1-07-13999\3 · 1-07-13999\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-13999

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27 detsember 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13999 (07231401688) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi P.Z süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav P.Z

Ik: XXX, kodakondsuseta, keskeriharidus, töökoht: XXX, elukoht: XXX

Varasem karistatus: Põhja Politseiprefektuuri 14.08.2007 otsusega LS § 7419 järgi rahatrahv 12 000 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 4 kuuks. Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. P.Z süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada P.Z-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta P.Z-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud P.Z suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses

täitmisele pööramata tingimusel, et P.Z temale määratud 18 (kaheksateist)

kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada P.Z järgima katseajal

kontrollnõudeid:

 elada alalises elukohas XXX,

 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu

Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada P.Z-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 27.12.2007.

6. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada P.Z suhtes lisakaristust, võttes P.Z-ilt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse tähtajaga 5 (viis) kuud. Lisakaristus hakkab

kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtuotsusega määratud 5 kuulise tähtaja möödumisel.

7. P.Z suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

8. P.Z-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „P.Z , sundraha 1-07-13999“.

9. P.Z-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 15

senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „P.Z, kaitsjatasu 1-07-13999“.

10. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 11. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui otsusele apellatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 12.01.2008.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

P.Z süüdistatakse selles, et tema, olles Põhja Politseiprefektuuri 14.08.2007

otsusega karistatud LS § 7419

lg 1 ja 2 järgi rahatrahviga 12 000 krooni ja mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks, juhtis taas 01.10.2007 kell 10.05 mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis.

Seega P.Z pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav P.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

 Koopia 14.08.2007 koostatud otsusest väärteoasjas nr 2314,07,022414, millest nähtuvalt karistati P.Z 21.07.2007 toimepandud väärteo eest Liiklusseaduse § 74 19 lg 1, 2 alusel rahatrahviga 12 000 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 4 kuuks. ( (t/l 2)

 01.10.2007 koostatud väärteoprotokollist nr 200710013503 nähtuvalt samal päeval kella

10.05 ajal peatati Narva mnt-l suunaga Ussimäe tänava poolt Tallinnas mootorsõiduk XXX registreerimismärgiga XXX, mida juhtis P.Z, kes juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kuivõrd juhtimisõigus oli ära võetud ning puudus esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus. (t/l 5)

 01.10.2007 kell 10.05 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati P.Z alkoholijoove 1,00 mg/l väljahingatavas õhus, millise tulemusega P.Z nõustus ega taotlenud ei joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 6)

 01.10.2007 koostatud menetlusaluse isiku P.Z ülekuulamisprotokollist

nähtuvalt on menetlusalune isik seletanud, et jõi pärast pidu pudeli õlut ja sõitis koju magama. Sõitis Narva mnt-le välja ja peeti kinni. Teatati, et ta on ebakaines olekus ning jäeti juhiloast ilma. Rikkumisega on nõus. (t/l 7-8)

 23.10.2007 koostatud tunnistaja Mirjam Männamaa ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli

tunnistaja 01.10.2007 graafikujärgselt tööl koos juhtivkonstaabli Ando Tammega. Kell

10.05 peatas politseioperatsiooni käigus Narva mnt-l Ussimäe tee suunas liikuva

sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX. Palus juhil puhuda alkomeetrisse ja see

näitas alkoholijoovet 1,00 mg/l. Mootorsõidukit juhtis P.Z . Juhi joobele

viitasid märjad, läikivad silmad, punetavad sidekestad, rahutu ja ekslev pilk. Alkoholilõhna oli tunda suust ja autost. Sõidustiil ebakindel, sõidukist väljumisel tasakaal

häiritud, kõnnak kergelt taaruv. P.Z nõustus joobe tuvastamise tulemusega. P.Z puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, mis oli ära võetud kuni 07.01.2008 Samuti puudus esitamiseks sõiduki registreerimistunnistus. (t/l 11)

 08.10.2007 koostatud P.Z seletuskiri, milles märgitakse, et seletuse koostaja

kahetseb tegu, palub mitte määrata ranget karistust. Juhiloa puudumine võib edaspidi

mõjutada tema tööd. Palutakse mitte määrata kõrget rahalist karistust kuna aitab vanematel võlga tasuda ja tema materiaalsest seisundist sõltub perekonna heaolu. Lubab määratava trahvi lähiajal pärast otsuse tegemist ära tasuda. (t/l 12-13)

