1-07-4387\11 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2007.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Tõlk Marek Litnevski

Prokurör Saskia Kask

Kaitsja Owe Ladva

Süüdistatav S E, . isikukood XXX, kriminaalkorras karistatud seitse korda, viimati 18.12.1998.a. Tallinna Linnakohtu poolt Krk § 139 lg 3 p. 1 järgi vabaduse- kaotusega 3 aastat, liitkaristusega 10 aastat. Tallinna LK 08.01.2003.a. määrusega vabastati tingimisi enne tähtaega katseajaga 3 aastat (kandmata karistus 3 aastat 3 kuud 1 päev, elukoht xxx

Süüdistus KarS § 122 ja KarS § 120 järgi

Menetluse liik üldmenetlus

RESOLUTIIVOSA

Süüdi mõista S.E KarS § 122 järgi ja karistada vangistusega 3 aastat.

Süüdi mõista S.E KarS § 120 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristus 3 aastat vangistust.

KarS § 65 lg 2 ja § 76 lg 6 alusel, suurendada mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu

18.12.1998.a. otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja mõista liitkaristus 6 aastat 3 kuud ja 1 päev.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmist alates kinnipidamisest, s.o. 18.12.2006.a.

Tõkend – vahistamine –S.E suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalasi nr. 1-07-4387

2

Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista S.E-lt riigituludesse: 1)sundraha – 1,5 palga alammäära – 5400.- krooni, 2)kaitsjatasu 11012.94 krooni,

3) ekspertiiside maksumused: RV suhtes kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 1840.- krooni +

S.E kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi maksumus 3334.40 krooni, kokku 5174.40 krooni

Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Ühispangas või 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049777.

Asitõendid: RVkatkised pikad püksid (asuvad kriminaalasja juures) – hävitada.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

SÜÜDISTUS S.E süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 21.02.2004.a. kuni 07.12.2006.a. Tallinnas XXXasuvas korteris järjepidevalt kehaliselt väärkohtles oma abikaasat RVja nimelt: 21.02.2004.a. tungis eeluurimisel tuvastamata kellaajal kallale RVja peksis teda käte ja jalgadega

pea- ja keha piirkonda, põhjustades RVsuurt füüsilist valu ning tervisekahjustused – rinnaku

murru, peaajuvapustuse ning näo-, rindkere- ja mõlema alajäseme põrutuse nahaaluste verevalumitega.

11.12.2004.a. eeluurimisega tuvastamata kellaajal peksis RVkäte ja jalgadega pea- ja keha

piirkonda, põhjustades RVsuurt füüsilist valu ning tervisekahjustused – nahaaluse verevalumi vasaku silma piirkonnas, ninaverejooksu ja XI vasaku roide murru. 10.11.2005.a. . eeluurimisega tuvastamata kellaajal peksis RVkäte ja jalgadega keha piirkonda, põhjustades RV füüsilist valu. 12.01.2006.a. kella 21.30 paiku haaras kööginoa ja surus selle RVvastu rinda, tekitades sellega RVfüüsilist valu ning tervisekahjustused- rinnakule kaks punast armi.

18.09.2006.a. kella 20.30 paiku haaras RVjopest kinni ja tõukas jõuga vastu esiku seina, mille tagajärjel lõi RVenda kuklaga vastu seina. Peale seda haaras ta põrandal istuva RVjopest kinni,

tõstis ta üles ja lõi oma laubaga vastu RVlaupa ning viskas seejärel RVkorterist välja,

põhjustades selliselt RVfüülist valu ning tervisekahjustused - verevalumid otsmikul ja kukla piirkonnas.

