1-07-15400\14 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-07-15400

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Lühimenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13.detsember 2007. a Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-15400 Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kohtuistungi sekretär Kersti Karja Tõlk

Kriminaalasi E.S süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4; § 209 lg 2 p 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Milvi Väin Süüdistatav E.S

isikukood:

xxx

kodakondsus:

haridus:

perekonnaseis:

emakeel:

elukoht:

töökoht, õppeasutus:

karistatus: kriminaalkorras varem karistatud seitsmel

korral,

viimati Pärnu Maakohtu

04.10.2007.a. otsusega KarS § 424 alusel 8

kuu vangistusega karistusaja algusega

09.septembrist 2007.a. ning võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks

Karistust oli suurendatud

Tallinna Linnakohtu 16.03.2005.a. otsuse võrra, kuid

Tallinna Ringkonnakohtu 13.11.2007.a.

otsusega karistuse liitmine tühistatud, kuna

Tallinna Linnakohtu otsusega oli Kalmer

2 (9)

Poska süüdi mõistetud varguste eest

väärtusega alla 1000.- krooni, milline tegu on dekriminaliseeritud

tõkend:

tõkend kohaldamata kuna kahtlustatav on süüdi mõistetud ja

kannab vangistusena mõistetud karistust

Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON KrMS §173, §§233-238 ja § 318, alusel Kohus o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada E.S KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõista talle karistuseks kuus (6) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada E.S KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks üks (1) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada E.S KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks üks (1) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest osaliselt raskeima suurendamise teel mõista E.S-ile liitkaristuseks üks (1) aasta ja kolm (3) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada E.S-ile mõistetavat karistust ühe

kolmandiku , s.o viie (5) kuu vangistuse võrra, mõistes talle seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kümme ( 10 ) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 1 alusel suurendada karistust 04. oktoobri 2007.a kohtuotsusega

mõistetud karistuse 8 kuud vangistust ärakandmata osa – nelja (4) kuu ja

kahekümne kuue (26) päeva vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks E.S-ile

mõista üks (1) aasta kaks (2) kuud ja kakskümmend kuus (26) päeva vangistust.

Karistusaja kandmise algust E.S suhtes arvata alates 13.detsembrist 2007.a.

Välja mõista E.S-ilt menetluskulu – ekspertiisitasu summas üheksasada

kakskümmend (920.-) krooni ja kriminaaltoimiku paljundamise tasu seitse (7.-)

krooni riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874 ).

3 (9)

Välja mõista E.S-ilt menetluskulu – kaitsjatasu vandeadvokaat Otto Preem osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest summas üks

tuhat viissada seitsekümmend kaks (1572.-) krooni 35 senti (.h käibemaks 239,85

krooni) riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874 ).

Välja mõista E.S-ilt menetluskulu – kaitsjatasu vandeadvokaat Otto

Preem osaluse eest asja kohtueelsest menetlemisest summas nelisada

üheksakümmend viis (495.-) krooni 60 senti riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874 ).

Välja mõista E.S-ilt kolm tuhat viis (3005.-) krooni OÜ S. I. kasuks.

Välja mõista E.S-ilt viis tuhat seitsesada seitseteist (5717.-) krooni K. P. kasuks.

Asitõend –videokassett ja CD jätta kriminaalasja juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus kannatanul ja süüdistataval esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga Kohtumaja kaudu, teatades kohtule kirjalikult

seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (13.12.2007.a). Apellatsioon esitada sellisel juhul kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates

päevast (08.01.2008.a), mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Prokuratuur ei saa lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

SÜÜDISTUS

Kriminaalasjas süüdistatakse E.S selles, et tema, olles karistatud 19.12.2002.a

Tallinna Linnakohtu poolt KrK §-de 139 ja 143 alusel 4 a 6 k ja 7 p vangistusega, 30.05.2006.a kella 13.11 ajal X S. P. olevas OÜ S. I. poolt renditud ruumis aadressil X x XX

pööras enda kasuks valduses oleva vallasasja, olles firma töötaja võttis omastamise eesmärgil kassast OÜ S. I. kuuluva sularaha summas 3005 krooni.

Valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramisega, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani E.S toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

… selles, et tema, olles karistatud 19.12.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK §-de 139 ja 143 alusel 4 a 6 k ja 7 p vangistusega, 13.09.2006.a kella 17.30 paiku lõi varalise kasu saamise

4 (9)

eesmärgil kaupluse müüjatele teadvalt ebaõige ettekujutuse ostu kasutamisest ning omades õigust võtta X X x asuvast ehitusmaterjalide kauplusest Y kaupa summa 2000 krooni X linnas X x-xx korteri remondiks K. P. nimele, omastas kauba ja müüs kolmandale isikule omastades müügist saadud raha. Samuti samal päeval kasutas ära oma õiguse ja võttis X x x/x Y kaupluse

filiaalist kaupa summas 9897 krooni K. P. nimele ja kauplusest saadud kauba müüs

kolmandale isikule omastades müügist saadud raha. Kuriteoga tekitas K. P. varalist kahju 9897 krooni. Varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, pani E.S toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

… selles, et tema, olles karistatud 19.12.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK §-de 139 ja 143 alusel 4 a 6 k ja 7 p vangistusega, ajavahemikul 12.09.2006 kuni 05.10.2006.a omades X X x-xx korteri välisukse võtit, võõra vara omastamise eesmärgil, varastas salaja korterist K. P. kuulunud akutrelli koos laadijaga väärtusega 450 krooni, ketaslõikuri DNT WS125 väärtusega

495 krooni, kolm pakki seinapaneele väärtusega 1300 krooni, kaks pakki keraamilisi seinaplaate väärtusega 400 krooni, 50x50 cm laeplaate väärtusega 450 krooni, seinapaneelide kinnitusklambrid väärtusega 70 krooni, kaks pudelit makroflexi väärtusega 130 krooni, purgi liimi väärtusega 170 krooni ning kuna ta ei tagastanud korteri võtit läks luku vahetus maksma 450 krooni. Kokku tekitas K. P. varalist kahju 5715 krooni.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, pani E.S toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

E.S tunnistab ennast talle esitatud süüdistustes süüdi täielikult ja on nõus, et kriminaalasja lahendatakse lühimenetluses . Kaitsja leiab, et E.S-ile esitatud süüdistus on põhjendatud.

Kohtuliku uurimise ajal süüdistatav E.S ei taotlenud enda ärakuulamist.

Süüdistatav tunnistab tema vastu esitatud tsiviilhagisid 5717 krooni nõudes K. P. poolt ja 3005 krooni nõudes OÜ S. I. poolt

Prokurör on seisukohal, et süüdistatava süü on talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud.

Kriminaalasi algatati, kuna 30.05.2006.a. avastasid OÜ S. I. töötajad inventuuri tegemise käigus, et kassaaparaadist on puudu sularaha 3005.- krooni. Ruumis tehtud videosalvestuses oli näha, et raha võtab firma töötaja-õpilane E.S. E.S unnistab ennast süüdi selles, et tema, 30.05.2006.a kella 13.11 ajal X S. P. olevas OÜ S. I. poolt renditud

ruumis aadressil X X mnt xx pööras enda kasuks valduses oleva vallasasja, olles firma töötaja võttis omastamise eesmärgil kassast OÜ S. I. kuuluva sularaha summas 3005 krooni.

Veel on kriminaalasja kohtueelse uurimisega tuvastatud, et K. P. soovis teha remonti oma emale kuuluvas korteris X, X x-x. Ta pani ajalehte kuulutuse, millele vastas E.S. E.S sai korteri võtmed ja K. P. oli kokku leppinud OÜ Y kaupluses, et tema arvelt võib E.S ehitusmaterjali osta. E.S kasutas aga neid võimalusi kuritegude toimepanemiseks. Nii 13.09.2006.a kella 17.30 paiku lõi E.S varalise kasu saamise

5 (9)

eesmärgil kaupluse müüjatele teadvalt ebaõige ettekujutuse, omades õigust võtta X X xx

asuvast ehitusmaterjalide kauplusest Y kaupa summa 2000 krooni X linnas X x-xx korteri remondiks K. P. nimele, kasutas ära oma õiguse võttis X X x/x Y kaupluse filiaalist kaupa

summas 9897 krooni K. P. nimele ja kauplusest saadud kauba müüs kolmandale isikule. Kuriteoga tekitas K. P. varalist kahju 9897 krooni. Kolmas isik, A. V. , on hüvitanud kauplustele raha kogu saadud kauba eest.

