1-06-14368\39 · 1-06-14368\39 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-06-14368

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsembril 2007.a. Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-06-14368 Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Kriminaalasi

H.J süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi, Aivar LEHEMETS süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 ja § 216 lg. 1 järgi, U.E süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 ja § 424 ja § 329 järgi Erik KODAR süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi üldmenetluses Prokurör Toomas Liiva Süüdistatav H.J

Elukoht: x sünd. XXX; ID XXX; varem karistatud 10-l korral Kaitsja Advokaat Vello Luik määratud korras Süüdistatav Aivar LEHEMETS

Elukoht: x sünd. 20.07.1962.a.; ID 36207206529;

varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral Kaitsja Advokaat Neeme Leok määratud korras

2 (19) Süüdistatav U.E

Elukoht: x sünd. XXX; ID XXX;

varem kriminaalkorras karistatud 8-l korral viibis vahi all Kaitsja Advokaat Otto Preem määratud korras Süüdistatav Erik KODAR

Elukoht: x, võib viibida x sünd. 23.11.1962.a.; ID 36211232724;

varem kriminaalkorras karistatud 3-l korral Kaitsja Advokaat Kalju Kutsar määratud korras

RESOLUTSIOON

I.

Süüdi mõista H.J KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi ja ja karistada teda nelja ( 4 ) kuu vangistusega.

KarS §74 lg.1 kohaselt jätta vangistus H.J suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui H.J kolmeaastase ( 3 aastat ) katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – x 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

Samuti tuleb määrata H.J

katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – H.J suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista H.J-ilt kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha - summas viis tuhat nelisada (5400.-) krooni riigi tuludesse.

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-14368, H.J, sundraha).

3 (19)

Välja mõista H.J-ilt kohtukulu – kaitsjatasu advokaadi Vello LUIK osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas kaheksa

tuhat kakssada kolmkümmend krooni ja viiskümmend senti ( 8230.50 ) ( sh.

käibemaks 1255.50 ) riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP

10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-14368, H.J , kaitsjatasu).

Välja mõista H.J-ilt menetluskulu – kaitsjatasu advokaadi Vello Luik

osaluse eest asja kohtueelsest menetlemisest - summas kuussada kolmkümmend seitse krooni ja kakskümmend senti ( 637.20 ) ( sh. käibemaks 97.20 ) riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-14368, H.J, kaitsjatasu).

Kaitsjatasud ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

II.

Õigeks mõista Aivar LEHEMETS 26.08.2006.a. M kauplusest toime pandud salajase varguse episoodis kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu.

Süüdi mõista Aivar LEHEMETS KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi ja karistada teda nelja ( 4 ) kuu vangistusega. Süüdi mõista Aivar LEHEMETS KarS § 216 lg. 1 järgi ja karistada teda kolme ( 3 ) kuu vangistusega.

KarS § 64 lg. 1 alusel mõista Aivar LEHEMETS’ale liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel seitse ( 7 ) kuud vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel arvata Aivar LEHEMETS’a poolt vahi all ( eelvangistuses )

viibitud aeg 26. augustist 2006.a. kuni 26. augustini 2006.a., s.o. üks ( 1 ) päev karistusaja hulka, samuti 01.märtsist 2007.a. kuni 09.märtsini 2007.a., s.o. üheksa ( 9 ) päeva karistusaja hulka, samuti 27. aprillist 2007.a. kuni 25. maini 2007.a.,

s.o. kakskümmend üheksa ( 29 ) päeva karistusaja hulka. Seega ärakandmata karistuseks lugeda viis ( 5 ) kuud ja kakskümmend üks ( 21 ) päeva vangistust.

KarS §74 lg.1 kohaselt jätta vangistus Aivar LEHEMETS suhtes tingimisi kohaldamata ning täitmisele mitte pöörata, kui Aivar LEHEMETS kolmeaastase ( 3 aastat ) katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS §75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama alalises elukohas – x 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle

andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- või töökoha vahetamiseks.

4 (19)

Samuti tuleb määrata Aivar LEHEMETS katseajaks elukohajärgse

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – Aivar LEHEMETS suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Aivar LEHEMETS´alt kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha - summas viis tuhat nelisada (5400.-) krooni riigi tuludesse.

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-14368, Aivar LEHEMETS, sundraha).

Välja mõista Aivar LEHEMETS ´alt kohtukulu – kaitsjatasu advokaadi Neeme

LEOK osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend krooni ja viiskümmend senti ( 8230.50 ) ( sh.

käibemaks 1255.50 ) riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP

10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-14368, Aivar LEHEMETS, kaitsjatasu).

Välja mõista Aivar LEHEMETS’alt menetluskulu – kaitsjatasu advokaadi Neeme

Leok osaluse eest asja kohtueelsest menetlemisest - summas kuussada kolmkümmend seitse krooni ja kakskümmend senti ( 637.20 ) ( sh. käibemaks 97.20 )

riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-14368, Aivar Lehemets, kaitsjatasu).

Kaitsjatasu ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

III.

Süüdi mõista U.E KarS § 329 järgi ja karistada teda ühe ( 1 ) kuu vangistusega.

Süüdi mõista

U.E KarS § 424 järgi ja karistada teda kahe ( 2 ) kuu vangistusega. Õigeks mõista U.E KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 - § 22 lg. 3 järgi.

KarS § 64 lg. 1 alusel mõista U.E-le liitkaristuseks mõistetud

üksikkaristustest raskeima suurendamise teel kaks ( 2 ) kuud ja kümme ( 10 ) päeva vangistust.

KarS § 65 lg. 2 alusel suurendada U.E-le kuriteo eest mõistetavat

karistust 30.06.2004.a. Viljandi Maakohtu poolt temale mõistetud kandmata karistuse - 7 kuu vangistuse – võrra ning mõistes U.E-le liitkaristuseks

üheksa ( 9 ) kuud ja kümme ( 10 ) päeva vangistust.

KarS § 68 lg. 1 alusel arvata U.E poolt vahi all ( eelvangistuses )

viibitud aeg 17. augustist 2006.a. kuni 25. maini 2007.a., s.o. üheksa ( 9 ) kuud ja kümme ( 10 ) päeva karistusaja hulka. Seega lugeda mõistetud karistus täielikult kantuks.

5 (19) KarS § 50 lg.1 alusel võtta U.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks ( 3 ) aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – U.E suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista U.E ´ilt kohtukulu – süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev

sundraha - summas viis tuhat nelisada (5400.-) krooni riigi tuludesse.

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-14368, U.E, sundraha).

Välja mõista U.E ´ilt kohtukulu – kaitsjatasu advokaadi Otto Preem osaluse eest asja kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas kaheksa

tuhat kakssada kolmkümmend krooni ja viiskümmend senti ( 8230.50 ) ( sh.

käibemaks 1255.50 ) riigi tuludesse. (Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP

10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-14368, U.E , kaitsjatasu).

Välja mõista U.E-lt menetluskulu – kaitsjatasu advokaadi Otto Preem

osaluse eest asja kohtueelsest menetlemisest - summas viissada viiskümmend kaks krooni ja kakskümmend neli senti ( 552.24 ) ( sh. käibemaks 84.24 ) riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-14368, U.E, kaitsjatasu).

Välja mõista U.E-lt menetluskulu – kaitsjatasu advokaadi Otto Preem osaluse eest asja kohtueelsest menetlemisest - summas üks tuhat ükssada neli krooni

ja nelikümmend kaheksa senti ( 1104.48 ) ( sh. käibemaks 168.48 ) riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-14368, U.E, kaitsjatasu).

Välja mõista U.E-lt menetluskulu – kaitsjatasu advokaadi Otto Preem

osaluse eest asja kohtueelsest menetlemisest - summas kuussada kolmkümmend seitse krooni ja kakskümmend senti ( 637.20 ) ( sh. käibemaks 97.20 ) riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06-14368, U.E, kaitsjatasu).