22.09.2006.a. kella 17.00 paiku lõi RVrusikaga vastu vasakut põske, mille tagajärjel kukkus

RVpõrandale. RVtõusis püsti ja jooksis kööki, kus S.E lõi rusikatega RV keha

piirkonda, mille tagajärjel RVtaas kukkus. S.E jätkas RVpeksmist käte ja jalgadega pea- ja keha piirkonda, põhjustades sellega RV füüsilist valu ning tervisekahjustused – peapõrutuse, hulgaliselt verevalumeid peas ja näol ning selja põrutuse nimme-ristluu piirkonnas. 06.12.2006.a. kella 23.00 paiku lõi RVrusikaga vastu paremat silma, mille tagajärjel RVkukkus tugitooli. Seejärel läks S.E kööki, kustvõttis noa, millega hakkas RVseljas olevaid riideid katki lõikama, mille käigus vigastas RVvasakut jalga, samuti peksis RV rusikatega keha piirkonda ning vastu nina. Peale peksmist ja riiete katki lõikamist käskis ta istuda RVtugitoolis ja

keelas sealt tõusta kuni 07.12.2006.a. kella 6.00-ni. Sellise tegevusega põhjustas S.E kannatanule füüsilist valu ning tervisekahjustused – lagipeas suure nahaaluse hematoomi,

3 parema silma ülemisel laul hematoomi, kaelal ja lõua otsas väikesed verevalendused, mõlemal

käsivarrel ja paremal õlavarrel verevalendused, vasakul säärel pika marrastuse ja ninaluu fraktuuri paremal.

Seega järjepideva ja suurt valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega pani S.E toime piinamise ehk KarS § 122 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema 10.11.2005.a. Tallinnas XXXkorteris eeluurimisega tuvastamata kellaajal peksmise

käigus ähvardas RV tapmisega, lubades viimase maasse kaevata. Kuna S.E on varem toime pannud tapmise ning on ka RVsuhtes varem vägivaldselt käitunud, oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist.

Samuti tema 06.12.2006.a. Tallinnas XXXkorteris kella 23.00 paiku peksmise käigus noaga kannatanu seljas riideid puruks lõigates ähvardas RVtapmisega, öeldes: „Nüüd tapan su ära, viin

metsa ja matan maha, keegi ei saa teada“. Kuna S.E on varem toime pannud tapmise ning on ka RVsuhtes varem vägivaldselt käitunud, oli kannatanul alust karta ähvarduse täideviimist.

Seega pani S.E toime tapmisega ähvardamise, mille täideviimist oli kannatanul alust karta, s.o. kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 120 järgi.

SÜÜ TUNNISTAMINE S.E tunnistas KarS § 122 järgi end süüdi osaliselt, 18.09.2006.a., 22.09.2006.a. ja

06.12.2006.a. RVlöömises. Teistel süüdistuses märgitud kuupäevadel vägivalla tarvitamist abikaasa suhtes eitas, samuti ei tunnistanud ta end süüdi RVtapmisega ähvardamises.

TÕENDID 21.02.2004.a. episood

Kannatanu RVütlustega on tõendatud, et õhtul tuli S.E koju koos Viktor Rauaga. Kuna ta ei saanud neile kohe ust avada, viskas S.E kiviga aknasse, lõhkudes klaasi.

Kui ta neile lõpuks ukse avas, tormas mees talle kallale ja peksis käte ja jalgadega. Peale peksmist helistas ta tütrele ja palus lapselaps ära viia. Selle peale läks S.E kodunt minema.

S.E eitas abikaasa peksmist, süüdistades teda purjus olemises ja tema peale karjumises.

Prokuröri taotlusel avaldas kohus S.E kohtueelses menetluses 02.03.2006.a.

ülekuulamisel antud ütlused 21.02.2004.a. episoodi kohta, milles ta on tunnistanud abikaasa löömist. Süüdistatav selgitas, et need ei ole tema sõnad, vaid uurija enda poolt kirjutatud. Tema selliseid ütlusi andnud ei ole. Kohus leidis, et S.E seletus ütluste erinevuste kohta ei ole usutav. Kriminaalasjast

ei nähtu asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse kahelda uurija erapooletuses ning süüdistatava

ütluste moonutamises. Süüdistatav on omakäeliselt venekeelses ülekuulamise protokollis

kinnitanud ütluste õigsust oma allkirjaga. Kuna süüdistatava erinevatel aegadel antud ütlused

erinevad diametraalselt ja süüdistatava poolt antud põhjendust ütluste erinevuste kohta ei pea

kohus veenvaks, jätab kohus S.E ütlused 21.02.2004.a. episoodi kohta tõendite kogumist välja kui mitteusaldusväärsed.

