4-07-6835\4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 4-07-6835

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuaril 2008. a Tartu, Kalevi 1 Väärteoasja number 4-07-6835 (2602,07,018438) (kirjalikus menetluses) Kohtukoosseis kohtunik Ene Muts Väärteoasi Kristjan Sööti kaebus Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli Velmo Punniski 02.11.2007.a. otsuse peale Kaebuse esitaja Kristjan Sööt, isikukood: 38805080308, elukoht: X X-X, X, Kohtuväline menetleja Lõuna Politseiprefektuur RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 120 lg. 1 ja § 132 p. 1 Jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. KarS § 66 lg. 2, 3 alusel määrata Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli Velmo Punniski 02.11.2007.a. otsusega määratud rahatrahvi, kogusummas 3000 (kolme tuhande) krooni tasumine ositi 10 (kümnes) võrdses osas igakuiselt 300 (kolmsada) krooni tasumisega iga kuu 15-daks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Rahatrahv ositi tasumisega tuleb tasuda Lõuna Politseiprefektuuri arveldusarvele nr. 10220035028018 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 10220075501773. Esimese osa tasumise tähtpäev on 15.02.2008.a. ja viimane tähtpäev on 15.11.2008.a. Rahatrahvi määratud korras tasumata jätmise korral pööratakse otsus sundtäitmisele ja sellega kaasnevad täitemenetluse kulud. Rahatrahvi tasumata jätmise korral võib trahvi asendada arestiga KarS § 72 alusel. Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Tartu Maakohtu kaudu kassatsioonkaebuse Eesti Vabariigi Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

2 Tartu Maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast arvates.

Asjaolud.

Kristjan Sööti karistati Lõuna Politseiprefektuuri Korrakaitseosakonna liiklustalituse juhtivkonstaabli Velmo Punniski 02.11.2007.a. otsusega LS § 7422 lg. 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o. 2100 krooni ja LS § 7422 lg. 4 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 kuuks, ning LS § 7435 lg. 1 alusel rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o. 900 krooni. Otsuse kohaselt juhtis Kristjan Sööt 12.10.2007.a. kell 14:10 Tartus Turu tänaval mootorsõidukit kiirusega, mis ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud sõidukiiruse 32 km/h võrra; juhtis mootorsõidukit millel puudus ees ja taga nähtaval kohal algaja juhi tunnusmärk; juhtis mootorsõidukit ja kontrollijale esitamiseks puudus kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. Väärtegu on tõendatud väärteoprotokollis esitatud tõenditega (menetlusaluse isiku ütlused, tunnistaja ülekuulamise protokoll, kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll). Menetlusalune isik rikkus Liikluseeskirja § 126 p. 3; § 70 p. 1; § 127 nõudeid, pannes sellega toime LS § 7422 lg. 2; § 7435 lg. 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. Menetlusalune isik vastulauset ei esitanud. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad.

Väärteoprotokollis nr AB 963328 on menetlusalune isik andnud järgmised ütlused: olen nõus, et muu kiirus võis olla alla 70 km/h, kuid mitte rohkem, vabandan väga. VTMS § 19 järgi õiguste selgitamist kinnitab menetlusaluse isiku allkiri väärteoprotokolli pöördel. Väärteoprotokoll on talle koostamise järel kätte antud.

Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme protokolli järgi tuvastati kiirusmõõteseadmega JLS 37 Stalker II MDR AS004117 12.10.2007.a. kell 14:10 Kristjan Sööti juhitud auto sõidukiiruse ületamine mitte vähem, kui 32 km/h. Seadme lugem on 88 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul on 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 6 km/h. Protokollis menetlusalune isik väidab, et tema auto kiirus oli 70 km/h, mitte rohkem

Tunnistaja Anvar Vakki 12.10.2007.a ülekuulamise protokollis antud ütluste kohaselt 12.10.2007.a teenistuses olles koos vanemkonstaabli Aleksandr Gutiniga Tartu linnas Turu tänaval teostas liiklusjärelevalvet, mõõtes vastutulevate sõidukite liikumiskiirust. Kell 14:10 mõõtis ta läheneva sõiduki liikumiskiiruseks 88 km/h seadmega JLS 37 Stalker II MDR AS004117. Oli silmaga näha, et antud sõiduk milleks on Audi S6 Avant registreerimisnumbriga 216 TGT liikus teistest kiiremini. Auto peatamise järel selgus juht: Kristjan Sööt. Isikul puudus esitamiseks juhiluba. Isikul on B kategooria juhtimisõigus. Selgus, et juht on algajajuht ja tema sõidukil puudus nähtaval kohal algajajuhi tunnusmärk. Alguses väitis juht, et tema pole kiirust ületanud. Kuid hiljem oli oma rikkumisega nõus.