Samuti E.S ajavahemikul 12.09.2006 kuni 05.10.2006.a omades X X x-xx korteri

välisukse võtit, võõra vara omastamise eesmärgil, varastas salaja korterist K. P. kuulunud

akutrelli koos laadijaga väärtusega 450 krooni, ketaslõikuri DNT WS125 väärtusega 495

krooni, kolm pakki seinapaneele väärtusega 1300 krooni, kaks pakki keraamilisi seinaplaate

väärtusega 400 krooni, 50x50 cm laeplaate väärtusega 450 krooni, seinapaneelide kinnitusklambrid väärtusega 70 krooni, kaks pudelit makroflexi väärtusega 130 krooni, purgi liimi väärtusega 170 krooni ning kuna ta ei tagastanud korteri võtit läks luku vahetus maksma 450 krooni. Kokku tekitas K. P. varalist kahju 5715 krooni.

Prokuröri poolt kohtulikul uurimisel esitatud süüdistust tõendavate tõendite loetelu

Tõendite loetelu kd I

Kannatanu OÜ S. I. esindaja S. T. avaldus ja ütlused ( tl. 3, 5, 8);

Ekspertiisiakt koos lisadega ( tl. 11);

Asitõendi vaatlusprotokoll ( tl. 32);

Kahtlustatava E.S ütlused (tl. 34 );

Tõendite loetelu kd II

Kannatanu K. P. ütlused (tl. 3, 13 ja 18 );

Tunnistaja L. P. ütlused (tl 19, 21);

Tunnistaja Ü H ütlused ( tl. 22);

Tunnistaja A. S. ütlused (tl 26, 29 );

Tunnistaja V. M. ütlused (tl 30 );

Tunnistaja A. V. ütlused koos lisadega (tl 43 );

Tunnistaja K. S. ütlused (tl 52 );

Tunnistaja K. O. ütlused (tl 56 );

Tunnistaja M. L. ütlused (tl 62 );

Ütluste olustikuga seostamine V. M. ( tl 32);

Äratundmiseks esitamise protokoll K. O. koos lisadega (tl 58);

Kahtlustatava E.S ütlused (tl. 64,68 ja 78 );

Ütluste ja olustiku seostamise protokoll E.S-iga koos lisadega (tl.71). Kaitsja

E.S kaitsja on seisukohal, et E.S võiks karistada mitte nii karmilt, kui seda nõudis prokurör. Süüdistatav tunnistab oma süüd ja ei vaidle tsiviilhagidele vastu.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid tõendeid

6 (9) Süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1 järgi 01.06.2006.a. on OÜ S. I. esindaja esitanud suulise kuriteoteate, mis on protokollitud (tl 3-4) ja 05.06.2006.a avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks (tl 5). Kannatanu esindaja S. T. poolt antud ütlusi selle kohta, et 31.05.2006.a. hommikul avastas

firma sularahakassast 3005 krooni kadumise. Varguses kahtlustas kingsepa õpilasena tööle võetud E.S. Turvakaamera salvestiselt on näha kuidas E.S 30.05.2006.a. kella 13.10 paiku võtab kassast raha ja paneb selle endale tasku (tl 8-9).

Kriminaalasjas on teostatud kujutiseekspertiis ja ekspertiisiks esitatud videokassetil olevast

videosalvestisest võeti välja kaadreid, millelt on näha ekspertiisimääruses kirjeldatud sündmusi – eeldatavasti E.S poolt varguse toimepanemine (tl 10-12, 14-30). Süüdistatav E.S on kohtueelsel uurimisel andnud üksikasjalikke ütlusi tema poolt 30.05.2006.a. S. P. kingsepatöökojas kuriteo toimepanemise asjaolude kohta (tl 35-36). Süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1 ja § 199 lg 2 p 4 järgi

09.10.2006.a on kannatanu K. P. esitanud avalduse kriminaalasja algatamiseks ning on

kannatanuna ülekuulatud (tl 3-5, 7). Kannatanu on andnud ütlused selle kohta, et tema palgatud ehitusööline Kalmer on salaja varastanud erinevaid tööriistu ning võtnud kannatanu nimel ehitusmaterjalide kauplusest üle lubatud piirmäära kaupa (tl 13-14, 18-20). Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelitelt nähtub pooleliolev remont aadressil X linn X x-xx (tl 8-12).