Välja mõista U.E-lt menetluskulu – kriminaaltoimiku CD-le paljundamise tasu summas seitse ( 7.- ) krooni riigi tuludesse (Rahandusministeeriumi

a/k SEB EÜP 10220034800017, viitenumber 2800049874, selgitusse märkida: 1-06- 14368, U.E, paljundamise tasu).

Kaitsjatasu ja sundraha tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

IV.

6 (19) Õigeks mõista Erik KODAR KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada Erik KODAR suhtes kohtuotsuse jõustumisel.

Jätta kohtukulu – kaitsjatasu advokaadi Kalju KUTSAR’i osaluse eest asja

kohtulikust ettevalmistamisest ja menetlemisest - summas kaheksa tuhat kakssada kolmkümmend krooni ja viiskümmend senti ( 8230.50 ) ( sh. käibemaks 1255.50 ) riigi kanda.

Jätta menetluskulu – kaitsjatasu advokaadi Kalju Kutsar osaluse eest asja

kohtueelsest menetlemisest - summas viissada viiskümmend kaks krooni ja kakskümmend neli senti ( 552.24 ) ( sh. käibemaks 84.24 ) riigi kanda.

V. Tsiviilhagide rahuldamine

Välja mõista H.J-ilt ja Aivar LEHEMETS’alt solidaarselt kuriteoga tekitatud kahju ükssada viiskümmend ( 150.- ) krooni kannatanu M T kasuks.

Välja mõista Aivar LEHEMETS’alt kuriteoga tekitatud kahju üks tuhat üheksasada

kakskümmend kuus krooni ja viiskümmend senti ( 1926.50 ) kannatanu OÜ H kasuks.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Valga kohtumaja kaudu, teatades kohtule apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme ( 7 ) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ( 20.12.2007.a. ). Apellatsioon esitada sellisel juhul kohtule kirjalikult viieteistkümne ( 15 ) päeva jooksul

alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ( 21.12.2007.a. ).

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Selgitada, et KrMS § 315 lg. 6 alusel on õigus koheselt loobuda apellatsiooniõigusest.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

ASJAOLUD Kohus t u v a s t a s :

Kriminaalasjas on H.J-ile esitatud süüdistus selles, et tema olles varem toime pannud varguse, grupis koos U.E Erik Kodar´a, Aivar Lehemets´aga ööl vastu 24.aprilli 2005.aastal tungis ukseluku lõhkumise teel sisse x maakonnas X vallas X

külas M Tile kuuluvasse X talu tehnikakuuri ja varastas sealt võõra vara omastamise

7 (19)

eesmärgil neli 14 tollist sõiduauto talverehvi ning tungis läbi akna M Tile kuuluvasse

suvemajja, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil krõpsupaki väärtusega 5

krooni, küpsisepaki väärtusega 5 krooni ja pooliku purgi Nussa kreemi. Vargusega tekitati M T´ile varalist kahju summas 1510 krooni ja lõhkumisega summas 300 krooni. Kokku tekitati M Tile varalist kahju summas 1810 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt

kes on varem toime pannud varguse, isikute grupi poolt, kui see oli toime panud

sissetungimisega pani H.J toime KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas on Aivar LEHEMETS’ale esitatud süüdistus selles, et tema olles varem toime pannud varguse, grupis koos H.J-i Erik Kodar´a, U.E-ga

ööl vastu 24.aprilli 2005.aastal tungis ukseluku lõhkumise teel sisse X maakonnas X

vallas X külas M Tile kuuluvasse X talu tehnikakuuri ja varastas sealt võõra vara

omastamise eesmärgil neli 14 tollist sõiduauto talverehvi ning tungis läbi akna M Tile

kuuluvasse suvemajja, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil krõpsupaki

väärtusega 5 krooni, küpsisepaki väärtusega 5 krooni ja pooliku purgi Nussa kreemi.

Vargusega tekitati M T´ile varalist kahju summas 1510 krooni ja lõhkumisega summas 300 krooni. Kokku tekitati M Tile varalist kahju summas 1810 krooni.

….. selles ,et tema 26.augustil 2006.aastal kella 10.00 paiku X asuvast M kauplusest võttis võõra vara omastamise eesmärgil ühe 2,0 liitrilise pudeli õlut Bear Hele väärtusega

21.30 krooni, pani selle kaasas olnud kotti, möödus kassast kauba eest tasumata, kuid

kuritegu jäi süüdlase tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. 2,0 liitriline pudel õlut Bear Hele tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, isikute grupi poolt, kui see oli toime pandud

sissetungimisega pani Aivar Lehemets toime KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

….selles , et tema ajavahemikul 01.01.2006.a kuni 31.03.2006.a lülitus ebaseaduslikult

OÜ H hallatavasse elektrivõrku X maakonnas X vallas X külas majas nr X, tarbides elektrienergiat 1259 kwh, millega tekitas OÜ-le H varalist kahju summas 1296.50 krooni.

Energia kasutamisega tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel, pani Aivar Lehemets toime KarS § 216 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas on U.E-le esitatud süüdistus selles, et tema olles varem toime pannud varguse, grupis koos H.J-i Erik Kodar´a, Aivar Lehemets´aga ööl vastu 24.aprilli 2005.aastal tungis ukseluku lõhkumise teel sisse X maakonnas X vallas X

külas M Tile kuuluvasse X talu tehnikakuuri ja varastas sealt võõra vara omastamise

eesmärgil neli 14 tollist sõiduauto talverehvi ning tungis läbi akna M Tile kuuluvasse

suvemajja, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil krõpsupaki väärtusega 5

krooni, küpsisepaki väärtusega 5 krooni ja pooliku purgi Nussa kreemi. Vargusega tekitati M T´ile varalist kahju summas 1510 krooni ja lõhkumisega summas 300 krooni. Kokku tekitati M Tile varalist kahju summas 1810 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt

kes on varem toime pannud varguse, isikute grupi poolt, kui see oli toime panud

8 (19)

sissetungimisega pani U.E toime KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ringkonnaprokurör kohtulikes vaidlustes kvalifitseeris U.E-le esitatud süüdistuse ümber KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 - § 22 lg. 3 järgi.

Kriminaalasjas on U.E-le esitatud süüdistus selles, tema olles 30.04.2004.a karistatud Viljandi Maakohtu poolt Liiklusseadus § 74'19 alusel arestiga 5

ööpäeva ja 30. juuni12004.a. Viljandi Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 7 kuulise

vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 18 kuuks, kohtuotsus jõustus 13.07.2004.a.: 12.07.2004.a kella 23.40 ajal juhtis X, X vallas, X-X tee 1 km-1 mootorsõidukit AUDI 80 reg nr XXX XXX, olles joobeseisundis. 07.08.2004.a kella 23.00 ajal X, Harku vallas, X-X tee 1,5 km-1 juhtis mootorsõidukit AUDI 80 reg nr XXX XXX, olles joobeseisundis. 07.09.2004.a kella 18.20 ajal X, X vallas, X tee 1 km-1 juhtis mootorsõidukit Mazda 626 reg nr XXX XXX olles joobeseisundis , 04.10.2004.a kella 03.05 ajal X, X vallas, X-X tee 1 km1 juhtis mootorsõidukit Honda Prelude reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes, 18.02.2005.a kella 21.35 ajal X vallas X alevikus X teel juhtis mootorsõidukit Honda Prelude reg nr XXX XXX, olles alkoholijoobes,

Mootorsõiduki juhtimisega isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, pani U.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas on U.E-le esitatud süüdistus selles, et tema isikuna keda on 30.04.2004.a Viljandi Maakohtu poolt karistatud KarS § 424 järgi 7 kuulise vangistusega 18 kuulise katseajaga, ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 18 kuuks, kohtuotsus jõustus 13.07.2004.a., juhtis 07.08.2004.a kella 23.00 ajal Xl, X vallas, X-Xtee 1,5 km-1 mootorsõidukit AUDI 80 reg nr XXX XXX, omamata selleks juhtimise õigust, juhtis 07.09.2004.a kella 18.20 ajal X, Xvallas,X tee 1 km-1 mootorsõidukit Mazda 626 reg nr XXX XXX, omamata selleks juhtimise õigust, juhtis 04.10.2004.a kella 03.05 ajal X, Xvallas, X-X tee 1 km-1 mootorsõidukit Honda Prelude reg nr XXX XXX omamata selleks juhtimise õigust, juhtis ta 14.02.2005.a kella 20.15 ajal Xl, X vallas, X-X-Xtee 17 km-1 mootorsõidukit Honda Prelude reg nr XXX XXX omamata selleks juhtimise õigust, juhtis ta 18.02.2005.a kella 21.35 ajal X vallas Xalevikus Xteel mootorsõidukit Honda Prelude reg nr XXX XXX omamata selleks juhtimise õigust.

Täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest

kõrvalehoidumisega pani U.E toime KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasjas on Erik KODAR´ile esitatud süüdistus selles, et tema olles varem toime pannud varguse, grupis koos H.J-i U.E, Aivar Lehemets´aga ööl vastu 24.aprilli 2005.aastal tungis ukseluku lõhkumise teel sisse X maakonnas X vallas X

külas M Tile kuuluvasse X talu tehnikakuuri ja varastas sealt võõra vara omastamise

eesmärgil neli 14 tollist sõiduauto talverehvi ning tungis läbi akna M Tile kuuluvasse

9 (19)

suvemajja, kust varastas võõra vara omastamise eesmärgil krõpsupaki väärtusega 5

krooni, küpsisepaki väärtusega 5 krooni ja pooliku purgi Nussa kreemi. Vargusega tekitati M T´ile varalist kahju summas 1510 krooni ja lõhkumisega summas 300 krooni. Kokku tekitati M Tile varalist kahju summas 1810 krooni. Võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, isiku poolt kes on varem toime pannud varguse, isikute grupi poolt, kui see oli toime pandud

sissetungimisega pani Erik Kodar toime KarS § 199 lg.2 p.4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tuvastatud asjaolud

Esitatud süüdistuses H.J tunnistab end süüdi osaliselt, s.o. kummide varguses / kohtutoimik lk. 151 pöördel /. H.J kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi Vello Luik asus seisukohale, et H.J-ile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud mahu osas /kohtutoimik lk. 151 pöördel /.

Esitatud süüdistuses Aivar LEHEMETS tunnistab end süüdi osaliselt, s.o. kummide varguses, elektrienergia varguses täielikult / kohtutoimik lk. 151 pöördel /.

Aivar LEHEMETS kaitsja, vandeadvokaat Neeme Leok asus seisukohale, et Aivar

LEHEMETS’ale esitatud süüdistus ei ole põhjendatud mahu osas /kohtutoimik lk. 151 pöördel /.

Esitatud süüdistuses U.E tunnistab end süüdi osaliselt, s.o. täies mahus KarS § 424 ja 329 järgi, üldse ei tunnista süüdi varguses / kohtutoimik lk. 151 pöördel /. U.E kaitsja, vandeadvokaat Otto Preem asus seisukohale, et U.E-le

esitatud süüdistuses võtab ta kaitsealuse positsiooni, varguse süüdistuse osas leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud /kohtutoimik lk. 151 pöördel /.

Esitatud süüdistuses Erik KODAR ei tunnista end üldse süüdi / kohtutoimik lk. 151 pöördel /.

Erik KODAR kaitsja, vandeadvokaadi vanemabi Kalju Kutsar asus seisukohale, et Erik KODAR’ile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud /kohtutoimik lk. 151 pöördel /.

Süüdistatav H.J andis kohtuliku arutamise käigus ristküsitlusel järgmised ütlused: tal oli sünnipäev ning U.E ning E.Kodar tulid tema poole, kell

võis olla 10-ne paiku õhtul. E.Kodar küsis oma telefoni tagasi, sellest räägiti koridoris,

A.Lehemets ja U.E olid toas sel ajal. Kui alkohol sai joodud, läksid kõik 4 uut hankima, autot juhtis E.Kodar. hangiti 0,5-liitrine viin. Kui see sai otsa, siis süüdistatav

ütles, et tal on sokusarved, et äkki H P ostab need ära. Sõidetigi Tõrva restorani

Goodewind juurde, kuid see oli kinni, kell võis olla südaöö paiku. Sealt sõideti M.E juurde, kuid a E oli täiesti purjus. Seal oli ka M X, kes ütles, et umbkaudu teab, kus võib P elada. X tuli nendega kaasa ja Kodar juhtis. Esimese talu juures taheti küsida täpsemat teed. Oli kottpime, Kodar läks uksele koputama, süüdistatav läks koos Lehemetsaga autost välja, autosse jäid U.E ja X. Kodar koputas, aga kedagi majast välja ei tulnud, süüdistatav tegi väljas suitsu. E.Kodar jäi maja juurde, süüdistatav läks koos Lehemetsaga kuuri juurde, mis oli lukus. Süüdistatav eemaldas luku ja sisenes koos Lehemetsaga. Ta isegi ei tea, mida lootis leida. Lehemets leidis tikud ja tulemasina, kuuris oli tehnikat ja

autokummid ning nad võtsidki need 4 kummi kaasa. Koos läksid auto juurde tagasi ja

10 (19) panid kummid auto pagasihoidu ja istusid autosse. Autos olid U.E ja M.X. E.Kodarit ei olnud autos sel hetkel. Süüdistatav hõikas E.Kodarit ja Kodar kohe tuli – süüdistatav kinnitab, et nii kottpime oli, et ta ei näinud, kust Kodar tuli. Süüdistatav kinnitab, et ta

koos Lehemetsaga võttis ainult kummid ja ei midagi muud, majas ega selle juures ei

käinud. Tagasiteel oli jutuks, et kummid maha müüa, kuid et oli nii hilja juba, siis sel

hetkel oli ainus võimalus need Ei garaaži panna. Seda arutas süüdistatav koos Lehemetsaga, kas veel keegi arutelus osales, süüdistatav ei mäleta. Kummid pandigi Ei garaaži ja süüdistatav tõstis neile veel midagi katteks peale, et E ega tema vend neid ei näeks. Kunagi oli vist Kodariga juttu, et kummid saavad Kodarile võla katteks, aga täpselt ka ei mäleta, sest oli nii purjus. Mis kummidest edasi sai, sai ta uurijalt teada. Kummid paigutasid garaaži süüdistatav ja Lehemets, laua peal oli krõpsupakk ja šokolaadikreemi

„Nussa“ purk. U.E oli vihane, et kummide võtmise peale, kas ta nn moosivarguse peale ka pahane oli, seda ei tea / kohtutoimik lk. 229-230 /.

Süüdistatav Aivar LEHEMETS andis kohtuliku arutamise käigus ristküsitlusel

järgmised ütlused: elektrienergiat varastas, kuna voolu ei olnud ja nii tuli seda riigilt

varastada. Oma käega ühendas juhtmed elektrivõrku ja siis tarbiski, kahjusummaga on nõus. Avastati siis, kui voolumõõtja näidud ei vastanud nendele, mis pidanuksid olema – oli ületarbimine.

Varguses aprillis 2005.a. tunnistab end süüdi kummide varguses. Süüdistatav läks Kodariga U.E poole. U.E poole läksid ja, süüdistatav oli juba alkoholi tarbinud.