Antud episoodi kohta kuulati kohtus üle tunnistaja VR, kes tuli 21.02.2004.a. koos S.E-ga

viimase koju. VR tunnistas, et korteris toimus abikaasade vahel ainult sõnaline konflikt, vägivalda ei tarvitatud. Antud episoodi kohta on olemas veel üks tõend, nimelt eksperdiarvamus ekspertiisiaktis nr. 91

(lk. 22). Eksperdiarvamus kinnitab, et RVdiagnoositi 21.02.2004.a. SA Põhja-Eesti

Regionaalhaiglas rinnaku murdu, peaaju vapustust ning näo-, rindkere ja mõlema alajäseme

põrutust koos nahaaluste verevalumitega. Tegemist on tömbile traumale iseloomulike

tervisekahjustustega. Need vigastused võisid olla saadud löökidest kõva tömbi esemega või korduvatest paiskumistest vastu kõva tömpi pinda ja ajaliselt 21.02.2004.a.

11.12.2004.a.

4

Kannatanu ütluste kohaselt oli S.E tol õhtul kodus purjus ja nõudis tema käest sigarette. Keeldunud mehele sigarette andmast, hakkas süüdistatav teda selle eest peksma käte ja jalgadega. Tal oli valus, pea käis ringi ja ninast tuli verd. Lõpuks andis ta mehele sigaretid kätte.

S.E suitsetas ja läks magama. Hommikul oli tal tõusmisega raskusi, keha valutas. S.E kutsus kiirabi.

S.E selgitas, et kuupäeva ta täpselt ei mäleta, kuid 2004.a. detsembris ühel hommikul ärgates avastas, et tema pangakaart on kadunud. Läks R töö juurde aru pärima ja sai teada, et pangakaardi andis naine koos pin-koodiga tütre kätte. R õhtul ega ka järgmisel päeval koju ei tulnud. Tuli alles mõne päeva pärast, oli purjus ja nõudis sisselaskmist. Keeldumise peale

teda korterisse laskmast, kutsus ta politsei. Politsei tuli, ütles, et see on teie omavaheline

probleem ja lahkus. Seejärel lahkus ka R. Mõne päeva pärast naine helistas, lubas pangakaardi tagasi anda, et tulgu teatud kohta kaardile järgi. Kaarti naise käest ära tooma saatis oma sõbra. Rt

nägi alles jõulude ajal. Ta näitas mingit paberit, mis pidi tõendama nagu oleks ta Rt peksnud.

Abikaasa jäi pärast seda tema juurde elama. Ta pidi sellega nõustuma, kuna vastasel juhul ähvardas naine teda kinni panna. Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiaktis nr. 91 tuvastati RV12.12.2004.a. XI roide murd,

nahaalune verevalum vasaku silma piirkonnas ja ninaverejooks, mis võisid olla tekitatud

11.12.2004.a. Nahaalune verevalum ja ninaverejooks võisid olla põhjustatud löökidest kõva tömbi esemega näo piirkonda. Roide murd võis olla põhjustatud löögist kõva tömbi esemega või kukkumisest vastu samasugust eset.

10.11.2005.a.

Kannatanu tüli põhjust täpselt ei mäletanud, arvas et selleks võis olla taas sigarettide või söögi puudumine. Tüli tekkis õhtupoole ja peksis S.E teda käte ja jalgadega.

Ka S.E ei mäletanud tüli põhjust, kuid ka peksmist eitas. Rääkis, et ta ei näinudki tol ajal naist mitu päeva. Ühel päeval tuli R koos politseinike ja arstidega, kellele ütles, et mees tahtvat teda tappa. Ta läks arstidega vabatahtlikult kaasa. Tehti ekspertiis, mis tunnistas, et ta on

kaine ja täiesti normaalne. Peale haiglast tulekut läks ta sõbra MT juurde ja elas seal mõnda aega. Koju läks vahetult enne uut aastat.

Tunnistaja MT ütluste kohaselt elas S.E 2005.aastal enne 24.novembrit tema juures mõned päevad, sest S.E sõnul olevat tal kodus suur skandaal olnud. Ta ei tea, kas S.E lõi oma naist, sest ei olnud skandaali juures ja S.E jutust ta seda välja ei lugenud, sest viimane ütles vaid, et oli suur riid.

12.01.2006.a. Kannatanu ütluste kohaselt oli tüli põhjuseks jälle, et kodus polnud midagi süüa. S.E haaras laualt noa ja pani noa tera talle rinnale. Hakkas tulema verd. Palumise peale nuga maha visata, viskas S.E noa kõigest jõust põranda sisse. Siis võttis mees teise noa ja pani jälle tera talle rinna peale. Kannatanu hakkas taas paluma, et ta noa ära paneks, mida S.E lõpuks tegigi. Kui S.E magama jäi, läks kannatanu XXX tütre juurde. Koheselt traumapunkti ei pöördunud, vaid veebruaris käis vigastuste kohta tõendit saamas.

S.E ütluste kohaselt ei ole tema noaga kannatanu rinnale haavu tekitanud.

2006.aasta jaanuaris lahkus R peale järjekordset tülitsemist kodunt ja tuli alles märtsis tagasi.

Siis nägi ta tema rinnal haavu ja kannatanu ütles, et tegi need endale ise küüneviiliga, sest armastavat teda ja ei saavat ilma temata elada.

Tunnistaja AŽütluste kohaselt tuli ema 12.01.2006.a. kella 10 ajal õhtul tema juurde. Ta nägu oli verine, rinnal kaks lõikehaava. Ta kartis koju tagasi minna ja jäi tema juurde elama.

5

SA PER Mustamäe korpuses 20.02.2006.a. välja antud patsiendikaardil on märge, et RV on kaks punast armi. ( lk. 17).

18.09.2006.a. RVütluste kohaselt oli S.E koju tulles purjus, haaras temast kinni ja peksis peaga vastu seina. Samuti lõi oma laubaga vastu tema laupa ja peksis ka kätega. Samal õhtul pöördus traumapunkti.

S.E ütluste kohaselt oli kannatanu mõni päev varem tema telefoni ära võtnud. Kui

kannatanu 18. septembril koju tuli ja ütles, et olevat tema telefoni minema visanud, ta lükkas teda, millest kannatanu maha kukkus. Seejärel võttis ta tema jope kraest kinni ja ütles, et nüüd lähme tema töö juurde ja annad telefoni tagasi. Seejuures ta lõi kannatanut käega vastu laupa.

Patsiendikaart (lk. 92) tõendab, et 18.09.2006.a. kella 22.00 ajal pöördus RV traumapunkti ja tal diagnoositi hematoomid otsmikul ja peas. Teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest (lk. 93)

tõendab, et RVtuli SA Põhja-Eesti regionaalhaiglasse, kus tal diagnoositi otsmiku ja kukla

piirkonna verevalumid. Kehavigastuste tekkimise põhjus kannatanu sõnul oli mehe poolt peksmine.

Kiri postkaardil (lk. 98, tõlge lk. 99), milline on kirjutatud S.E poolt RVkinnitab löömist, sest S.E on postkaardil kirjutanud „kolaka“ andmisest.

22.09.2006.a. RVütluste kohaselt läks ta 22.09.2006.a. koju telefoni tagasi viima. Kuna kartis üksinda minna,

võttis kaks meestuttavat kaasa. S.E magas toas, oli purjus. Kui ärkas, hakkas karjudes

telefoni nõudma ja lõi talle käega vastu nägu. Meeste küsimise peale, miks ta naisterahvaga niimoodi käitub, lahkus S.E korterist. Seejärel läksid ka mehed minema. Mõne aja pärast tuli S.E koos Viktor Rauaga tagasi ja siis peksid nad teda mõlemad.

S.E ütluste kohaselt tuli kannatanu koos kahe võõra mehega, kes ta korterist välja viskasid. Ta kutsus politsei, kuid kuna kannatanu ütles, et kõik on korras, politsei lahkus midagi

tegemata. Tema läks VR juurde. Kella kolme ajal öösel läksid nad koos Viktoriga ja kellegi Valentiniga tema korterisse, kus R oli koos nende meestega. Ta viskas mehed korterist välja ja

seejärel lahkusid ka VR ning V . Kahekesi jäädes lõi ta Rt üks kord rusikaga ja mitu korda jalaga tagumikku.