Korrakaitseosakonna andmetel on 27.12.2007.a. seisuga Kristjan Sööt ajavahemikus 29.04.2004.a. kuni 22.10.2007.a. toimepandud väärtegude eest karistatud 14-l korral, neist 02.11.2007.a. kohtuvälise menetleja otsus on vaidlustatud ja jõustumata. Jõustunud karistustest 9 on seotud liikluseeskirjade rikkumisega, s.h. neli kiiruse ületamist, mis on kvalifitseeritud LS § 7422 lõigete 2 ja 3 järgi ning viis muud rikkumist LS § 7435 lg. 1 järgi. Neli karistust on määratud liikluseeskirjade rikkumiste eest, mis on toime pandud pärast arutatava rikkumise toimepanemist. Neist kaks on kiiruse ületamised ja kaks muud rikkumised. Määratud ja jõustunud karistustest kuus on tasutud

3 täielukult, üks osaliselt. Neljal korral on kiiruse ületamise eest määratud lisakaristus, neist kaks viimast pärast arutatavat tegu.

Kaebuse esitaja taotlus ja põhjendused.

21.11.2007.a. esitas Kristjan Sööt Tartu Maakohtule kaebuse, milles palus mitte kohaldada lisakaristust, sest firma, Metroholm OÜ, püsimajäämine sõltub suuresti tema tööst, mis on seotud transpordiga. Samuti on ta ka ainuke juhtimisõiguse ja autoga inimene peres, kes peab hooldama raske vaimse puudega õde ning vanaema, kes on gruppi omav invaliid. Kristjan Sööt palub otsuse osalist tühistamist, lisakaristuse tühistamist ja rahatrahvi maksmist ositi.

Kohtuvälise menetleja seisukoht.

Lõuna Politseiprefektuur esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt kohtuväline menetleja ei nõustu kergema karistuse kohaldamisega. Sõidukiiruse ületamise näol on tegemist ühe raskema liiklusalase väärateoga, millega on pandud ohtu nii juhi enda kui ka teiste liiklejate elu ning tervis, ning on üks peamine põhjus, miks toimuvad liiklusõnnetused. Sõites 50 km/h asemel kiirusega 82 km/h pikeneb sõiduki pidurdusteekond vähemalt 2 korda. Selle koha peal, kus 50 km/h sõitev sõiduk äkkpidurdamise korral seisma jääks, oleks 82 km/h liikuva sõiduki kiirus veel ligikaudu 65-70 km/h. Tagajärg avarii korral oleks traagiline. Selline kiiruse ületamine ei saa olla juhi jaoks märkamatu. Seega menetlusalune isik pani teo toime teadlikult. Algaja juhi tunnusmärkide puudumine ja juhtimisõigust tõendava dokumendi mitte esitamine näitab juhi hooletut suhtumist. Seadusandja on kehtestanud antud rikkumiste eest sanktsiooni- rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine ühest kuust kuni kolme kuuni. Karistamisel on arvestatud rikkumise tahtlust ja toimepanemise viisi. Kohtuväline menetleja on arvesse võtnud ka Kristjan Sööt varasemaid kiiruse ületamisi, ning kõiki asjaolusid arvestades leidnud, et kergemat sanktsiooni ei ole võimalik kohaldada. Trahvi tasumisel on kohtuvälinemenetleja nõus KarS § 66 lg. 2, 3 kohaldamisega. Antud karistus peab mõjutama Kristjan Sööt tahet ja mõtlemist edaspidiseks- mitte toime panema Liikluseeskirja rikkumisi.

LS § 7422. Mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamine (2) Mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut. (4) Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. LS § 7435. Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete muu rikkumine (1) Mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-7427 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis - karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

4 Kohtu järeldused.

Kohus lahendab Kristjan Sööti kaebuse kohtuvälise menetleja 02.11.2007.a. otsuse peale kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg. 1 alusel. Mõlemad kohtumenetluse pooled on oma seisukoha avaldanud ja nad ei soovi asja arutamist kohtuistungil.

