1-07-13123\5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-13123

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17 detsember 2007. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-13123 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Katrin Lindpere Kaitsja vandeadvokaat Uno Paimets Taotlus Mxxxxxx Pxxxxxi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Süüdimõistetu MXXXXXX PXXXXX

Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxx linn; isikukood xxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON

Jätta Mxxxxxx Pxxxxx tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Mxxxxxx Pxxxxx on Tartu Maakohtu 15.05.2007.a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-6035 süüdi tunnistatud KarS § 424, § 329, § 280 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti Mxxxxxx Pxxxxxilt 3 aastaks ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohtuotsus jõustus 23.05.2007.a.

2 (3) Kinnipeetava karistusaeg algas 25.04.2007.a ja lõpeb 25.10.2008.a. KarS § 76 lg 1 p 2 järgi kannab kinnipeetav 1/2 karistusajast 25. jaanuariks 2008.a, KarS § 76 lg 1 p 1 kandis kinnipeetav vähemalt 1/3 karistusajast 25. oktoobriks 2007.a. Mxxxxxx Pxxxxx esitas 24.08.2007.a taotluse ennetähtaegseks vabastamiseks ning andis oma nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. 22.10.2007.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise ja elektroonilise valve kohaldamise otsustamiseks. Mxxxxxx Pxxxxxi on varem kriminaalkorras karistatud 5 korral: 1) 17.10.2000.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 15 lg 2 - § 139 lg 2 p 1, § 197 lg 1 järgi 7 kuud vabadusekaotust 1-aastase katseajaga; 2) 21.05.2001.a Tartu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 järgi 8 kuud vabadusekaotust koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks; 3) 06.01.2004.a Järva Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 7 kuud vangistust koos mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks 6 kuuks; 4) 31.03.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 järgi 5 kuud vangistust, KarS § 69 alusel vangistus asendatud 300 tunni üldkasuliku tööga; 5) 09.11.2005.a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 järgi 6 kuud vangistust 2-aaastase katseajaga, 09.11.2006.a Tartu Maakohtu määrusega pööratud mõistetud vangistus täitmisele. Kriminaalhooldaja hinnangul on Mxxxxxx Pxxxxxi puhul riskifaktoriteks tugiisikute vähesus, alkoholi kuritarvitamine ja alternatiivsete vaba aja veetmise viiside puudumine. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel oleks otstarbekas määrata täiendavad lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi, hiljemalt 2 nädalal möödumisel vabanemisest võtta end arvele Tööturuameti Tartumaa osakonnas või leida ametlik töö, mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva nõusolekuta, tasuda regulaarselt kohtutäiturite menetluses olevaid rahalisi nõudeid alates tööle asumisele järgnevast kuust vähemalt 500 krooni kuus ning tasuda elatusraha võlgnevust alates tööle asumisele järgnevast kuust vähemalt 1000 krooni kuus. Süüdimõistetu nõusolekul lisaks täiendavad kohustused: pöörduda 2 nädala jooksul peale vabanemist A-polikliinikusse spetsialisti konsultatsioonile karske eluviisi alustamiseks ning osaleda alkoholisõltuvusest vabanemist toetavas sotsiaalabiprogrammis. Mxxxxxx Pxxxxx ise selgitas, et on nüüd teinud vajalikud järeldused ja soovib elada seaduskuulekalt. Ta on vangistuse ajal lõpetanud suhtlemise endiste sõpradega, kes talle halba mõju avaldasid ning suhtleb vaid lähedastega. Vabanedes saaks ta asuda ka koheselt tööle ja tegeleda edasi enda alkoholiprobleemiga. Prokurör palus jätta kinnipeetav enne tähtaega vabastamata, kuna ta on korduvalt karistatud. Talle on varem antud võimalusi – teda on vabastatud tingimisi vangistuse kandmisest, kuid ta on katseajal pannud toime uued kuriteod. Ka on teda varem vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid ta jätkas endiselt õiguserikkumiste toimepanemist. Kaitsja leidis, et Mxxxxxx Pxxxxxil on vabaduses olemas tugi ema näol, kelle juurde ta saaks asuda elama. peale selle on talle avaldanud positiivset mõju AA programmiga liitumine ja on välistatud, et ta uusi kuritegusid toime paneks.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Mxxxxxx Pxxxxx on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ning ta on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega

3 (3) vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära Mxxxxxx Pxxxxxi, tema kaitsja ning prokuröri arvamused, on seisukohal, et Mxxxxxx Pxxxxxi on käesoleva ajahetke seisuga ennatlik vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Talle on varem antud võimalusi – teda on vabastatud tingimisi vangistuse kandmisest, kuid ta on katseajal pannud toime uued kuriteod. Ka on teda varem vabastatud vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuid ta jätkas endiselt õiguserikkumiste toimepanemist. Käesolevaks ajaks Mxxxxxx Pxxxxxi poolt vangistuses viibitud aeg ei ole kohtu arvates olnud veel piisav, arvestades tema poolt toimepandut, varasemat käitumist ja suhtumist temale antud võimalustesse. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3.

Kohtunik