1-07-13229\4 · 1-07-13229\4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 (3) Kriminaalasi nr 1-07-13229

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17 detsember 2007. a Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-13229 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Prokurör Katrin Lindpere Taotlus

R.T

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu

R.T Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxukood XXX Kaitsja vandeadvokaat Toomas Alp RESOLUTSIOON

Vabastada R.T (isikukood XXX) talle Tartu Maakohtu 17.04.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-00-9 mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega. KarS § 76 lg 4 alusel määrata R.T-le katseaeg kuni 23.04.2010.a. KarS § 78 p 2 järgi katseaja algust hakata lugema kohtumääruse jõustumisest.

Kohustada R.T täitma katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

- elama kohtu määratud alalises elukohas, vabanemise järel xxxxxxxx Elva Tartu maakond,

- ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

2 (3)

KarS § 75 lg 2 alusel määrata R.T-le katseajaks järgmised kohustused:

- asuda tööle või võtta ennast tööturuametis arvele mitte hiljem kui 2 (kaks) nädala jooksul vabanemisest;

- 2 (kaks) kuu jooksul alates vabanemisest pöörduda psühhiaatri vastvõtule ja alluda arsti poolt määratud ravile.

Määrus R.T suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonnale.

Vabastada süüdimõistetu R.T

karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

R.T on Tartu Maakohtu 17.04.2006.a otsusega kriminaalasjas nr 1-00-9 süüdi tunnistatud KrK § 142 lg 2 p 3, 5 ja § 2073 lg 1 järgi ja karistuseks on KarS § 64 lg 1 alusel

mõistetud 5 aastat vangistust. KarS § 68 alusel on loetud karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on mõistetud 4 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 06.12.2006.a. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.04.2005.a ja lõpeb 23.04.2010.a. KarS § 76 lg 1 p 2 järgi kandis kinnipeetav 1/2 karistusajast 23. oktoobriks 2007.a. 23.10.2007.a edastas Tartu Vangla

Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. R.T on varem kriminaalkorras karistamata.

Kriminaalhooldaja ei toeta oma ettekandes R.T tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldaja märgib, et kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine oleks kuriteo raskust

ja ära kantud karistuse osa arvestades ennatlik. Kinnipeetav eitab oma süüd kuriteos ja on

jätkuvalt seisukohal, et sattus keerulisse situatsiooni mingite anomaaliate tõttu ega ole

kutitegu toime pannud. Kinnipeetava poolt antud informatsioon on vastuoluline ja mitmel puhul ei vasta tõele.

R.T selgitas kohtuistungil, et on teinud vangistuse ajal tasunud kõik rahalised nõuded.

Tal olevat säilinud kontakt kauge sugulase xxxxxxxxxxxxxxxx, kes elab Lätis. Samuti on kontakt inimestega, kes seotud temaga ühiste firmade kaudu. xxxxxxxxx ongi abistanud teda vangistuse ajal rahaliste kohustuste täitmisel. Äriliselt seotud inimesed olevat huvitatud tema

ennetähtaegsest vabastamisest ja kohesest tööle asumisest. Arvab, et suudab elada seaduskuulekalt, soovib asuda tööle. Prokurör ei toetanud vabastamist. Prokurör leidis, et kuna kinnipeetav ei ole siiani aru saanud

enda süüst, oleks tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Prokuröri arvates pole põhjust

arvata, et R.T oleks enda käitumist parandanud ja et võiks arvata, et ta enam uusi kuritegusid toime ei pane.

3 (3)

Kaitsja leidis, et ennetähtaegne vabastamine oleks igati põhjendatud, kuna R.T on kohtuistungil jätnud veenva mulje, et ta saab kriminaalhooldusega hakkama ja suudab käituda seaduskuulekalt. Kohus leidis, et R.T on võimalik vabastada tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 lg 1 p

2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. R.T on temale

mõistetud karistusajast ära kandnud üle poole. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi

enne tähtaega karistusest vabastamine. R.T on viibinud vangistuses alates 2005.a

aprillist. Vangistuse ajal on ta osalenud erinevatel koolitustel. Küllaltki pika vangistusaja jooksul on tal olnud ainult üks distsiplinaarkaristus, mis on käesolevaks ajaks kustunud. Tal on olemas vabaduses toetav tugivõrgustik – head suhted on säilinud temaga äriliselt seotud

isikute ja ka ühe kaugelt sugulasega. Rohkem tal lähedasi lihtsalt pole. Vabanedes on tal

võimalus tööle asuda enda osalusega firmas. Kohtuistungil jäi mulje, et kinnipeetaval on

olemas soov jätkata seaduskuuleka eluga. Sama nähtus ka kinnipeetava isiklikus toimikus olevast vangla iseloomustusest (t.l 57). Kohtunik leiab R.T ennetähtaegne vabastamine

ja kriminaalhooldusele allutamine võiks anda tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

Tema suhtes tuleb kohaldada katseaega tema poolt ärakandmata karistusaja pikkuses. Et

vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, peab kohus vajalikuks määrata R.T-le lisaks KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks KarS § 75 lg 2 p 4 alusel täiendava kohustuse asuda tööle või võtta ennast tööturuametis arvele peale vabanemist mitte hiljem kui kahe nädala jooksul, mis peaks olema vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks. Vangla iseloomustusest ja R.T enda ütlustest taotluse lahendamise istungil nähtus, et

süüdimõistetul on olnud korduvalt probleeme tervisega, mistõttu ta on viibinud psühhiaatriahaiglas uuringutel ja saanud ka ravi. Eeltoodu alusel peab kohus vajalikuks KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määrata R.T-le lisakohustuse kahe kuu jooksul alates vabanemisest pöörduda psühhiaatri vastvõtule ja alluda arsti poolt määratavale ravile. Istungil avaldas R.T selleks ka endapoolset valmisolekut.

Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426, 432 .

Kohtunik