1-07-15028\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-15028

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27 detsember 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-15028 (07730000639) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi R.P süüdistus KarS § 239 järgi lühimenetluses Prokurör Ruta Rammo Süüdistatav R.P

ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, ei tööta, elukoht: XXX, tõkend - elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. R.P süüdi tunnistada KarS § 239 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta ja 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.P-le mõistetud karistust ühe kolmandiku

võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 10 (kümme) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta R.P-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 10 (kümme) kuud R.Puhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et R.P temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus)

kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada R.P järgima katseajal

2 kontrollnõudeid:

 elada alalises elukohas XXX,

 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

 kohustus mitte tarvitada katseaja jooksul KarS § 75 lg 2 p 2 alusel panna R.P-le alkoholi ja narkootilisi aineid.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.P-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.12.2007.

6. R.P-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel

sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti

Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „R.P , 1-07-15028, sundraha“.

7. R.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1690 (üks tuhat kuussada üheksakümmend) krooni ja 35 senti, mis

tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „R.P, 1-07-15028, kaitsjatasu“.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. R.P suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

10. Asitõend: kaks Nike kaubamärki kandvat T-särki jätta KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel nende seaduslikule omanikule Sportland Eesti ASle. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 12.01.2008.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

R.P süüdistatakse selles, et tema osales 27.04.2007 kella 23.15 ajal Tallinnas Kaarli

pst 13 kinnistul asunud mälestussamba (nn pronkssõdur) juurest eelmisel päeval alguse

saanud massilistes korratustes, mis algas politseiametnikele vastuhakkamisega, rüüstamise,

purustamise ja süütamisega. Nimelt kasutades ära massirahutustest tekkinud avaliku korra

häiritust, rüüstas R.P 27.04.2007 kella 23.15 ajal koos teiste massirahutustes

osalejatega Tallinnas, Tartu mnt 16b asuvat Sportland Eesti AS-le kuuluvat kauplust

Sportland ning võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja enda kasuks

pööramise kavatsusega hõivas sealt kaks Nike kaubamärki kandvat T-särki, ühe särgi maksumus 615 krooni, väärtus kokku 1230 krooni, samuti teisi riideesemeid, mis ta hiljem

politsei eest põgenedes maha viskas ning seetõttu tuvastamata on. Sportland Eesti AS-le

3

tekitati 27.04.2007 hilisõhtul Tallinnas, Tartu mnt 16b asuva kaupluse rüüstamisega kahju kokku 90 072 krooni ja 59 senti.

Seega R.P pani toime massilistes rahutustes osalemise käigus rüüstamise, so pani toime KarS § 239 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav R.P seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt, seletades, et ta sai asjad võõra isiku käest ja asju jagati kõigile. Sai aru, et tegemist oli varastatud esemetega. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon võiks olla KarS § 202 lg 1 järgi ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

 27.04.2007 politseiametniku Andrus Kulli koostatud ettekandest nähtuvalt peeti

Lastekodu tänaval kell 23.25 kinni R.P situatsioonis, kus isik osales aktiivse vägivalla aktis. Isik pani grupis koos teiste isikutega toime avaliku korra raske rikkumise ja kihutas teisi samas kohas viibinud isikuid toime panema samaliigilisi kuritegusid. Isik

oli kell 23.15 koos umbes 50 inimesest koosnevas grupis, kes rüüstasid kauplust Sportland. Pärast rüüstamist jaguneti väiksematesse gruppidesse. R.P peeti kinni kell 23.25 Liivalai ja Lastekodu nurgal. Märgates politseid viskas maha riideesemeid koos nagide ja hinnasiltidega. (t/l 2)

