanemisel, on põhjendatud vähendada temalt väljamõistetavat sundraha 50 % võrra.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb T.P-lt välja mõista kriminaalmenetluse

kuludena sundraha 3 262.50 krooni, riigi õigusabi tasu 1 610.70 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 150.10 krooni riigi kasuks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik