Legislator Case Law & Legislation
1-07-15469\4 AI generated

1-07-15469\4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-07-15469\4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaaltoimik 1-07-15469

Legislator headnote

AI generated

1-07-15469\4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaaltoimik 1-07-15469

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaaltoimik 1-07-15469

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 7 jaanuaril 2008. a. Tartu kohtumaja, Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-07-15469 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Kohtuistungi sekretär Nataly Mark Kriminaalasi V.A süüdistuses KarS § 422 lg 1 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav V.A

elukoht: X; isikukood: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 3 korral; väärteokorras karistatud 2 korral; tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja vandeadvokaat Mare Laur

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja 249 kohus otsustas:

Süüdi mõista V.A KarS § 422 lg 1 ja § 424 järgi ja karistada teda

KarS § 63 lg 1 alusel 2 (kahe) aasta pikkuse vangistusega.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui V.A ei pane pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning 2 (kahe) aasta

täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

2

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta V.A-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks.

Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele V.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista V.A-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 6525.00krooni , ekspertiisikulud kokku 8625.00 (kaheksa

tuhat kuussada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjatasu 991.20 krooni (üheksasada üheksakümmend üks krooni ja kakskümmend senti) ja 796.50krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017

Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber

2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad

menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb

näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

3

V.A süüdistatakse selles, et tema, juhtides 17.09.2007. a. kella 19.07 ajal

Tartumaal Tartu vallas Lähte - Elistvere tee 2,5 kilomeetril mootorsõidukit Honda Accord reg märgiga XXX XXX, rikkus kehtiva Liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja kehtiva Liikluseeskirja § 123 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohaldama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud

tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimava mis tahes takistuse ees.

Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb, kaotas mootorsõiduki üle juhitavuse ja sõitis

teelt välja vasakule poole kraavi, mille tagajärjel mootorsõiduk põrkas vastu puud.

Liiklusõnnetuse tagajärjel said kaassõitjad A.F. pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega rohkem kui 4 kuud, K.K. pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega rohkem kui 4 nädalat, kuid mitte üle 4 kuu, Ivar Siim pikaajalise tervisekahjustuse kestvusega üle 4 nädala, kuid vähem kui 4 kuud, Janek Joosep sai kergeid kehavigastusi.

Sellega pani V.A toime mootorsõiduki juhina liiklusnõuete rikkumise,

millega ettevaatamatusest põhjustas inimesele raske tervisekahjustuse, s.o KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Peale selle süüdistatakse V.A selles, et tema isikuna, keda on

28.02.2005. a. Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 alusel mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis rahatrahviga 9000 krooni, juhtis 17.09.2007. a. kella 19.07 ajal Tartumaal, Tartu vallas Lähte-Elistvere tee 2,5

kilomeetril mootorsõidukit Honda Accord reg märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani V.A toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis

isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest, s.o KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning

jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

KarS § 422 lg 1 ja 424 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab

prokurör süüdistatavale KarS § 63 lg 1 alusel kohtus karistuseks 2 (kahe) aastast vangistust.

Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör KarS § 50 lg 1 alusel kohtus lisakaristusena V.A-lt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 (üheks) aastaks.

4

Vastavalt KarS §-le 55 lg 1 laieneb lisakaristus - mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmine – põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale.

Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele kui V.A ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja

täidab nõuetekohaselt kriminaalhooldusametniku järelevalve all KarS-i §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: Elab kohtu määratud alalises elukohas;

Ilmub kohtu määratud ajavahemiku järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; Allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; Saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist

tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

V.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 ja § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1, 3 alusel V.A-lt välja mõista

riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, ekspertiisikulud ja kaitsjatasu. Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 6525.00krooni

Kaie Uusen Kohtunik