Kodar pakkus välja, et tuleks minna H.J-ile külla, kuna viimasel on sünnipäev, samuti pidi Kodari telefon H.J-i käes olema. Süüdistatav tarbis koos U.E-ga viina ja U.E oli nõus, et Kodar tema autoga sõidab – ta ise oli joonud ning ei olnud nõus ise sõitma ega

lihtsalt autot süüdistatavale või Kodarile andma. Kolmekesi sõidetigi H.J-i poole. H.J-i juures rääkis Kodar oma jutud H.J-iga väljas ära, süüdistatav istus U.E-ga sel ajal toas. Joodi viina, kui see sai otsa, tegi H.J ettepaneku, et tal on sokusarved, mida ehk saaks ära müüa H Ple. Esmalt sõidetigi neljakesi X restorani juurde, aga see oli kinni ja siis mindi koos Ei juurde, et äkki E teab, kus P elab. E oli joobes, kuid seal oli M X, kes teadis, et P elab kuskil X. X tuli nendega kaasa. Võis olla umbes südaöö, kui jõuti ühe talu juurde ja sealt taheti küsida, kus H P elab. Talu oli täiesti pime. Autost läks välja Kodar ja läks maja juurde uksele koputama. Süüdistatav koos H.J-iga väljus ka autost, et suitsu teha. U.E käi koos Xga autosse ja kui süüdistatav H.J-iga 25-30 minuti pärast tagasi jõudis, oli X U.E kaisus ja nad olid autos. Selle umbes poole tunni jooksul murdis H.J kuuriuksel luku eest, koos mindi kuuri. See juhtus seepärast, et Kodar ütles, et talus kedagi ei ela. Kodar ütles seda veel siis, kui nad olid auto juures ja H.J ütles, et lähme vaatame kuuri juurde. Kuna P ei leitud, siis mõtlesid, et äkki saab siit midagi kaasa võtta. Kodar oli maja trepi peal, kui ütles, et siin kedagi ei ela, süüdistatav läks siis H.J-iga kuuri juurde. Kodar võis kuulda, kui H.J ütles, et lähme vaatame kuuri juurde, aga samas ei pruukinud kuulda ka. H.J murdis luku maha, aga H.J-i ja süüdistatav plaanisid sealt midagi varastada küll.

Eriti midagi võtta polnud peale nende naelkummide – H.J võttis 2 ja süüdistatav 2 kummi. Kummid viisid auto pagasisse, istuti autosse ja sõideti minema. Tee peal tagasi arutasid nad H.J-iga, kellele võiks kummid müüa. Kodar sõna ei võtnud, U.E ütles, et

varastatud kummid oleksid tema autost kadunud, mistõttu kummid tuligi Ei pool maha

tõsta. Kui süüdistatav koos H.J-iga kumme kuurist varastasid, siis nad ei näinud, kus Kodar võis olla, ka kummide autosse panemise ajal nad teda ei näinud. Autos olid U.E

ja X. H.J läks Kodarit otsima ja mõne sekundi pärast tuli H.J juba Kodariga tagasi.

Süüdistatav ei näinud, et neil olnuks midagi kaasas. Ei juurde jõudes aitas süüdistatav

11 (19)

kummid autost maha tõsta, kööki jõudes nägi laual krõpsupakke ning U.E ütles

Kodarile, et sellise moosivarguse pärast pole mõtet kinni minna. Kodar viis hiljem kummid enda poole – süüdistatav oli kummise äraviimise ajal U.E ja Kodariga koos. Kodar tahtis Ei poolt omi tööriistu ja tööriideid võtta ja siis ütles, et võtab ka kummid, kuna H.J on talle võlgu. Süüdistatav kinnitab, et tema ei majas vargil ei käinud ja seda ei

saanud teha ka H.J, sest nad olid koos. Kus Kodar oli, süüdistatav ei tea, krõpse ja šokolaadipurki nägi ta Ei juures laua peal / kohtutoimik lk. 227-228 /.

Süüdistatav U.E andis kohtuliku arutamise käigus ristküsitlusel

järgmised ütlused: Süüdistatav tunnistab end täielikult süüdi KarS § 424 ja 329 järgi esitatud süüdistustes ning kinnitab, et kõik oli nii, nagu süüdistustes kirjas on. Apriilis 2005.a. toimunud varguses süüdi ei tunnista. Tema poole tulid lehemets ja Kodar,

kes tahtsid H.J-i juurde minna. Süüdistatav tarvitas koos lehemetsaga alkoholi. Edasi sõideti H.J-i juurde, Kodaril oli vaja telefon ära tuua, seepärast nad süüdistatava juurde

tulidki, et saaks autoga ära käia. H.J-i juures kedagi ei olnud, peale nende nelja: H.J,

Kodar, Lehemets ja U.E. Joodi viina, kui sai otsa, toodi juurde. Kuid ka sellest jäi väheks. H.J ütles, et tal on sokusarved, et Tõrvas on keegi, kes need ära ostab. Jõuti Ei poole, seal oli naisterahvas X. Koos mindi baariomanikku otsima: kõik 4 süüdistatavat ja M X tuli ka. Sõideti mingi maja juurde, süüdistatav jäi koos Xga autosse, ülejäänud läksid välja sarvi müüma ja viina kauplema. Sinna maja juurde jõudes oli maja pime, väljas oli ka kottpime. Kaua mehed väljas olid, ta ei tea, siis tulid tagasi ja sõideti minema. Vara kadumisest sai süüdistatav teada alles X. Mehed tulid korraga autosse tagasi, enne X linna hakati arutama, kellele müüa kummi, kuid kes konkreetselt arutasid, süüdistatav ei mäleta. Ülejäänud 3 käisid autost väljas, s.o. Kodar, Lehemets ja H.J – ja olid ära umbes pool tundi. Ei juurde tagasi jõudes selgus, et sarvi ei saadudki maha müüa. Süüdistatav ütles meestele, et mis kumme nad müüvad, käskis talle kuuluvast autost kauba välja tõsta, sest ei taha mingit jama. Enne Ei elamist öeldi, et nad võtsid sealt talu juurest kumme, siis sai süüdistatav varastatud kummidest teada. Ei pool toas nägi šokolaadikreemiga purki ja läks veel rohkem närvi ja ütles, et seda jama ta ei taha.

Ei poolt kummide äraviimisega puutus ta kokku niivõrd, et palus Kodari venna autot juhtima, Kodar sõitis siis ka Ei poolt läbi ja tõstis kummid auto peale. Süüdistatav kumme näpuotsagagi puutunud ei ole. Süüdistatav leiab, et X valetab, kuid põhjust avaldada ei taha, kuna see on isiklik / kohtutoimik 225 pöördel – 227 /.

Süüdistatav kinnitab, et Ei poole tagasi jõudes ütles ta varastatud asju nähes selle kummalise lause, kuna oli närvis, kuid ta ei öelnud seda otse Kodarile – keegi kolmest

ütles süüdistatavale, et sealt talu juurest need saadi, aga kes ütles, süüdistatav ei tea / kohtutoimik lk. 228 pöördel /.

Süüdistatav Erik KODAR andis kohtuliku arutamise käigus ristküsitlusel järgmised ütlused: ta läks koos Lehemetsaga U.E poole, et minna H.J-i juurde, kes oli võlgu

500.- krooni ja telefoni. H.J oli sünnipäev, viin sai otsa, käidi viina järel, siis mindi Tõrva viina järele, üritati sarvi maha müüa, aga see ei õnnestunud, mindi Ei poole tagasi. Joodi õlut. Süüdistataval oli põues viin, ta läks tahatuppa ja jõi seda seal vaikselt omaette ja läks magama. Kui ärkas oli E üleval, laual olid viinapudelid ja võeti edasi. H.J ütles, et võta kummid võla katteks endale. Teised kõik valetavad / kohtutoimik lk. 230 /.

12 (19) I. U.E SÜÜDISTUSES KARS § 424 ja 329 JÄRGI

Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava antud ütlused, tunnistaja Taimo

Tugi ütlused, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel

kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma

siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavale U.E-le esitatud süüdistus KarS § 424 ja 329 järgi on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista.