Fotode järgi äratundmiseks esitamisel on kannatanu süüdistatavas ära tundnud isiku, kes esitles end E.S-ina (tl 15-16).

Tunnistaja Ü. H. poolt antud ütlused selle kohta, et K. P. töömees võttis kauplusest ehitusmaterjale ja tööriistu ca 10 000 krooni eest (tl 23-24).

Tunnistaja A. S. poolt antud ütlused selle kohta, et K. P. töömees võttis kauplusest ehitusmaterjale ja tööriistu ca 10 000 krooni eest (tl 26-28).

Tunnistaja V. M. poolt antud ütlused selle kohta, et 13.09.2006.a. transportis

ehitusmaterjale X linna ehituskauplusest X külla korterelamu juurde (tl 31). Ütluste

olustikuga seostamisel on tunnistaja osundanud ehitusmaterjalide kauplusele ja X külas majale nr xx korter nr x (tl 33-39). Tunnistaja A. V. poolt antud ütlused selle kohta, et Kalmeri nimeline meesterahvas pakkus müüa ehitusmaterjale poole hinna eest. Kokku võeti kauplusest kaupa 9897 krooni eest ning tasus E.S-ile 4500 krooni (tl 43-50). Tunnistaja K. S. poolt antud ütlused selle kohta, et tema elukaaslane E.S eidis 2006.a. sügisel X linnas tööd ehitajana (tl 53).

Tunnistaja K. O. poolt antud ütlused selle kohta, et K. P. võttis enda juurde tööle

ehitusmehe, kellele näitas X linnas X tänav X asuvat remonti vajavat korterit (tl 57). Tunnistaja on E.S ära tundnud isiku kelle K. P. tööle võttis (tl 58-61) Tunnistaja M. L. poolt antud ütlused selle kohta, et ostis E.S käest X tänava ühest korterist seinaplaate (tl 63). Süüdistatav E.S on kohtueelsel uurimisel andnud on süüd talle inkrimineeritud

kuritegude toimepanemises täielikult tunnistanud ning on andnud üksikasjalikke ütlusi kuritegude toimepanemise viisi ja asjaolude kohta (tl 64-67, 68-70, 78-80). Ütluste olustikuga seostamisel on E.S andnud ütlusi, selgitanud ja osundanud kus ja kuidas ta kuriteod toime pani (tl 71-77).

Kohtu järeldus ja põhjendused

Kohus, kuulanud ära süüdistatava ütluse süü täieliku tunnistamise kohta, kaitsja arvamuse süüdistuse suhtes ning kontrollinud kõiki kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke

7 (9)

tõendeid ning uurinud asitõendeid asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja

kohtuistungil kontrollitud tõenditega on süüdistatava süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud.

KrMS § 14 sätestab kohtumenetluse võistlevuse. Prokurör on kohtule veenvalt suutnud tõendada süüdistatava süü. Kohus tugineb kriminaalasja lahendamisel asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või

üldtuntuks. Tõendatus on kohtul tõendamisetulemusena kujunenud veendumus, et

tõendamisasjaolud on olemas või puuduvad. Kohus hindab tõendeid nende kogumis ja siseveendumuse kohaselt.

Kriminaalasjas on leidnud tõendamist E.S süü selles, et tema, olles karistatud

19.12.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK §-de 139 ja 143 alusel 4 a 6 k ja 7 p vangistusega, 30.05.2006.a kella 13.11 ajal X S. P. olevas OÜ S. I. poolt renditud ruumis

aadressil X X mnt xx pööras enda kasuks valduses oleva vallasasja, olles firma töötaja võttis omastamise eesmärgil kassast OÜ S. I. kuuluva sularaha summas 3005 krooni. Seega valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramisega, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, pani E.S toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti on leidnud tõendamist E.S süü selles, et tema, olles karistatud 19.12.2002.a

Tallinna Linnakohtu poolt KrK §-de 139 ja 143 alusel 4 a 6 k ja 7 p vangistusega, 13.09.2006.a kella 17.30 paiku lõi varalise kasu saamise eesmärgil kaupluse müüjatele teadvalt

ebaõige ettekujutuse ostu kasutamisest ning omades õigust võtta X X xx asuvast ehitusmaterjalide kauplusest Y kaupa summa 2000 krooni X linnas X x-xx korteri remondiks

