4-07-6377\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Väärteoasi nr 4-07-6377

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2008. a Tallinn Väärteoasja number 4-07-6377 (2318,07,006956, 2318,07,006955, 2318,07,011104) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Vladimir Boltov (ik: 37003060292, XXX) Kohtuvälise menetleja esindaja Riina Printsmann RESOLUTSIOON

1. Vladimir Boltov süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 16 (kuusteist) päeva. 2. KarS § 66 lg 3 alusel määrata aresti kandmine ositi 4 päeva kaupa. 3. Vladimir Boltovile määratud arest tuleb ära kanda Põhja Politseiprefektuuri arestimajas asukohaga Rahumäe tee 6 Tallinnas ning määratud arest peab olema ära kantud hiljemalt 07.04.2008. Kui määratud arest ei ole tähtaegselt ära kantud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti kandmise aja algust arvestada alates menetlusaluse isiku aresti kandmisele toimetamisest. 4. Vladimir Boltovilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 990 (üheksasada üheksakümmend) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX märkides selgitusena: „Vladimir Boltov, 4-07-6377, joobe tuvastamise tasu“. 5. Vladimir Boltovilt välja mõista aineekspertiisi AN-1369-07/5201 tegemisel tehtud kulu 1208 (üks tuhat kakssada kaheksa) krooni, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „Vladimir Boltov, 4-07-6377, aineekspertiisi tasu“. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.01.2008.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

12.09.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 941594 selles, et 11.09.2007 kella 00.40 ajal leiti Paldiski mnt 44 tualettruumist Vladimir Boltov, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5098/182 nähtuvalt tuvastati 12.09.2007 kell 06.20 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul kerge narkootilise aine fentanüüli tarvitamise tunnused, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et 11 september tarvitas hiinlast.

12.09.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 941595 selles, et 12.09.2007 kella 01.00 ajal leiti Erika 15 ruumides menetlusaluse isiku läbivaatusel menetlusaluse isiku juurest neli fooliumvoldikut tundmatu pulbriga, mis aineekspertiisi nr AN- 1369-07/5201 kohaselt osutus pulbriks kogumassiga 0,065 grammi, mis sisaldab 3- metüülfentanüüli, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd omas väikeses koguses narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et omandas narkootilist ainet tarvitamiseks.

03.12.2007 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1020066 selles, et 03.12.2007 kella 15.20 ajal leiti Sõle 47 juurest peatusest Vladimir Boltov, kes toimetati Wismari Haiglasse ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 6469/46 nähtuvalt tuvastati 03.12.2007 kell 16.00 Wismari Haiglasse toimetatud menetlusalusel isikul narkootiline joove fentanüülist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Septembris tõesti tarvitas ainet, mille nimetust ei tea, mingi heroiini liik. Voldikud olid tarvitamiseks, ei jõudnud ära tarvitada. Detsembris võttis liiga suure doosi, vist kaks voldikut. Pärast seda enam ei ole tarvitanud, sest viidi politseiosakonda. Pärast seda on veel tarvitanud paar korda. Raske on kohe lahti öelda sellest. Tööl käimine ainult päästabki, siis pole aega lollusi teha. Töötab OÜ F puusepa-betoneerijana. Töötab seal kuskil 1985st aastast. Trahvi ei saa korraga ära maksta, osadena saaks maksta. Pisivarguste osas kolm korda ei maksnud paki sigarettide eest. Kui istuda ära 20 päeva, siis lastakse töölt lahti.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusaluse isiku süü on tõendatud kogutud materjalidega. Senini määratud rahatrahvid on tasumata, mistõttu tuleb kohaldada aresti. Kuivõrd varem ei ole menetlusalust isikut arestiga karistatud, siis tuleks kohaldada aresti 20 päeva.

Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja arvamuse, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi väärteoprotokollide koostamisel, joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte, laboratoorseid analüüse ning kiirabikaarte, samuti aineekspertiisi, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine ja omandamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorsete analüüside ja aineekspertiisiga. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks või omandamiseks, leiab kohus, et narkootilise aine tarvitamise ja omandamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteod, so narkootilise aine tarvitamise ja omandamise väikses koguses arsti ettekirjutuseta.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut karistatud 2007 aastal erinevate väärtegude toimepanemise eest korduvalt

rahatrahvidega kokku 6000 krooni ulatuses. Senini on rahatrahvid tasumata. Menetlusalusel isikul puudub alaline ja legaalne sissetulek, mistõttu puudub tal ka võimalus senini määratud rahatrahve tasuda. Seetõttu on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ning menetlusaluse isiku suhtes tuleb kohaldada aresti, kuivõrd menetlusalusel isikul puudub piisav sissetulek, millest trahvi tasuda. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole varem arestiga karistatud, peab kohus võimalikuks määrata menetlusalusele isikule aresti suhteliselt lühiajalisena, kuid väärtegude rohkust arvestades ei saa see karistus olla ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane, vaid keskmist määra ületav. Kohus loodab, et selline karistus sunniks menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest vähemalt aresti kandmise ajal, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe tuvastamise ja aineekspertiisi tegemisega tekkinud kulu täies ulatuses.

Märt Toming kohtunik