U.E süüdistatakse KarS §-es 424 ja 329 ettenähtud tegude toimepanemises. KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, keda on varem

karistatud sellise teo eest. KarS § 329 näeb ette vastutuse täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud muust karistuse täitmisest kõrvalehoidumise eest.

Kohus leiab, et lisaks U.E enda ütlustele selle kohta, et ta süüdistuses toodud

aegadel ja kohtades on juhtinud mootorsõidukit nii joobes, aga ka kainelt, kuigi juhtimisõigus oli kohtuotsusega ära võetud, on tõendamist leidnud tema käitumine KarS § 424 ja 329 järgi järgmiste tõenditega:

tunnistaja T.Tugi ütlustega selle kohta, et 2004.a. sügisel olles politseiametnikuna teenistuses, märkas ta kahtlases sõidukorras sõidukit, andis

peatumismärguande. Roolis oli U.E, kel polnud ka dokumente, kuid oli

joobes. Isik midagi ei vaidlustanud, ei nõudnud ka joobeekspertiisi / kohtutoimik lk. 184 pöördel ja 185 /.

väärteomenetluse lõpetamiste määrustega

/ toimik 1-06-14347,

kriminaaltoimik / selle kohta, et U.E-na , kel on kehtiv karistus

mootorsõiduki juhtimise eest joobes, on taas juhtinud mootorsõidukit joobes, mistõttu esinevad tema käitumises KarS § 424 tunnused. väärteoprotokollidega / toimik 1-06-14347, kriminaaltoimik /, millisest nähtub kus ja millal süüdistatav mootorsõidukit alkoholijoobes juhtis

alkoholijoobe tuvastamise protokollidega

/ toimik 1-06-14347, kriminaaltoimik /, millistes on fikseeritud süüdistataval joobe olemasolu ARK teatisega / toimik 1-06-14347, kriminaaltoimik / selle kohta, et Viljandi

maakohtu 30.06.2004.a. otsusega on süüdistavalt võetud ära 10-ks kuuks mootorsõiduki juhtimise õigus ja see on kantud liiklusregistrisse. Süüdistatav U.E tuleb tema poolt toime pandud kuritegudes KarS § 424 ja 329 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

II. AIVAR LEHEMETS SÜÜDISTUSES KARS § 216 lg. 1 JÄRGI Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatava antud ütlused, kannatanu esindaja

ütlused, samuti avaldanud ja uurinud menetlusosaliste taotluste alusel

kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma

siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavale Aivar Lehemets’ale esitatud süüdistus KarS § 216 lg. 1 järgi on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista. Aivar Lehemets’a süüdistatakse KarS §-is 216 lg. 1 ettenähtud teo toimepanemises. KarS

§ 216 lg. 1 näeb ette vastutuse energia kasutamise eest tarbimisvõrku ebaseadusliku lülitumise teel.

Aivar Lehemets on oma süüd tunnistanud täielikult ja andnud sellekohased ütlused. Samuti kinnitab kannatanu OÜ H esindaja Ü L , et korterite näitude ja üldnäidu vahel tekkis vahe. Lisaks sellele olid ka kaebused, et Lehemetsa korteris valgus on, aga elekter on välja lõigatud. Lähemal uurimisel selgus, et seina peal oli sidekaabli alla pandud juhe. Kokku oli 1259 kW kadu / kohtutoimik, lk. 152 pöördel /. Antud fakti kohta on OÜ H teinud politseile ka avalduse 03. aprillil 2005.a. ja arvestuse tekkinud elektrikao kohta /

13 (19)

kriminaaltoimik lk. 44, 58 /. Süüdistatava ja kannatanu ütlusi kinnitab samuti sündmuskoha vaatlusprotokollist ja fototabelitest nähtuv: X maakonnas X vallas X küla

maja nr. X haldab OÜ H. Majal on 4 sissekäiku ja hoone on jagatud korteriteks,

sündmuskoht asub hoone teepoolses otsas, sisenedes välisuksest esikusse, on kaks ust

erinevatesse korteritesse. Vasakpoolse ukse kohalt tuleb läbi seina valget värvi elektrikaabel, mis on lakke tala külge löödud valgete klambritega. Kaabel läheb välisukse kohalt läbi välisseina ja sealt edasi maja teises koridoris olevasse harukarpi ja sealt edasi

maja ees posti küljes olevasse elektrikilpi, kus on maja elektrivoolu üldarvesti. Maja esikus on puitlagi ja 2 ristuvat ümartala. Talade vahelisest praost tuleb valge kaabli juurde

musta värvi kahesooneline juhe ning juhtmed on omavahel ühendatud. Eemaldatud on valge kaabli pealmine valge rüü 1,5 cm ulatuses ja seesoleva kahe juhtme isolatsioon on

külgedelt 5 mm ulatuses puhastatud ja sinna on ühendatud musta värvi juhtme traadid. Tala ja lae vahelisest praost tuleb välja juhe ja see on ühendatud paremale jääva korteri välisukse piida parema nurga kohal olevas harukarbis olevate juhtmetega. Sealt läheb juhe

korterisse. Korteris töötavad laevalgustid ja muud elektririistad. Vaadeldava korteri

kasutaja on Aivar Lehemets / kriminaaltoimik, I köide tl. 45-52 /. Seega on Aivar Lehemets elektrienergiat tarbinud ja lülitunud tarbimisvõrku ebaseaduslikult – omamata selleks õiguslikku alust.

Eeltoodud tõendite alusel kohus leiab, et isiku tegu on tõendamist leidnud, õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatav Aivar LEHEMETS tuleb tema poolt toime pandud kuriteos KarS § 216 lg. 1 järgi süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

III: AIVAR LEHEMETS’ale esitatud süüdistus salajases varguses 26.08.2006.a. Maxima kauplusest.

Aivar Lehemetsale on kriminaalasjas esitatud süüdistus selles, et tema 26.augustil 2006.aastal kella 10.00 paiku X tee X asuvast M kauplusest võttis võõra vara omastamise

eesmärgil ühe 2,0 liitrilise pudeli õlut Bear Hele väärtusega 21.30 krooni, pani selle kaasas olnud kotti, möödus kassast kauba eest tasumata, kuid kuritegu jäi süüdlase tahtest

mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötaja pidas ta kinni. 2,0 liitriline pudel õlut Bear Hele tagastatud kauplusele rikkumata kujul.

Prokurör 27.04.2007.a. esitas kohtule taotluse lõpetada kriminaalasjas eelnimetatud

episoodis menetlus, kuna 15.03.2007.a. jõustus Karistusseadustiku muudatus, millega

dekriminaliseeriti varavastased alla 1000.- krooni väärtusega kuriteod / kohtutoimik lk. 152 /.

Seega prokurör loobub antud episoodis süüdistusest ning KrMS §274 lg. 1 II lause kohaselt KrMS 199 lõike 1 punktis 1 nimetatud alusel - puudub kriminaalmenetluse alus - tehakse õigeksmõistev kohtuotsus. Seega tuleb Aivar Lehemets nimetatud episoodis õigeks mõista.

IV. H.J, AIVAR LEHEMETS, ERIK KODAR SÜÜDISTUSES KARS § 199 LG. 2 P. 4,7,8 JÄRGI, U.E SÜÜDISTUSES KARS § 199 LG. 2 P. 4,7,8 - § 22 LG. 3 JÄRGI. Kohus, kuulanud ära kohtuistungil süüdistatavate antud ütlused, tunnistajate M X,

Meelis E ütlused, kannatanu M T ütlused, samuti avaldanud ja uurinud

menetlusosaliste taotluste alusel kriminaalasjas kogutud materjale ning hinnanud neid kogumis ning oma siseveendumuse kohaselt, leiab, et süüdistatavatele H.J-ile ja Aivar LEHEMETS’ale esitatud süüdistus KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi on tõendamist leidnud ja nad tuleb süüdi mõista, Erik KODAR’ile esitatud süüdistus

14 (19) KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi ei ole tõendamist leidnud ja ta tuleb õigeks mõista, samuti tuleb õigeks mõista U.E süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 - § 22 lg. 3 tõendite puudumise tõttu.