 03.10.2007 koostatud tunnistaja Andrus Kulli ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli

tunnistaja 27.04.2007 politseioperatsioonil ja kella 23.15 sai teate, et tartu mnt 16B

asuvasse Sportlandi poodi on sisse murtud. Kohale jõudes olid kauplus juba rüüstatud,

uksed, aknad segi pekstud, rahvamass poes varastamas. Ootasid edasist korraldust ning kohale lendas helikopter, mis valgustas rahvamassi. Rahvas ehmatas ära ja hakkas laiali

jooksma, võttes kaasa varastatud esemeid. Hakati inimesi kinni pidama. Püüdis kinni

pidada ühte isikut koos asjadega, kuid noormees viskas enamuse asju maha ja hakkas jooksma. Tunnistaja sai isiku Liivalai ja Lastekodu ristmikul kätte ja isikul olid käes kaks

punast T-särki koos riidepuude ja hinnasiltidega. Kinnipeetuks osutus R.P, kes anti üle D-terminaali koos asjadega. (t/l 3-5)

 03.10.2007 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis Andrus Kull fotol nr 1 kujutatud R.P ära isiku, kelle 27.04.2007 kella 23.25 ajal Lastekodu ja Liivalaia nurgal kinni pidas. (t/l 6-8)

 03.10.2007 koostatud fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt tundis Andrus Kull fotol nr 3 kujutatud särgis ära särgi, milline võeti ära 27.04.2007 kella 23.25 ajal Liivalaia ja Lastekodu nurgal R.P-lt. (t/l 9-11)

 02.05.2007 koostatud nimekiri 15 esemest, millised võeti ära 27-28.04.2007 D-terminaali angaarist nr 2. (t/l 12)

 ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks 09.10.2007 koostatud kahtlustatava R.P kahtlustatav 27.04.2007 kella 20 paiku kesklinna. Jalutas mööda linna ja linnas oli palju rahvast. Rahvas ronis poodidesse, kioskitesse, lõhuti poodide ja peatuste vitriine. Hakkas koju minema ja kutsus taksot. Liikus Stockmanni poole Tartu mnt-le. Vastu tuli noormees mingite asjadega käes. Noormees andis talle riidepuudel rippuvaid asju ja ploki sigarette. Asju vaadata ei jõudnud ja peitis need jope alla. Seejärel tulid politseinikud ja pidasid ta kinni. Püüdis jope alla peidetud asju ära visata, teadis, et need on varastatud. (t/l 14-18)

 Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et süüdistataval 2006 aastal keskmine päevasissetulek puudus. (t/l 24)

 Sportland Eesti AS avaldusest nähtuvalt rüüstati 27.04.2007 algusega kell 23.25 äriühingule kuuluvat kauplust asukohaga tartu mnt 16B. Kauplusel lõhuti 8 fassaadiakent, 2 välisukse klaasi ja varastati kaupa esialgsetel hinnangutel 200 000 krooni väärtuses. (t/l 25)

4

 15.05.2007 koostatud kannatanu Sportland Eesti AS esindaja AKülekuulamisprotokollist nähtuvalt 27.04.2007 kella 23.25 paiku lõhuti Tartu mnt 16B asuva Sportland Eesti AS

kaupluse hoone kaheksa fassaadiakent, kaks välisukse klaasi ja varastati kaupa. Varastatud kauba nimekirja esitab uurijale protokolli lisana. Hoone kuulub Tornimäe

Kinnisvara ASle, mistõttu parandatakse klaasid ja uksed nende kulul. Sportland Eesti ASle tekitati varalist kahju 90 072 krooni ja 59 sendi ulatuses. (t/l 28-31)

 04.06.2007 koostatud asitõendite vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi erinevaid vabaaja

jalatseid adidas, erinevaid Nike särke, polosärke, dressipluusi, dresse ja vabaaja jalatsit And1, millised esemed tagastati Sportland Eesti ASle. (t/l 32-34)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava kohtuistungil süüd osaliselt tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel

menetlusel kahtlustatavana üle kuulatud R.P süüd osaliselt tunnistavaid ütlusi,

tunnistajana üle kuulatud Andrus Kulli ütlusi, isiku ja esemete fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolle, asitõendite vaatlusi, kannatanu Sportland Eesti AS esindaja AK ütlusi,