K. P. nimele, omastas kauba ja müüs kolmandale isikule omastades müügist saadud raha.

Samuti samal päeval kasutas ära oma õiguse ja võttis X X x/x Y kaupluse filiaalist kaupa

summas 9897 krooni K. P. nimele ja kauplusest saadud kauba müüs kolmandale isikule omastades müügist saadud raha. Kuriteoga tekitas K. P. varalist kahju 9897 krooni. Seega varalise kasu saamisega tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, pani E.S toime KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti on leidnud tõendamist E.S süü selles, et tema, olles karistatud 19.12.2002.a

Tallinna Linnakohtu poolt KrK §-de 139 ja 143 alusel 4 a 6 k ja 7 p vangistusega,

ajavahemikul 12.09.2006 kuni 05.10.2006.a omades X X x-xx korteri välisukse võtit, võõra

vara omastamise eesmärgil, varastas salaja korterist K. P. kuulunud akutrelli koos laadijaga

väärtusega 450 krooni, ketaslõikuri DNT WS125 väärtusega 495 krooni, kolm pakki seinapaneele väärtusega 1300 krooni, kaks pakki keraamilisi seinaplaate väärtusega 400 krooni, 50x50 cm laeplaate väärtusega 450 krooni, seinapaneelide kinnitusklambrid väärtusega 70 krooni, kaks pudelit makroflexi väärtusega 130 krooni, purgi liimi väärtusega 170 krooni ning kuna ta ei tagastanud korteri võtit läks luku vahetus maksma 450 krooni. Kokku tekitas K. P. varalist kahju 5715 krooni.

Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise, pani E.S toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse liik ja määr

Karistamise aluseks on isiku süü.

8 (9)

Süüdistatav on kuriteo toimepanemises süüdi, ta on süüvõimeline ning puuduvad süüd välistavad asjaolud.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

E.S on varem kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Kuuel korral on

süüdistatavat karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati

kriminaalkorras süüdistatavat 04.10.2007.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 8 kuu

vangistusega, ühes lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks. Kohtuotsus jõustus 13.11.2007.a Tallinna Ringkonnakohtu otsusega (tl 101-104). Karistusaja algus – 09.september 2007.a.

Karistusena mõistetud 8 kuust vangistusest on E.S ärakandmata 4 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

KarS § 209 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette ühe kuni või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 199 lg 2 ja § 201 lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. E.S süü tõendamist leidnud kogu süüdistuse mahus, s.o kolmes kuriteoepisoodis. Süüdistatav tunnistab oma süüd ja kahetseb toimepandut. Kuriteoga tekitatud kahju ei ole eriti

suur. Kohus peab õiglaseks karistada süüdistatavat prokuröri poolt taotletu, s.o sanktsiooni alam-määra lähedase vangistusega. KarS § 238 lg 2 alusel kohus süüdimõistvat kohtuotsust

lühimenetluses tehes vähendab pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. KarS § 65 lg 1 alusel tuleb suurendada karistust 04. oktoobri 2007.a kohtuotsusega mõistetud karistuse 8 kuud vangistust ärakandmata osa – nelja (4) kuu ja kahekümne kuue (26) päeva vangistuse võrra ja lõplikuks liitkaristuseks E.S-ile mõista üks (1) aasta kaks (2) kuud ja kakskümmend kuus (26) päeva vangistust.

Tsiviilhagi

Süüdistatav tunnistab tsiviilhagisid ning kuriteoga tekitatud ja käesoleva ajani hüvitamata kahju 3005 krooni OÜ S. I. ja 5717 krooni K. P. kasuks tuleb E.S-ilt välja mõista.

Sundraha ja menetluskulud Sundraha on 04.10.2007.a. kohtuotsusega E.S-ilt riigi tuludesse väljamõistetud. Menetluskuluna kuulub E.S-ilt väljamõistmisele ekspertiisitasu, kriminaaltoimiku

paljundamise tasu ja määratud korras kaitsja kohtueelsest menetlusest ja kohtulikust menetlusest osavõtmise tasu.

Asitõendid – videokassett ja CD (asuvad kriminaalasja juures) tuleb jätta kriminaalasja juurde.

Aivar Pellja Kohtunik

9 (9) 08.01.2008.a