1-06-11737\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

02. oktoobril 2006.a. 1-06-11737

Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt kohtumajas käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid P.T süüdistuses KarS § 263 p 1 ja 4 järgi.

Süüdistatav P.T - isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik;

põhiharidus; elukoht: XXX, Tallinn, õpib Tallinna Ehituskoolis, varem kriminaalkorras karistamata; tõkendit kohaldatud ei ole.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

P.T süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes, koos Valeri Tšupahiniga, Konstantin Tšupahiniga ja Bogdan Lopušanskiga läks 28.04.2005. a. kella 21.00

ajal J Z aeda XXX ja rikkudes rahu ning avalikku korda tungisid ilma põhjuseta kallale V

P’ile, S K’le ja M Z’ile, peksid neid käte ja jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse

näidates oma tegevusega üles ilmselt lugupidamatust valitsevate heade kommete, tavade ja normidega kinnistunud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku vastu. Sellega pani P.T toime kvalifitseeritava kuriteo, KarS § 263 p 1 ja 4 järgi milleks on rahu või avaliku korra raske rikkumine vägivallaga ning grupis.

Kohtu järeldused Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 263 p 1 ja 4 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega: kannatanute J Z (tl 4-7), M Z (tl 8-10), S K’i (tl 11-15) ja V P’i (tl 18-18) ütlustega, tunnistaja M R’e ütlustega (tl 20-21), kiirabikaardiga (tl 19), kahtlustatavate Valeri Tšupahini (tl 30-32), ja Bogdan Lopušanski (tl 72-76) ütlustega ning P.T enda ütlustega eeluurimisel (tl. 57-59), on tõendatud P.T süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises.

V. Tšupahinin ja K. Tšupahin’i osas on kriminaalmenetluse lõpetatud 31.01.2006. a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrustega KrMS § 203 alusel kuna nende suhtes on menetluses kriminaalasjad, milles nad on süüdistatavad KarS § 184 lg 2

p 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos ning neid on võimalik karistada kolme- kuni viieteistaastase vangistusega, mis on raskem karistus, kui see, mida neile võiks mõista KarS §

263 p 1 ja p 4 järgi toimepandud kuriteo järgi, kus karistuse ülemmääraks on viis aastat vangistust.

2

Bogdan Lopušanski osas on kriminaalmenetluse lõpetatud 09.02.2006. a. Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega KrMS § 202 alusel.

Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör

võimalikuks kohaldada , mitte aga vangistust. Rahalist põhikaristusena rahalist karistust karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

P.T on toime pannud teise astme kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on

selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata.

Kuna P.T kriminaalasjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad, nõustub

kohus prokuröri taotletud karistuse määraga, s.o. KarS § 263 p 1 ja 4 ettenähtud kuriteo

toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 1 500 krooni. KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada rahalist karistust tasuda ositi, s.o 3 kuu jooksul võrdsetes osades (500 krooni kuus).

Kohus leiab, et süüdistatavale rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik

mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning samuti vastab see õiguskorra kaitsmise huvidele.

KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 ning § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulu, s.o. antud kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja

määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o. 4 500 krooni.

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus

o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada P.T KarS § 263 p 1 ja 4

järgi ning karistuseks

mõista mis lähtudes päevamäärast 50 krooni on rahaline karistus 30 päevamäära, 1 500

(üks tuhat viissada) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning ära märkida kriminaalasja number 1-06-11737).

KarS § 66 lg 1 ositi, s.o. 3 (kolme) alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda kuu jooksul võrdsetes osades (500 krooni igas kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista P.T-lt menetluskulu riigieelarve tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o sundraha (neli tuhat viissada) krooni ning määratud kaitsjale 4 500 makstud tasu (nelisada kakskümmend neli krooni ja 80 senti). 424,80 krooni

Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras

10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest.

3

Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.

Kohtunik