1-08-110\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-08-110

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-08-110

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Julia Zautina

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi XXXVangla esitatud materjalid Andrei Kolhoneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Andrei Kolhonen (isikukood: 37909050232; viibib XXX Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Andrei Kolhonen tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

XXXVangla esitas 04.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Kolhoneni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Andrei Kolhonen mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 08.04.2005.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 5; § 209 lg 2 p 1 järgi ja vastavalt KarS § 64 lg 1 karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise, s.o Tallinna Linnakohtu poolt 02.06.2003.a mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis on 1 aasta ja 9 kuud vangistust võrra ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A. Kolhoneni poolt eelvangistuses viibitud aeg, seega kuulub ärakandmisele vangistus tähtajaga 3 aastat 8 kuud ja 2 päeva.

Karistuse kandmise algus oli 04.11.2004.a ja lõpp on 06.07.2008.a.

Andrei Kolhoneni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötas AS-s puidutöölisena, praegu õpib 11. klassis ning XXX vanglas omandas elektriku eriala ja lõpetas arvuti algkursuse. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Võimalikul vabanemisel läheb elama elukaaslase juurde üürikorterisse Tallinnas ning töökoha loodab vabaduses leida.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Andrei Kolhoneni vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, seega oleks tema vabastamisel ühiskonna heaolu ohustatud. Kinnipeetav ei ole sobilik kriminaalhooldusele määramiseks ja tema ennetähtaegne vabastamine on ennatlik.

Andrei Kolhonen taotleb kohtult enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist, kuivõrd ta ei sobi käitumiskontrollile. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo – see oli seotud narkootikumidega. Ta on ise staažikas narkomaan, mis oluliselt suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti ei saanud kriminaalhooldaja kontrollida eluaset, kuhu kinnipeetav elama plaanib. Seega, ei ole teada, kas kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel ja alaline elukoht. Samuti ei ole kinnipeetaval vabanedes töökohta, mis oluliseks maandaks uute kuritegude toimepanemise riske. Sellest kõigest tulenevalt on prokurör seisukohal, et kinnipeetav peaks karistuse lõpuni kandma ja ei sobi käitumiskontrollile.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Kolhoneni ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Kolhonen tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Kolhoneni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo, mis oli seotud narkootikumidega. Ta on ise staažikas narkomaan, mis oluliselt suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti ei saanud kriminaalhooldaja kontrollida eluaset, kuhu kinnipeetav elama plaanib. Seega, ei ole teada, kas kinnipeetaval on vabanedes olemas kindel ja alaline elukoht. Samuti ei ole kinnipeetaval vabanedes töökohta, mis oluliseks maandaks uute kuritegude toimepanemise riske. Sellest kõigest tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnipeetav peaks karistuse lõpuni kandma ja ei sobi käitumiskontrollile.

Arvestades A. Kolhoneni poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik