1-07-5920\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht

10 jaanuar 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-5920 (kohtueelses menetluses nr 06284000713) riik A.A ja D.U versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Tatjana Moorats Prokurör Milvi Väin

Süüdistatav A.A

(isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xx-x xxxxxxxxx Süüdistus KarS § 263 p 1,3,4 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut Süüdistatav

D.U

(isikukood xxx; elukoht xxxx xxx xx-xx xxxxxxxx Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,8; § 263 p 1,4 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada A.A süüdi (KarS) § 263 p 1,3,4 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus 5 (viis) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust täitmisele mitte pöörata, kui A.A 3 (kolme) aastase katseaja jooksul ei pane toime uuta tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid;

määrata A.A-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxxxx xx-x xxxxxxxx ; Viljandi kohtumaja menetluses olevas kriminaalasjas A.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8 järgi määratav karistus jätta iseseisvale täitmisele; tühistada A.A-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada D.U süüdi (KarS) § 263 p 1,4 järgi ja mõista talle karistusseadustiku

karistusena vangistus 4 (neli) kuud; ning tunnistada D.U süüdi KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 3 (kolm) kuud; KarS § 64 lg 1 kohaselt suurendada raskemat karistust osaliselt ja liitkaristuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega D.U-le mõistetud karistust Viljandi

Maakohtu 04.05.2005 kohtuotsusega D.U-le mõistetud karistuse ärakandmata osa 7 (seitsme) kuu ja 3 (kolme) päeva võrra ning mõista D.U-le liitkaristus vangistusena 1 (üks) aasta 3 (kolm) päeva ja karistuse kandmise alguseks lugeda 10 jaanuar 2008; tühistada D.U-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld.

Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas:

2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Ivar Ausi tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt A.A-lt ja

D.U-lt 3 500 (kolm tuhat viissada) krooni Ivar Ausi kasuks;

2.1.2 rahuldada täielikult AS Viiratsi Saeveski tsiviilhagi ning välja mõista D.U-lt

15 084 (viisteist tuhat kaheksakümmend neli) krooni 74 senti AS Viiratsi Saeveski kasuks;

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 A.A-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 2185 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend viis) krooni 95 senti ja kriminaalmenetluse kulud 270 (kakssada seitsekümmend) krooni 10 senti riigi kasuks;

2.2.2 D.U-lt sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, riigi õigusabi tasu 2185 (kaks tuhat kaheksakümmend viis) krooni 95 senti ja kriminaalmenetluse kulud 270 (kakssada seitsekümmend) krooni 10 senti riigi kasuks;

2.2 kohtuotsuse jõustumisel asitõend kurikas kuulub hävitamisele.

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaatidele: Vello Sikutile 2185 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend viis) krooni 95 senti, Endel Tomsonile 2185 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend viis) krooni 95 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele;

3.2 vangistuse täitmisele pööramiseks saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma;

3.3 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „A.A, 1-07- 5920, sundraha“, „A.A, 1-07-5920, kriminaalmenetluse kulud“, „D.U, 1-07- 5920, sundraha“, D.U, 1-07-5920, kriminaalmenetluse kulud“;

3.4 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) A.A-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1,3,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui A.A 3 aasta katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Anda A.A katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: elada kohtu määratud alalises elukohas, ilmuda

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päeva, saada kriminaalhooldajalt eelnev luba eluvõi töökoha muutmiseks.

Välja mõista A.A-lt solidaarselt D.U-ga 3500.- krooni Ivar Ausi kasuks. Asitõend kurikas kuulub hävitamisele.

Viljandi kohtumaja menetluses on kriminaalasi A.A ja Valeri Švaiko süüdistuses KarS

§ 199 lg 2 p 4,5,7,8 alusel, millises on sõlmitud kokkulepe A.A karistamiseks 17.05.2007.a. kohtuotsuse liitmisega kokku 216 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmise tähtajaks määrata 10 kuud arvates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö kohustus kuulub iseseisvale täitmisele.

