4-07-7340\1 · 4-07-7340\1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-07-7340

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2008.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-07-7340 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi Andrei Aigro` (ik 36304290369) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Halar Hallimäe` poolt 18.11.2007.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,014628 Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7422 lg 2,4 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132-135 kohus otsustas

1) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel Halar Hallimäe` poolt 18.11.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,014628 muutmata ja Andrei Aigro` kaebus rahuldamata.

2) Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab käesoleva otsuse jõustumise päevast.

Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber 10220075552502. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 20.10.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel H. Hallimäe` poolt väärteoprotokoll nr AB946150 selle kohta, et 20.10.2007.a kella 21.55 ajal Pärnumaal Sauga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 119. km juhtis A. Aigro mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 131km/h± 4km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h võrra, millega rikkus Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 124 p 2 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7422 lg 2 järgi.

18.11.2007.a üldmenetluse otsusega nr 2670,07,014628 on määratud A. Aigro`le kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, so 2100 krooni. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud A. Aigro` suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks.

Kaebuse sisu 05.12.2007.a laekus Pärnu Maakohtule A. Aigro` kaebus antud väärteoasjas koostatud otsusele taotlusega

4-07-7340

2 (3) temale kohtuvälise menetleja poolt määratud lisakaristuse tühistamiseks. Kaebuse esitaja oma kaebuses märgib, et ei vaidlusta rikkumist ja kahetseb puhtsüdamlikult juhtunut. A. Aigro pani rikkumise toime, kuna teostas möödasõitu mitmest lubatust aeglasemalt ja väikese pikivahega liikunud sõidukist. Kaebaja on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt LS § 7422 lg 2 alusel määratud karistus on, arvestades eeltoodut, liiga range. Samuti leiab A. Aigro, et menetleja ei ole lähenenud tema juhtumile individuaalselt ja otsuses märgitud tekst karistuse määramise põhjuste kohta on vastuolus karistuse kohaldamise üldpõhimõtetega Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi. A. Aigro palub karistuse määramisel arvestada, et tema ülapidamisel on laps, kes õpib ülikoolis ning juhtimisõiguse olemasolu on igapäevaste tööülesannete täitmiseks äärmiselt vajalik. Kaebuse esitaja võib juhtimisõiguse peatamise korral kaotada töökoha. Arvestades eeltoodut palub A. Aigro mitte kohaldada tema suhtes lisakaristust LS § 7422 lg 4 alusel, so juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Samuti palub kaebuse esitaja lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel H. Hallimäe oma 27.12.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja A. Aigro` kaebus rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. Menetluse käigus on kindlaks tehtud, et 20.102007.a kella 21.55 ajal Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 119. km fikseeriti politseipatrulli poolt sõiduauto ,mida juhtis menetlusalune isik A. Aigro, sõidukiiruseks 131km/h ± 4km/h. Menetlusalune isik kiiruse ületamist ei vaidlustanud, kuid põhjendas, et tegi möödasõitu ees sõitvast autode kolonnist, seega alustati tema suhtes väärteomenetlust LS § 7422 lg 2 tunnustel. Väärteoprotokollis annab menetlusalune isik ütlused, et kiiruse ületamise põhjus oli möödasõit. Tunnistaja ja kohtuvälise menetleja ütluste kohaselt toimus kiiruse ületamine jätkuvalt pärast möödasõidu manöövri lõpetamist. Kohtuväline menetleja võttis karistuse määramisel arvesse menetlusaluse isiku varajasemaid rikkumisi, so kaebajal oli juba kehtiv karistus olulise kiiruse ületamise eest, millest nähtub, et määratud rahatrahv ei ole suutnud menetlusalust isikut seadusekuulekalt käituma. Samuti kaebaja poolt antud seletust, kus menetlusalune isik annab seletuse rikkumise kohta, kuid ei ole oma tegu kahetsenud ning KarS § 56 lg 1 sätestatud võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest, määrates lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuuks. Lähtudes eelnevast leiab kohtuväline menetleja, et väärteoasjas vastu võetud otsus on põhjendatud, mistõttu palub jätta väärteootsus muutmata ning A. Aigro` kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et asja lahendamine kirjalikus menetluses on võimalik, kuna kaebuse esitaja on tunnistanud kiiruse ületamist.

Pärnu Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

Kaebaja oma kaebuses on palunud kaaluda väärteoasjas koostatud otsusega temale määratud lisakaristuse, so

4-07-7340

3 (3) juhtimisõiguse äravõtmise, tühistamist põhjendusel, et kaebaja igapäevased tööülesanded on seotud mootorsõiduki pideva kasutamisega. Samuti leiab kaebaja, et kohtuväline menetleja ei ole väärteootsuses piisavalt põhistanud lisakaristuse määramist.

LE § 124 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h. LS § 7422 lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 km/h rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. Vastavalt LS § 7422 lg 4 võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. A. Aigro`t on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Samuti on kohtuväline menetleja kohaldanud lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuuks. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

VTMS § 150 lg 1 p 7 kohaselt on väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks menetleja otsuse mittepõhistamine, p 8 kohaselt aga see, kui menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tõendamiseseme asjaoludele. Antud juhul nähtub kohtu hinnangul asjas koostatud väärteootsusest, millised asjaolud kohtuväline menetleja luges tõendatuks ning millistele konkreetsetele tõenditele ta seejuures tugines, so käesoleval juhul on menetleja A. Aigro` poolt LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise lugenud tõendatuks protokolliga kiirusemõõteseadme kasutamise kohta ning tunnistaja ütlustega. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et otsuses toodud põhistus karistuse määramise kohta on küll üldsõnaline, kuid samas on kohtuväline menetleja märkinud, et lisakaristuse kohaldamisel menetlusaluse isiku suhtes on arvestatud asjaolu, et A. Aigor on varasemalt karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest, mis on kehtiv ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Samas ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Liiklusseaduse kohaselt võib lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse ära võtta kõigilt, kes on toime pannud väärteo LS 7422 lg 2 järgi, olenemata kas isik omab kehtivat karistust sarnase rikkumise eest või mitte. Tulenevalt eeltoodust asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole rikutud väärteomenetlusõigust väärteotsuse põhistamata jätmise osas.

Käeoleva väärteoasja materjalide kohaselt juhtis A. Aigro 20.10.2007.a kella 21.55 ajal Pärnumaal Sauga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 119. km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 131km/h± 4km/h, ületades lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 37 km/h võrra. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kaebuse esitaja omas kõnealuse väärteo toimepanemise hetkel kehtivat väärteokaristust LS § 7422 lg 2 alusel, mille eest on teda karistatud üksnes rahatrahviga, asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on põhjendatud käesoleval juhul lisakaristuse kohaldamine, milline ei ole menetleja poolt määratud maksimaalmääras. Kohtu hinnangul ei ole kaebuse esitaja oma senisest käitumisest järeldusi teinud ning leiab, et karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada A. Aigro`t edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, on A. Aigro`le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, sh kohaldatud lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmise – tühistamiseks.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse konstaabel H. Hallimäe` poolt 18.11.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,014628 ei kuulu tühistamisele ning A. Aigro` kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Rubo Kikerpill Kohtunik