Patsiendikaardi (lk. 125) kohaselt viibis RV traumapunktis 22.09.2006.a. kella 21.15 ajal ja tal diagnoositi verevalumid otsmikul, paremal põsel ja peas. Kannatanu ütluste kohaselt sai kodus peksa.

06.12.2006.a. Kannatanu ütluste kohaselt oli tol õhtul töö juures bankett, kuhu ilmus ka S.E alkoholijoobes.

Et teistel mitte tuju rikkuda, läks ka koos S.E-ga koju. Kodus hakkas mees teda peksma. Lükkas tugitooli ja lõikus noaga seljas olnud riided katki. Istus tugitoolis hommikuni, sest mees ei lubanud sealt varem püsti tõusta. S.E ütluste kohaselt ei tulnud nad peolt koos koju, vaid kannatanu tuli peale teda umbes kahe-kolme tunni pärast, oli purjus ja ei tahtnud magama jääda. Nad tülitsesid ja ta andis naisele paar kõrvakiilu, et viimane rahuneks. Püüdis ka kannatanul pükse jalast tõmmata, et teda

magama panna ning lõi veel paar korda näkku. Riiete seljast tõmbamise ajal rebenesid riided katki.

6

Patsiendikaart (lk. 127) tõendab, et 07.12.2006.a.kella 12.10 ajal pöördus RVtraumapunkti

kaebusega , et öösel olevat mees teda peksnud. Diagnoositi hematoome peas, näos, kätel. Ninaluu murd oli vana.

R S.E-st 14.12.2006.a. politseis tehtud fotol (lk. 128) on näha parema silma ümbruses verevalumid.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leidis, et S.E süü talle esitatud süüdistuses KarS § 122 järgi on tõendamist

leidnud eelkõige kannatanu RVütlustega, millised on kirjeldatud otsuses eespool ja mille

kohaselt on abikaasa S.E teda aastatel 2004 kuni 2006 korduvalt peksnud, talle sellega suurt valu ja kehavigastusi põhjustanud. 2006.a. septembris ja detsembris RVlöömist on süüdistatav ka ise tunnistanud. Kohtul ei ole alust seada kannatanu ütluste usaldusväärsust kahtluse alla, sest eksperdiarvamus

ekspertiisiaktis nr. 91 ja patsiendikaardid kinnitavad tema ütlusi kehavigastuste kohta. Kuigi

viimati nimetatud dokumentaalsed tõendid ei anna informatsiooni selle kohta, kelle poolt

tervisekahjustused tekitatud on, ei ole kohtul põhjust arvata, et 2004.a., 2005.a. ja 2006.a. 12.jaanuaril peksis teda mitte abikaasa, vaid keegi teine isik ning et kannatanu teadlikult ajab süü abikaasa kaela, et temast vabanemiseks ta vanglasse saata. RVütles kohtuistungil, et keegi teine peale abikaasa ei ole teda peksnud.

Kannatanu ütluste usaldusväärsust kinnitavad ka tunnistajate ütlused. BS, VS ja OH on RV

mitmel korral näinud tööl „sinikatega“ ja alati on ta neile öelnud, et mees peksis teda. Tunnistajad ütlesid ka, et RV ööbis tihti töö juures, sest kartis koju minna.

Tunnistaja BS ütlustest tuleneb, et tema kui RV ülemus, on ka vestelnud S.E-ga peksmise teemal ja vestluse käigus on viimane tunnistanud naise löömist ja seda mitmel korral.

Kannatanu tütar AŽon samuti näinud ema mitmel korral läbipekstuna, „sinikatega“. Ema sõnadest tunnistaja teab, et tal on abikaasaga halvad suhted ja et S.E peksab teda.

12.01.2006.a. õhtul kella kümne paiku tuli ema tema juurde, nägu verine ja rinnal kaks haava. Ema jäigi mõneks ajaks tema juurde elama, sest ei julgenud mehe pärast koju minna.

Kannatanu väimees OŽütlused tõendavad samuti, et 2006.a. jaanuaris tuli naise ema nende juurde elama, kuna mehega olevat suhted sassis ja mees löönud teda. Nägi Rl „sinikaid“ ja rinnal

kriimustusi. Ka OŽon S.E-ga rääkinud sellest, et too lõpetaks joomise ja naisega kaklemise.