Kohus kaaludes karistuse määramise aluseid, leiab, et karistamise aluseks olev süü on tõendatud. Kohus on uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et tõendatud on Kaebuse esitaja ei eita tema poolt liikluskiiruse ületamist, kuid möönab kiiruse ületamist väiksemas ulatuses. Kristjan Sööti sõidukiiruse ületamine väärteootsuses märgitud kohas, kirjeldatud viisil ja ulatuses. Liikluskiiruse ületamine on tõendatud kohtuvälise menetleja kogutud ja eelpool kirjeldatud tõenditega. Kristjan Sööti liikumiskiiruse ületamine on mõõdetud testitud ja töökorras kiirusmõõteseadmega, mis kinnitab kiiruse ületamist. Kohus ei tuvastanud kohtuvälise menetleja poolt menetlusnormide rikkumist tõendite kogumisel. Seetõttu on dokumentaalne tõend liikumiskiiruse tuvastamiseks lubatud ja kooskõlas vastava korraga. Kristjan Sööt rikkus LE § 126 p.3 nõudeid sellega, et sõitis liikluskorraldusvahendil näidatust suurema kiirusega. Kuna ta ületas kiirust enam kui 20 km/h ja vähem kui 40 km/h võrra, kaasneb vastutus LS § 7422 lg. 2 järgi. Kristjan Sööt rikkus LE § 70 p. 1 nõudeid sellega, et ei olnud kaasas ning seetõttu tal ei olnud esitada politseiametniku juhtimisõigust tõendavat dokumenti ning LE § 127 nõudeid sellega, et tema juhitud sõidukil puudus algaja juhi tunnusmärk. LE § 70 p. 1 ja § 127 rikkumisega kaasneb vastutus LS § 7435 lg 1 järgi. Kohus ei tuvastanud Kristjan Sööti süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Kristjan Sööti väärteoga kahjustatav õigushüve on liiklusohutus. Kohtuväline menetleja on süüdlast karistanud põhikaristusega LS § 7422 lg. 2 järgi üle keskmise määra ja LS § 7435 lg. 1 järgi alla keskmise määra. Lisakaristus on LS § 7422 lg. 4 järgi määratud keskmises määras. KarS § 56 kohaselt on karistuse määramisel eesmärgiks mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus ei tuvastanud Kristjan Söötil karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Menetlusalune isik on väärteoprotokollis antud seletuses vabandanud teo pärast. Kaebuses ei ole ta teo asjaolude suhtes kahetsust väljendanud. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on põhjendatult jätnud vabandamise arvestamata karistust kergendava asjaoluna. Korduvate varasemate samasuguste rikkumiste olemasolul ei ole uue rikkumise tuvastamisel vabandamine kahetsust väljendav asjaolu.

Järgnevalt kohus analüüsib, kas Kristjan Söötile määratud põhikaristuse ulatus ja lisakaristuse määramine on olnud põhjendatud. Kristjan Sööt on varem karistatud isik. Ta on liikluseeskirjade rikkumistega seotud väärtegude eest karistatud 9-l korral, kusjuures karistatused lubatud kiiruse ületamise ja muude rikkumiste eest on määratud korduvalt nii enne kui ka pärast arutatavat rikkumist. Sellest järeldub menetlusaluse isiku liikluseeskirjade rikkumise süstemaatilisus. Seega on Kristjan Sööt jäänud ükskõikseks on tegude suhtes ja määratud karistused ei ole teda uutest liikluseeskirjade rikkumistega seotud süütegude toimepanemisest ära hoidnud. Kohtuvälise menetleja määratud rahatrahv, 35 trahviühikut, on sanktsiooni maksimummäärast vähem. Kohus leiab, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud KarS § 56 sätestatud karistamise alustega.

LS § 7422 lg. 4 järgi lisakaristuse määramine ei ole kohustus, vaid menetleja õigus. Kristjan Sööti seletused on paljasõnalised ega ole asjakohased selles, et firma püsimajäämine sõltub suuresti tema tööst, mis on seotud transpordiga; ta on ainuke juhtimisõiguse ja autoga inimene peres, kes peab hooldama raske vaimse puudega õde ning vanaema, kes on gruppi omav invaliid. Kristjan Sööt on

5 kohtuvälisele menetlejale avaldanud ning kaebuses märkinud, et ta on EMÜ üliõpilane. Tema töösuhted Metroholm OÜ-ga ei ole millegagi tõendatud. Töösuhete olemasolu ja abivajavate pereliikmete olemaolu ei põhjenda liikluseeskirjade rikkumisi ega mõjuta karistamise aluseid. Kohustused teiste ees peaksid kohustatud isikut distsiplineerima õiguskuulekalt käituma. Lisakaristuse määramisel tuleb arvestada süü ulatusest ja karistuse preventiivse eesmärgi saavutamist. Menetlusalune isik on varem toime pannud mitu sarnast väärtegu, mille eest määratud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on tema suhtes põhjendatult kohaldatud lisakaristust sanktsiooni keskmises määras. Kristjan Sööt on üliõpilane. Arvestades tema sotsiaalset seisundit ja asjaolu, et püsivad sissetulekuallikad on tõendamata, on võimalik kohaldada KarS § 66 lg. 2 sätteid ja määrata rahatrahvi tasumine ositi sama paragrahvi 3. lõikes ettenähtud maksimumilähedase tähtaja jooksul.

Kohtunik