H.J-i, Aivar Lehemets’a ja Erik Kodar’it süüdistatakse KarS §-is 199 lg. 2 p.

4,7,8 ettenähtud teo toimepanemises. U.E-le esitati kriminaalasjas samuti süüdistus KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi, kohtuvaidluses muutis prokurör KrMS § 268 lg. 7 alusel kuriteo kvalifikatsiooni KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 - § 22 lg. 3 järgi, kergendades süüdistatava olukorda.

KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 näevad ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud sissetungimisega isikute grupi poolt, kes on varem toime pannud varguse. KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 - § 22 lg. 3 näeb ette vastutuse kaasaaitamise eest võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see oli toime pandud sissetungimisega isikute grupi poolt, kes on varem toime pannud varguse. Isikute grupp tähendab kaastäideviimist. KarS § 21 lg. 2 kohaselt kui vähemalt kaks isikut

panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana

(kaastäideviijad). Kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku ühine ja kooskõlastatud

tegu vastab süüteokoosseisu tunnustele. Ehk siis isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja igaüks eeldab, et süüteokoosseisu

realiseerimine sõltub igast toimepanijast. Iga kaastäideviija osalus süüteos peab koos

teiste kaastäideviijate osalustega süüteos täitma süüteokoosseisu, mis tähendab seda, et

kaastäideviimiseks piisab, kui iga kaastäideviija osalus süüteos täiendab teiste kaastäideviijate tegevust selliselt, et tulemuseks on ühtne tervik. Iga kaastäideviija panus

teosse peab olema ka oluline – kaastäideviijast peab sõltuma objektiivselt süüteo

täideviimine. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine ühist teootsust, mis sisaldub

KarS § 21 lg 2 lause 1 mõistes kooskõlastatult. Kaastäideviijad peavad olema kokku leppinud rollijaotuses ja selle vastastikusest sõltuvusest - st süütegu pannakse toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest. Teovalitsemise teooria tähenduses tuleb seda mõista teovalitsemise tahtlusena. See kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele

ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus. A.Lehemetsa, H.J-i ja E.Kodarit süüdistatakse kaastäideviimises ehk selles, et nemad

olles varem toime pannud varguse, grupis ööl vastu 24.aprilli 2005.aastal tungisid ukseluku lõhkumise teel sisse Valga maakonnas X vallas X külas M Tile kuuluvasse X-X

talu tehnikakuuri ja varastasid sealt võõra vara omastamise eesmärgil neli 14 tollist sõiduauto talverehvi ning tungisid läbi akna M Tile kuuluvasse suvemajja, kust varastasid võõra vara omastamise eesmärgil krõpsupaki väärtusega 5 krooni, küpsisepaki väärtusega 5 krooni ja pooliku purgi Nussa kreemi. Süüdistatavate Lehemets, H.J ja U.E ristküsitlusel antud ütlustest nähtub, et ööl vastu

24.04.2005.a. tekkis neil viina saamise eesmärgil mõte müüa H.J-i omandis olevad

sokusarved H.Ple, kes Tõrvas tegeleb selliste esemete kokkuostmisega. Et nad H.P elukohta ei teadnud, kuid umbes teadis M.X, sõitsid nad viiekesi ( Kodar, H.J, Lehemets,

U.E ja X ) H.P otsima. Jõudes ühe talu hoovi, mõtlesid nad sealt küsida sealt, kust

võiks H.P leida. Mingit eelnevat plaani, kokkulepet varguseks neil polnud. Nimetatud

süüdistavate poolt antud ütlusi kinnitab täielikult ka antud kriminaalasjas

tunnistajaseisuses olev M X – eesmärk oli leida sokusarvi kokku ostev H P ning sealt

15 (19)

talust sooviti küsida teed H.P juurde. H.P sõitis otsima 5-liikmeline seltskond – süüdistatavad ja tunnistaja / kohtutoimik 194-196 /.

Eeltoodu alusel loeb kohus täielikult tõendatuks, et X maakonnas X vallas X X-X talu juures käis ööl vastu 24.04.2005.a. ka süüdistatav Erik Kodar ning kohus leiab, et tema poolt antud ütlused on kantud soovist vabaneda vastutusest.

Edasise osas lahknevad kolme süüdistatava ( Lehemets, H.J ja U.E ) ütlused

toimunust tunnistaja M.X ütlustest. Kõik kolm süüdistatavat kinnitavad, et talu juurde jõudes Kodar väljus autost ja läks maja juurde koputama, et teed küsida H.P juurde. Talu

oli pime, kedagi välja ei tulnud, väljas oli kottpime. Autost väljusid ka veel H.J ja

Lehemets. U.E jäi koos Xga autosse. Süüdistatavate H.J-i ja Lehemetsa ütluste kohaselt läksid nemad kuuri juurde, kui kedagi Kodari koputamise peale välja ei tulnud, mõttega, et äkki saab midagi kaasa võtta. Kodar nendega kaasa ei tulnud ja nad ei näinud

ka, mida Kodar tegi või kus ta oli. Mõlemad süüdistatavad kinnitavad, et kuuri luku murdis maha H.J, tule pani põlema Lehemets ja kumbki neist võttis 2 autokummi, muud

võtta polnud. Kummid viisid nad auto pagasiruumi. Lehemets istus autosse, autos olid U.E ja X, Kodarit polnud näha. H.J läks Kodarit otsima ja naasid kahekesi koheselt. Istuti autosse ja sõideti ära. Tunnistaja X ütlustest nähtub, et talu juurde jõudes väljusid kõik neli süüdistatavat autost ja üksnes tunnistaja jäi autosse ja tegi suitsu. Süüdistatavad kõndisid maja ja garaažide juures ringi ja siis toodi autosse kummid – H.J tõi 2 kummi, kes teine tooja oli, tunnistaja ei mäleta. Siis läksid nad maja juurde, aken võeti eest ära,

kes seda tegi, tunnistaja ei tea, vaid üksnes kuulis, et räägiti, et vaatame, kas majas ka midagi on. Tunnistaja nägi liikumisi kuuvalguse tõttu. Tunnistaja väitel käis majas sees üks inimene. H.J või Kodar – üks neist tõi autosse maisikepikesed ja moosi või siirupit. Teel tagasi arutati, et kummid Ei poole maha panna ja siis maha müüa. Kummid pandigi

Ei garaaži, vist igaüks viis ühe kummi. Maisikepikesed viis autost tuppa tunnistaja ja tarvitas ka neid natuke / kohtutoimik lk. 194-196 /. Kannatanu ütlustest nähtub, et kell 9 õhtul põllu pealt ära minnes oli kõik korras, aga hommikul oli tehnikakuuri lukk lahti ja kummid kadunud. Suvemaja trepi juures olid killud ja hiljem kukkus aken eest ära, selleks

oli vaja, et keegi kruviks aknakruvid lahti, kadunud oli Nussa kakaokreemipurk ja

küpsisepakk. Järgmine päev avastas nende kadumise. Kummid on tagasi saadud,

kummagi luku lõhkumise kahju on a´ 150.- krooni, kokku kahju 300.- krooni / kohtutoimik lk. 152 /.

Eeltoodud tõendeid kogumis analüüsides jõuab kohus järeldusele, et tõendamist on

leidnud 5-liikmelise seltskonna käik X vallas asuva X-X talu juurde ööl vastu 24.04.2005.a. Samuti on süüdistatavate H.J ja Lehemets ütlustega tõendatud, et nemad

ukseluku lõhkumise teel tungisid M Tile kuuluvasse kuuri ja võtsid sealt võõra, neile mittekuulunud vara – 4 autorehvi ja viisid auto pagasiruumi. Nad on kinnitanud, et võtsid need eesmärgiga maha müüa ehk siis pöörata enda omandisse. Ka tunnistaja X ütlustest

nähtub, et vähemalt süüdistatav H.J naasis 2 kummiga, kes teine oli, tunnistaja ei tea.

Kuuri sissetungimine on tõendatud lisaks süüdistatavate ütlustele ka kannatanu Tekkeli

ütlustega selle kohta, et kuuril oli lukk murtud. Sama nähtub ka sündmuskoha

vaatlusprotokollist ja sellele lisatud fototabelitest, et tehnikakuuril, millel on kaks ust ( väike uks ja suur uks ), on väiksem uks olnud suletud rambi ja ripplukuga, lukk puudub.

Kuuri muldpõrandal on märgata jalatsijälgi ja need on omanikule võõrad / kriminaaltoimik lk. 8-18, I köide /. Kohus leiab, et H.J ja Lehemets tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult ehk siis grupis, mis väljendus nende konkludentsetes tegudes juba süüteo

toimepanemise käigus – üks murdis luku eest, teine süütas tule, koos viidi kummid

autosse. Nii süüdistatav H.J kui ka Lehemets on varem süüdi mõistetud varguse

16 (19) toimepanemise eest. Kohus leiab, et süüdistatavate H.J ja Lehemets käitumine kummide varguse osas on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi ja on leidnud ka tõendamist.

Tõendeid süüdistatava Erik Kodar tegutsemisest süüdistatavate H.J-i ja Lehemetsaga grupis ehk siis ühiselt ja kooskõlastatult kohtule esitatud ei ole. Kohus leiab, et tõendatud

on, et Erik Kodar ( ning kohus on lugenud Erik Kodar poolt antud ütlused ennastõigustavateks ja ei võta neid seetõttu ka arvesse ) viibis ööl vastu 24.04.2005.a. X vallas X-X talu territooriumil, kuid milline oli tema roll toimunud sündmustes, on jäänud ebaselgeks ja kindlaks tegemata. Tõendatuks saab lugeda, et Kodar väljus autost ja läks talu uksele koputama. Süüdistatavad H.J ja Lehemets kinnitavad, et Kodar nendega

autokummide varguses ei osalenud ja nad ei näinud, kus ta oli ja mis ta sel ajal tegi. Tunnistaja X ütlustest ei nähtu samuti, millega Kodar tegeles – ta ei mäleta, kes tõi koos H.J-iga autosse kummid, ta ei näinud, kes võttis akna eest ja käis majas, ta ei mäleta, kas autosse tõi moosi ja maisikepikeste paki Kodar või H.J. Pealegi peab kohus vajalikuks

märkida, et tunnistaja ütlused teatud toimunud faktide osas lahknevad süüdistatavate

ütlustest. Samas viibis ta koos süüdistatavatega sündmuskohal, mistõttu võivad tema

poolt antud ütlused olla kantud soovist vabaneda vastutusest toimunu ees. Analüüsides

süüdistatavate ütlusi, nähtub üksnes süüdistatava U.E ütlustest, et X ja U.E jäid

autosse, kui kõik teised väljusid. Keegi menetlusosalistest ei ole pidanud vajalikuks

kontrollida ristküsitluse käigus nii süüdistatavate kui ka tunnistaja X ütluste usaldusväärsust. Seetõttu saab kohus lugeda ebausaldusväärseteks ja seetõttu kõrvale jätta

ainult süüdistatava Kodari poolt ristküsitlusel antud ütlused, kuna need on ilmselges

vastuolus ülejäänud tõenditega ning süüdistatav Kodar ei suutnud kohtule põhjendada,

miks ülejäänud kolm süüdistatavat ja tunnistaja X tema osas valetavad. Ülejäänud

ristküsitlusel antud ütlusi saab hinnata vaid kogumis koos kõikide esitatud tõenditega.

Neid esitatud tõendeid kogumis hinnates jääbki selgusetuks, milline oli süüdistatava

Kodari roll ööl vastu 24.04.2005.a. X-X talus toimunud sündmustel: kohtule ei ole

esitatud tõendeid, et Kodar oleks tunginud iseseisva täideviijana akna eemaldamise teel

talumajja ( ehk mitme isiku objektiivne kaasosalemine süüteo toimepanemisel, mis

tähendab mitme isiku üksteisest sõltumatut ühe ja sama süüteokoosseisu realiseerimist ilma ühise ja kooskõlastatud tegevuseta kaastäideviimise mõttes ), samuti ei ole esitatud

kohtule tõendeid selle kohta, et H.J, Lehemets ja Kodar oleksid tegutsenud ühiselt ja

kooskõlastatult tungimises X-X talus kuuri ja/või talumajja. Samuti ei ole leidnud tõendamist, et Kodaril olnuks sündmustes mõni osavõtja roll, näiteks kaasaaitamise näol. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et küll võib E.Kodari käitumine täita mõne muu

Karistusseadustikus sätestatud süüteokoosseisu tunnused- ta viibis sündmuskohal, teel tagasi räägiti kummide realiseerimisest, vähemalt teel tagasi said ka X ja U.E teada, et autos on varastatud kummid ning U.E käskis need koheselt tema autost ära paigutada, mida ka koheselt Ei juures tehti, kuid ikkagi leiti hiljem varastatud kummid Erik Kodar

kodust / kriminaaltoimik, köide II /. Et kõik kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava

kasuks, siis tuleb E.Kodar talle esitatud süüdistuses õigeks mõista tõendite puudumise tõttu. Ka H.J-ile ja Lehemetsale esitatud süüdistuse mahtu tuleb tõendite puudumise tõttu vähendada ja jätta neile esitatud süüdistusest välja tungimine läbi akna suvemajja ja sealt krõpsupaki, küpsisepaki ja pooliku Nussa kreemi varastamine.

Süüdistatavat U.E süüdistati esmalt samuti varguse kaastäideviimises, kohtulikes

vaidlustes muutis prokurör kvalifikatsiooni samade asjaolude pinnalt ning leidis, et U.E tegu tuleb kvalifitseerida vargusele kaasaaitamiseks, kuna ei ole tõendeid, et tema

17 (19) otseselt varastas, aga oli sündmuspaigal oma autoga ja sellega sõideti Ei poole tagasi ja

pandi kummid autost Ei poole. Samuti on ta öelnud, et Nussa purk sealt varastati, aga tema seda ei söönud. Kaasaaitaja on kuriteost osavõtja KarS § 22 lg. 1 kohaselt. KarS §

22 lg. 3 kohaselt kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi. Seega on kaasaaitamine teise

isiku õigusvastase teo toetamine ehk soodustamine füüsiliselt või nõuande, juhatuse, plaani või eelneva lubaduse andmise teel ( vaimne kaasaaitamine ) või aineliselt – sündmuskohale sõidutamine, süüteovahendi andmine jne.

Prokurör on leidnud, et kaasaaitamine seisnes süüdistatavale kuuluva autoga tallu

sõitmises ja sealt kummide äravedamises Ei poole. Kohus sellega ei nõustu. Eespool kohus kirjeldas U.E, H.J-i ja Lehemetsa ning X kokkulangevaid ütlusi selle kohta, et

autoga mindi otsima H P, et talle viinaraha saamise eesmärgil sokusarved müüa. X-X

talust sooviti teed küsida, sinna jõudmiseni ei nähtu ühestki esitatud tõendist, et

asjaosalistel oli soov minna vargile ning et varguse toimepanemiseks andnuks U.E

ainelist kaasabi talle kuuluva sõiduki toimepanijate kasutusse andmisega või

sündmuspaigale sõidutamisega. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, jõudis kohus

järeldusele, et soov panna toime süütegu ilmnes varguse täideviijatel koha peal, kui

selgus, et talus kedagi ei elune. Samuti ei nähtu kohtule esitatud tõenditest

kaasaaitamistegu, millega oleks U.E toetanud võõrast, täideviijate poolt toime pandud tegu.