2) D.U-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust; KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt suurendada raskemat karistust osaliselt ja liitkaristuseks mõista 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust 04.05.2005.a. kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse 7 kuu ja 3 päeva vangistuse võrra ning lõplikuks kandmiselekuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest. D.U suhtes kehtib tõkend vahistamine kriminaalasjas nr 07260104010.

Välja mõista D.U-lt solidaarselt A.A-ga 3500.- krooni Ivar Ausi kasuks. Välja mõista D.U-lt 15 084,74 krooni AS Viiratsi Saeveski kasuks. Asitõend kurikas kuulub hävitamisele.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1.

A.A, D.U-le esitatud süüdistused

A.A on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos D.U-ga

23.12.2006 kella 04.00 paiku Viljandi linnas Kalevi 32 asuva Kalevi-Liiva kaupluse juures peksis Ivar Ausi, lõi kurikaga pähe, mille tagajärjel kannatanu maha kukkus ja seejärel peksis koos D.U-ga kannatanut jalgadega mitmel korral pähe, millega põhjustas kannatanule tervisekahjustuse, häiris teiste sündmuskohal viibinud isikute Janar Roosimaa, Kaia D.U, Rait Kokki, Tauri Lillemaa jt rahu ning rikkus raskelt avalikku korda.

A.A tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1,3,4 järgi avalikus kohas teiste isikute rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, relvana kasutatava muu esemega ja grupi poolt.

D.U on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema koos A.A-ga

23.12.2006 kella 04.00 paiku Viljandi linnas Kalevi 32 asuva Kalevi-Liiva kaupluse juures peksis Ivar Ausi ja kui A.A lõi kannatanut kurikaga pähe, mille tagajärjel kannatanu maha kukkus, peksis koos A.A-ga kannatanut jalgadega mitmel korral pähe, millega põhjustas kannatanule tervisekahjustuse, häiris teiste sündmuskohal viibinud isikute Janar Roosimaa, Kaia D.U, Rait Kokki, Tauri Lillemaa jt rahu ning rikkus raskelt avalikku korda.

D.U tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1,4 järgi avalikus kohas teiste isikute rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt

Veel süüdistatakse D.U selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, ajavahemikul 18.11.2004 kell 00.30 kuni 18.11.2004 kell 06.00 murdis sisse Viljandi maakonna Viiratsi vallas AS Viiratsi Saeveski soojakusse ning varastas sealt metall-lindi sulgeja väärtusega 10 000 krooni ja mootorsae Stihl väärtusega 5084,74 krooni, põhjustades kahju kokku 15 084,74 krooni.

D.U tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja mis on toime pandud sissetungimisega.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning A.A tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 p 1,3,4 järgi; D.U tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 p 1,4 ja KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi. 2.1.3.

Tsiviilhagide otsustamine

Ivar Aus on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 3500 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

AS Viiratsi Saeveski on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 15 084,74 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 263 p 1,3,4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid A.A karistamise kokkuleppemenetluses. A.A karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KarS § 263 p 1,4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 199 lg 2 p 4,8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid D.U karistamise kokkuleppemenetluses. D.U

karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Süüdistatava A.A kaitsja on esitanud kohtus aruande, mille kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 2 185.95 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Süüdistatava D.U kaitsja on esitanud kohtus aruande, mille kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 2 185.95 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt 1) kaitsealusele A.A-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 123.10 krooni; 2) kaitsealusele D.U-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 123.10 krooni.

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 294 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) A.A-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 2 185.95 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu - toimikust koopia tegemise kulu

123.10 krooni ja postikulu 147 krooni riigi kasuks; 2) D.U-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6 525 krooni, riigi õigusabi tasu 2 185.95 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu - toimikust koopia tegemise kulu 123.10 krooni ja postikulu 147 krooni riigi kasuks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõend kurikas tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

Helle Tamm

Kohtunik