1-07-16163\2 · 1-07-16163\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-16163

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.jaanuaril 2008.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-07-16163 (07231401698)

Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Tõlk Silvi Hindrikson Kriminaalasi S.S süüdistuses KarS § 424 järgi.

Prokuröri abi

Tiiu Rõõm Süüdistatav

S.S

elukoht: XXX; isikukood:

XXX:kodakondsus-määratlemata; haridus: keskeriharidus; emakeel: vene keel; töökoht- S OÜ; varem karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras: - 08.02.2005 a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 200 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus: 2 a katseaeg 2 a; väärteokorras karistatud:

- 29.03.2003 Tallinna PP Kesklinn PO poolt KarS § 262 alusel mõisteti rahatrahv : 300 krooni; - 04.10.2004 a. Põhja Politseiprefektuuri poolt Alkoholiseaduse § 70 alusel mõisteti rahatrahv : 180 krooni;

-15.02.2005a. Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74´35 lg 1 alusel mõisteti rahatrahv: 900 krooni;

-05.09.2005a. Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74´19 alusel mõisteti rahatrahv: 10200 krooni; trahv tasumata; -06.02.2006a. Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse §74´2

2 alusel mõisteti rahatrahv: 2400 krooni Tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja

Eva Rivis

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada S.S KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista S.S ´ile 4 (neli) kuud vangistust.

KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui S.S ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75

lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t.

1) elama kohtu

määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahk

umiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata S.S Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

KarS § 50 lg.1 kohaselt ära võtta S.S ´ilt mootorsõiduki juhtimise õigus

1 (üheks) kuuks.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Välja mõista S.S ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6 525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 292 ( üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni 10 senti riigituludesse.

Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX.

Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks

3 kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

S.S-i süüdistatakse selles, et tema olles 05.09.2005.a karistatud Põhja

Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74´19 alusel rahatrahviga summas 10200 krooni

mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistust , taas juhtis

07.10.2007.a kella 04.25 ajal mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX olles joobeseisundis. Seega S.S juhtides mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

S.S-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja

kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. – otsus väärteoasjas 05.09.2005.a.,mille kohaselt S.S pani toime väärteo 14.08.2005.a. Kus ta juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes. Rikkudes sellega Liikluseeskirja § 76 p 1

nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74`19 järgi.

Liiklusseaduse § 74`19 alusel määrati S.S-ile karistuseks rahatrahv 170

trahviühiku ulatuses, s.o. 10 200 krooni (t.lk.4); väärteoprotokoll, mille kohaselt pani

S.S toime väärteo 07.10.2007.a. juhtis mootorsõidukit olles alkoholijoobes

(t.lk.5 ); protokoll alkoholijoobe tuvastamise kohta, et 07.10.2007.a. tuvastati S.S

alkoholijoove 0,84 mg/l (t.lk6); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll, et

tema sõitis mootorsõidukiga Lada 137AOL, tütarlapsele Lasnamäelt linna järele ning politseipatrull pidas tema kinni ning alkoholi test näitas 0,84 mg/l. Oli joonud Fizz siidrit 5 purki. Tunnistab oma süüd, et istus pärast pidu autorooli ning palub süüdistust leevendada,

kuna load annavad temale töötasu (t.lk.7); väärteomenetluse lõpetamise määrus (t.lk.11);

kahtlustatava S.S ´i ütlused, millistega tunnistab oma süüd. Tema suhtes oli 05.09.2005.a. vastu võetud otsus, mille järgi karistati rahatrahviga LS § 74`19 alusel 10 200

krooni. Määratud trahv on tasumata. 06.10.2007.a. jõi tema ära umbes 2,5 liitrit Gin`i.

07.10.2007.a. istus tema mootorsõidukisse XXX registreerimismärgiga XXX rooli ning

hakkas liikuma Lasnamäelt kesklinna suunas. Teadis, et on joobeseisundis. Politseipatrull

peatas kinni ning palus puhuda alkomeetrisse, puhumise tulemusel näitas alkomeeter alkoholijoovet 0,84 promilli. Nõustus alkoholituvastamise tulemusega (t.lk.13-15); tunnistaja

Indrek Tibar´i ütlused, et olles tööl 07.10.2007.a. graafikujärgselt koos juhtivkonstaabli

Rauno Rajasaar´ ega peatasid nemad politseioperatsiooni käigus sõiduauto XXX, registreerimisnumbriga XXX Sõidukit juhtis S.S kes oli alkoholijoobes (t.lk.18) ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav S.S on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end

süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. S.S on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab. S.S-i karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada S.S `it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et S.S-i ei ole võimalik ega

4

otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada vangistusega, kuna S.S ei ole tasunud temale mõistetud rahatrahve, siis välistas S.S võimaluse kergema karistusliigi valikuks. S.S-i kahetsus ei anna alust ning ei

ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist karistust. Kuid S.S-i suhtes on otstarbekas kohaldada KarS § 74 sätteid

ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Samuti arvestades

asjaolu, et S.S juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub kohus

seisukohale, et S.S-i suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult

erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid S.S-i puhul sellised erandlikud asjaolud puuduvad.

Kohtunik