Tunnistajate sõnul on kannatanu töökaaslastele ja oma tütrele ning väimehele öelnud, et teda

peksab abikaasa S.E. Ei ole usutav, et ta neile kogu aeg valetas ja oma meest laimas.

Mis puutub tunnistaja MT, siis tema ütluste kohaselt tema juuresolekul S.E kodus skandaale ei ole olnud ja ta ei ole seetõttu ka näinud, et S.E oleks naist löönud. Seega antud tunnistaja ütlused ei kinnita ega ka lükka ümber S.E-le esitatud süüdistust.

Tunnistaja VR andis kohtus ütlusi 21.02.2004.a. sündmuste kohta ning ütles, et S.E koju jõudes oli R vindine ja Vladislav ja R läksid omavahel riidu. Tunnistaja eitas S.E

poolt vägivalla tarvitamist naise suhtes. Kannatanu on aga kohtus öelnud, et kui mees teda

peksma hakkas, siis VR lahkus toast. Seega, olles toast lahkunud, ei saanudki VR vägivalda näha. Kuna vägivalla tarvitamine RVsuhtes aset leidis, mida tõendab eksperdiarvamus ja RVoli

süüdistatava koju tulles õhtul kodus, ei saanud ka keegi teine talle kehavigastusi tekitada. Seda enam, et nendevahelist riidu tunnistavad nii kannatanu, süüdistatav kui ka tunnistaja Raud. Eeltoodu alusel on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud S.E poolt RVkorduv kehaline väärkohtlemine. Kannatanu sõnul tundis ta löökide ajal ja peale lööke kehas suurt valu. Seega on kuritegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 122 järgi, mille koosseisuliseks tunnuseks on

järjepidev või suurt valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine. Järjepidev on ühe ja sama kannatanu korduv või kestev kehaline väärkohtlemine. RVsuhtes oli toime pandud nii järjepidev kui suurt valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine.

7 Tapmisega ähvardamises on S.E süü tõendatud kannatanu RVütlustega, mille kohaselt 10.11.2005.a. peksis abikaasa teda käte ja jalgadega, sealjuures ähvardades, et tapab ta

ära. Ähvarduse sisuks oli ka kannatanu metsa viimine ja maasse kaevamine nii, et keegi laipa üles ei leia.

06.12.2006.a. on S.E poolt tapmise ähvardus tõendatud samuti kannatanu RVütlustega, mille kohaselt mees ähvardas teda jälle ära tappa, metsa viia ja maa sisse kaevata. Kannatanu sõnul kartis ta ähvarduste täideviimist. Kuna kohus pidas kannatanu ütlusi vägivalla tarvitamise osas tema suhtes usaldusväärseteks, ei

ole alust kahelda ka ähvarduste kohta antud ütluste õigsuses. Kuna S.E poolt

abikaasa suhtes vägivalla tarvitamine leidis tõendamist, on põhjendatud kannatanu kartus tapmise ähvarduste täideviimise osas. Kartust süvendas ka asjaolu, et S.E on ühel

korral ka tapmise eest kriminaalkorras karistatud, millest RVoli teadlik. Kuritegu on kvalifitseeritud õigesti KarS § 120 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus, et S.E suhtes puuduvad süüd välistavad

asjaolud. Puuduvad ka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kuna süüdistatavat on

varem korduvalt karistatud ja karistatud ka isikuvastase kuriteo eest, ei ole põhjendatud tema

karistamine rahalise karistusega. Arvestades vägivalla tarvitamise kordade arvu (seitse) tuleb S.E-le mõista vangistus üle KarS § 122 sanktsiooni keskmise, kuid mitte niipalju nagu küsis prokurör. Süüdistatava ja tunnistaja VR ütluste kohaselt on kannatanu ka ise olnud

mitmel korral alkoholijoobes ja ise provotseeritud riide, milline asjaolu ei ole kohtulikul

uurimisel ümber lükatud. KarS § 120 järgi karistamisel kohus nõustub prokuröri küsitud karistusega – kuus kuud vangistust. S.E pani kuriteod toime katseajal ja talle mõistetavat karistust tuleb suurendada eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 3.

Kohtunik