 25.10.2007 koostatud kahtlustatava P.Z ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kahtlustatav 30.09.2007 külas ja jõi umbes 300 grammi konjakit. Öösel kella 02 ajal viidi

ta koju. Hommikul pidi tööle minema kella 07 ajal, kuid ärkas alles 08.10. Avastas, et

mobiiltelefon on kadunud ja ei saanud tööle helistada. Otsustas minna tööle ja teatada

hilinemisest ning võttis elukaaslase auto XXX. Sõitis tööle ja kirjutas seletuskirja ning

võttis vaba päeva. Edasi sõitis tuttavate juurde ja sai mobiiltelefoni kätte. Pärast seda sõitis koju tagasi ning Narva mnt-l peeti kinni. Küsiti juhiluba ja auto dokumente. Neid ei

olnud. Seejärel kontrolliti joovet. On joobe tuvastamisega nõus. 14.08.2007 määratud trahv 12 000 krooni on käesolevaks ajaks tasutud. (t/l 15-17)

 Tööandjate andmebaasi väljatrükist nähtuvalt on P.Z saanud töötasu 2005 aastal OÜst, OÜst, ASst, XXX kokku 139 159 krooni. 2006 aasta sissetulekute kohta andmed puuduvad. (t/l 20-22)

 Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et 2005 aastal oli kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 228 krooni. (t/l 23)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel P.Z kahtlustatavana üle kuulatud ning süüd tunnistavaid ütlusi, protokolli alkoholijoobe

tuvastamise kohta ja otsust väärteoasjas, tunnistaja Mirjam Männamaa ütlusi, asub

seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on P.Z varem karistatud LS § 74 19

ettenähtud väärteo toimepanemises ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles

alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo

toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on P.Z käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud liiklusalase väärteo toimepanemise eest, milline tegu on süüdistatavale inkrimineeritava süüteo koosseisuliseks tunnuseks. Kriminaaltoimiku andmetel on süüdistataval olnud 2005 aastal alaline sissetulek ning kohtueelsele menetlejale

esitatud tõendist nähtuvalt on süüdistataval ka käesoleval ajal alaline töökoht ja seega sissetulek olemas. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei ole süüdistatava sissetulek küll kuigi suur. Samas nähtub kriminaalasja materjalidest ka seda, et süüdistataval ei ole sundtäitmisel olevaid

rahalisi kohustusi ning tema suhtes ei ole menetluses ühtegi täitemenetlust. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ja tal on alaline töökoht

ning seetõttu ka sissetulek, siis oleks süüdistatava suhtes võimalik kohaldada alternatiivset

karistust, so rahalist karistust. Samas aga avaldas süüdistatav kohtuistungil arvamust, et vaatamata sissetuleku olemasolule sooviks ta karistusena vangistust, milline jäetaks tingimisi

täitmisele pööramata. Kohus asub seisukohale, et süüdistatav teab oma majanduslikke võimalusi rahalise karistuse tasumisel paremini, mistõttu peab kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust.

Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata ning tema suhtes on üldse kokku alustatud vaid kaks väärteomenetlust. Seega ei

ole süüdistatav süstemaatiline õiguserikkuja ning süüdistatavale võib mõista karistuse

ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistataval on olemas nii elukoht

kui ka alaline töökoht, siis ei pea kohus vajalikuks ega otstarbekaks mõistetavat karistust

täitmisele pöörata ning kohus peab võimalikuks karistuse jätta tingimisi kohaldamata. Kuivõrd süüdistatav pidas vajalikuks ka kontrollnõuete täitmist, siis määrab kohus katseaja

KarS § 74 kg 1 ja 3 sätete alusel. Samas ei ole süüdistatava puhul tegemist süstemaatilise õiguskorra rikkujaga, mistõttu võib katseaja määrata alammääras.

Vaatamata sellele, et süüdistataval võib juhtimisõigust seoses tööalaste ülesannete täitmisega

vaja minna, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning

senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta

lisakaristust kohaldamata. Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et

kriminaaltoimiku materjalidest võib järeldada, et süüdistatav ei ole süstemaatiline

liikluseeskirja nõuete rikkuja ja sellistel asjaoludel peab kohus võimalikuks mõista lisakaristuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Märt Toming kohtunik