1-07-15673\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated1-07-15673\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15.jaanuar 2008.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-15673 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi S.H süüdistus Kars § 121 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Tartu I osakonna prokuröri abi Margit Pärn Süüdistatav S.H
elukoht: X; isikukood: xxx, karistatus: kriminaalkorras
varem karistatud 2-l korral, väärteokorras varem karistatud 24-l korral; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Marian Priks
RESOLUTSIOON
Süüdi tunnistada S.H KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 1 aasta (üks) vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et käesoleva otsusega mõistetud vangistus jäetakse tingimisi
kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.H pane 2 aasta (kahe) pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.
Käitumiskontrolli ajal on S.H kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1. elama kohtu määratud alalises elukohas-
2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
2 viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha
vahetamiseks.
Määrata S.H katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.
Tõkend-elukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 175 lg 1 p 4,9,10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 välja mõista S.H-lt menetluskuluna:
sundraha 6525.- (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni;
määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 1 787 (tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) 70 senti;
postikulu 29.- (kakskümmend üheksa) krooni.
Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti
Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „S.H, 1-07-15673, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies
ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu
Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.
Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud
kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.
Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.
Kokkuleppe sisu S.H süüdistatakse selles, et tema - 15.10.2007.a. kella 10.00 paiku Tartu maakonnas N vallas N. külas M.L. ´le kuuluva ukse taga, isiklikul pinnal tekkinud konflikti käigus, haaras kätega kaelast kinni K.L., kägistas kannatanut ja lõi
ühel korral jalaga vastu kannatanu põlveõnnart. Oma tegevusega tekitas S.H kannatanule K.L. füüsilist valu. - 06.11.2007.a. kella 06.00 paiku Tartu maakonnas N vallas N. külas N tänav 4-3 korteris, isiklikul
pinnal tekkinud konflikti käigus, võttis selja tagant kätega kinni kannatanu K.L. kaelast, kuid
kannatanul õnnestu haardest vabaneda. Seejärel võttis S.H K.L selja tagant ümbert kinni ja
viskas kannatanu põrandale pikali, mille käigus lõi kannatanu oma parempoolse jala vastu
uksepakku. Oma tegevusega põhjustas S.H kannatanule K.L. füüsilist valu. SA TÜ Kliinikumi Traumatoloogia ja ortopeedia kliiniku traumakaardilt nr 19483 nähtub, et K.L. esineb hüppeliigese valu. Sellega pani S.H toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise, peksmise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise.
Tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsja
3 adv. Marian Priks poolt osutatud õigusabi eest summas 991,20 krooni.
Karistus: KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale S.H-le karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei
pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks
kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui
viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et S.H, tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on
veendumusel, et S.H on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse S.H süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kohtu seisukoht menetluskulu osas
KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud
süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult
menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 6525.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 1 787,70 krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postikulu summas 29.- krooni.
Kohtunik