Eeltoodud tõendite alusel kohus leiab, et süüdistatavate H.J ja LEHEMETS poolt toime pandud tegu on tõendamist leidnud, õigesti kvalifitseeritud ning süüdistatavad H.J ja Aivar LEHEMETS tuleb tema poolt toime pandud kuriteos KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi süüdi mõista ja neid tuleb karistada; Erik KODAR tuleb tõendite puudumise tõttu KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi õigeks mõista, samuti tuleb tõendite puudumise tõttu õigeks mõista U.E süüdistuses KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 - § 22 lg. 3 järgi.

Karistusseadustiku ( edaspidi KarS ) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistamisel arvestab kohus vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süüdistatava H.J vastutust kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad,

samuti puuduvad vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises. KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 sätestatud teo on süüdlane toime pannud otsese tahtlusega – teada saades, et talus

kedagi ei ole, otsustasid teise süüdistatava Lehemetsaga ringi vaadata, et kas õnnestub midagi kaasa võtta. H.J-i on varem kriminaalkorras karistatud 10-l korral, neist

viimati reaalse vangistusega, mille kandmisest vabanes 11.02.2004.a. / kohtutoimik lk. 20-23 /.

Süüdistatava Aivar LEHEMETS vastutust kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad, samuti puuduvad vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises. KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 sätestatud teo on süüdlane toime pannud otsese tahtlusega – teada saades, et

talus kedagi ei ole, otsustasid teise süüdistatava H.J-iga ringi vaadata, et kas õnnestub midagi kaasa võtta. Aivar LEHEMETS’a on varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral,

18 (19) neist viimati reaalse vangistusega, mille kandmisest vabanes 18.03.2005.a. / kohtutoimik lk. 28-31 /.

Süüdistatava U.E vastutust kergendavad asjaolud tema käitumises puuduvad,

samuti puuduvad vastutust raskendavad asjaolud tema käitumises. KarS § 329 ja 424 sätestatud teod on süüdlane toime pannud otsese tahtlusega. U.E on varem

kriminaalkorras karistatud 8-l korral, neist viimati tingimisi vangistusega: Viljandi

Maakohtu 30.06.2004.a. otsusega karistati teda KarS § 424 järgi 7 kuu vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga ning lisakaristusena võeti ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 kuuks / kohtutoimik lk. 32-35 /.

Kohus leiab, et süüdlastele tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju neile ka

edaspidi, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks edaspidi süüdlasi uute süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et süüdistatavat H.J-i tuleb KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada vangistusega.

Samas leiab kohus, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid – tegu on toime pandud 2005.a. aprillis, seega rohkem kui kaks aastat tagasi - ja süüdlase isikut – isik ei pannud tegu toime katseajal-, ei ole vangistuse ärakandmine süüdlase poolt otstarbekas, mistõttu jätta karistus tingimisi süüdistatava suhtes kohaldamata, kui ta maksimaalse, s.o.

kolmeaastase katseaja jooksul, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, ei pane tahtlikult

toime uut kuritegu. Kohus leiab, et arvestades karistuse eesmärke ja isiku eelnevate karistuste hulka, peab katseaja pikkus olema maksimaalne. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest nelja kuu pikkuse vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga.

Kohus leiab, et süüdistatavat Aivar LEHEMETS’a tuleb KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi

kvalifitseeritava kuriteo eest ja KarS § 216 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada vangistusega.

Samas leiab kohus, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid – teod on toime pandud 2005.a. aprillis, seega rohkem kui kaks aastat tagasi - ja süüdlase isikut – isik ei pannud tegu toime katseajal-, ei ole vangistuse ärakandmine süüdlase poolt otstarbekas, mistõttu jätta karistus tingimisi süüdistatava suhtes kohaldamata, kui ta maksimaalse, s.o.

kolmeaastase katseaja jooksul, mil ta on allutatud käitumiskontrollile, ei pane tahtlikult

toime uut kuritegu. Kohus leiab, et arvestades karistuse eesmärke ja isiku eelnevate karistuste hulka, peab katseaja pikkus olema maksimaalne. Eeltoodu alusel leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada KarS § 199 lg. 2 p. 4,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest

nelja kuu pikkuse vangistusega ja KarS § 216 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest

kolme kuu pikkuse vangistusega. Nimetatud karistused tuleb liita üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks seitse kuud vangistust tingimisi 3-

aastase katseajaga. KarS § 68 lg. 1 alusel tuleb sellest maha arvata süüdlase poolt eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 39 päeva.

Kohus leiab, et süüdistatavat U.E tuleb KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ja KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada vangistusega.

Samas leiab kohus, et arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid – teod on toime pandud 2004.a. teisel poolel, seega kolm aastat tagasi ning isiku käitumisest on näha, et

19 (19)

rohkem õigusrikkumisi ei ole ta toime pannud, tuleb teda KarS § 424 ja 329 järgi

kvalifitseeritavate kuritegude eest karistada sanktsiooni miinimumi lähedaselt – KarS § 424 järgi 2-kuulise vangistusega ja § 329 järgi 1-kuulise vangistusega ning KarS § 64 lg. 1 alusel tuleb raskemat üksikkaristust suurendades mõista liitkaristuseks 2 kuud ja 10 päeva

vangistust. Kuna süüdistataval on ärakandmata Viljandi Maakohtu 30.06.2004.a.

kohtuotsusega mõistetud karistusest 7 kuud vangistust, siis U.E-le tuleb mõista liitkaristus arvestades Viljandi Maakohtu 30.06.2004.a. mõistetud karistust. KarS § 65 lg. 2 kohaselt suurendatakse sel juhul talle uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise

kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega tuleb mõista U.E-le

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks üheksa kuud ja kümme

päeva vangistust. KarS § 68 lg. 1 alusel tuleb sellest maha arvata süüdlase poolt

eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 9 kuud ja 10 päeva, mistõttu tuleb lugeda mõistetud liitkaristus täielikult kantuks. KarS § 50 lg. 1 alusel tuleb mootorsõiduki juhtimise õigus

võtta ära aga maksimaalses määras, arvestades asjaolu, et rikkumised on isik toime pannud süstemaatiliselt väga lühikese aja jooksul.

KrMS § 180 lg. 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS § 175 lg. 1 p. 9 järgi kaasneb süüdimõistva kohtuotsusega sundraha, mille suurus KrMS § 179 lg. 1 p. 1 järgi II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5-kordne palga alammäära korrutis ( 1,5X3600.- ), s.o. 5400.- krooni.

Tsiviilhagi kriminaalasjas on esitanud M T summas 310.- krooni ja OÜ H summas 1926.50 krooni nõudes. Kohus leiab, et OÜ H tsiviilhagi tuleb rahuldada täies ulatuses –

tekitatud kahju on leidnud täielikku tõendamist. M T poolt esitatud tsiviilhagi tuleb

rahuldada osaliselt, s.o. 150.- krooni ulatuses, sest kohus vähendas varguses

süüdimõistetute süüdistuse mahtu suvemajja tungimises ja seal varastamises ja lõhkumises.

KrMS § 180 lg. 1 ja § 175 lg. 1 p 5 alusel kuulub U.E-lt väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 7.- krooni riigi tuludesse.

KrMS § 180 lg. 1 ja § 175 lg. 1 p. 1 alusel kuulub H.J-ilt , Aivar LEHEMETS’alt ja U.E-lt väljamõistmisele kaitsja, s.o. vandeadvokaadi või

tema vanemabi osavõtu eest kriminaalasjas väljamaksmisele kuuluvad summad nii kohtueelses kui ka kohtulikus menetluses osalemise eest täies mahus. KrMS § 181 alusel jätta Erik Kodari osas tekkinud menetluskulud riigi kanda.

Annemarie Gerassimov Kohtunik 20.12.2007.a.