asub seisukohale, et R.P süü temale inkrimineeritud süüteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 239 ettenähtud kuriteona, so massilistes rahutustes osalemise käigus rüüstamisena. Kriminaalasjas kogutud

tõenditest nähtuvalt saabus süüdistatav kesklinna seetõttu, et vaadata mis toimub. Hiljem liikus koos rahvamassiga edasi ja nähes, et kaupluse aknaklaase purustatakse, siis andis üks isik talle riideesemeid ja ploki sigarette. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et sai aru küll, et tegemist oli varastatud esemetega. Kohus asub seisukohale, et isegi juhul, kui süüdistatav ise

ei oleks kauplusse sisenenud ja vallasasju võtnud, on kuriteo toimepanemise tulemusena

saadud vara omandamine hinnatav osalemisena rüüstamises, kuivõrd süüdistatava juuresolekul toimus kaupluste akende ja vitriinide purustamine ja võõraste vallasasjade avalik ja massiline äravõtmine omastamise eesmärgil. Ka süüdistatav sai enda valdusse rea esemeid,

millega püüdis sündmuskohalt lahkuda. Seega näitab tema objektiivne käitumine võõra

vallasasja omastamise eesmärki ja see sai võimalikuks vaid seetõttu, et toimus massiline korratus, milles süüdistatav ise osales ja mille ohtlikkusest oli süüdistatav teadlik. Taolistel

asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 239 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus 1 aastast kuni 5 aastani.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel seletas süüdistatav, et ta on asunud tööle, kuid hetkel alles katseajaga ning tööle vormistatakse ta alaliselt alles mõne kuu pärast. Seega ei ole tal veel alalist sissetulekut, millisest saaks teha järeldusi tema majandusliku olukorra kohta. Arvestades süüteo iseloomu, süü suurust ja süüdistatava vanust, so seda, et süüdistatav oli teo toimepanemise ajal olnud lühikest aega täisealine, kellel tema käitumisest nähtuvalt puuduvad

veel väljakujunenud seisukohad võõra vara puutumatusest ja kes on kergemini mõjutatav kõrvaliste isikute meelsusest, siis leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava

suhtes ei ole otstarbekas, kuigi süüdistataval võib lähitulevikus tekkida rahalisi võimalusi rahalise karistuse tasumiseks.

Seetõttu arvestades teo iseloomu ja süü suurust tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust,

mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt hõivas süüdistatav süüteo toimepanemise ajal võõraid vallasasju, millised temalt kinnipidamisel ära

võeti, mistõttu otsest varalist kahju tema käitumisest lõppkokkuvõttes ei tekkinud ning varastatu väärtus ei küündinud olulise kahjuni. Karistuse määra valikul lähtub kohus ka

süüdistatava poolt kohtuistungil avaldatud kahetsusest, mida kohus arvestab karistust

5

kergendava asjaoluna. Seejuures ei ole tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Samas, arvestades seda, et süüdistatavat ei ole varem kohtu poolt karistatud, leiab kohus, et

süüdistatavale mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava

suhtes võib mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses

kohaldamata. Kriminaaltoimikust ei nähtu ka seda, et süüdistatava puhul oleks tegemist

süstemaatilise õiguskorra rikkujaga ja süüdistataval on nii alaline elukoht kui ka töökoht.

Samas arvestades toimepandu iseloomu ja toimepanemise tehiolusid ning asjaolu, et

süüdistatav on oma vanuse tõttu veel kergesti mõjutatav ning seda, et süüdistatavat on lühikese aja jooksul korduvalt karistatud alkoholiseaduse nõuete rikkumise eest, leiab kohus, et süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks temal kõrvaliste isikute järelevalve

all arusaama tekkimist võõra vara puutumatusest ja õiguskuuleka käitumise vajalikkusest.

Selleks, et süüdistatav saaks aga aru sellest, et alkohol võib halvasti mõjuda süüdistatava

enese tervisele, leiab kohus, et süüdistatavale tuleb panna käitumiskontrolli ajaks kohustus hoiduda alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisest.

Märt Toming kohtunik