1-07-15794\1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsembril 2007. a Tartu kohtumajas kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-07-15794 (06760000124) Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kriminaalasi J.G süüdistuses karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 320 lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püss Süüdistatav J.G

elukoht: X; isikukood: XXX; karistatus:

kriminaalkorras varem karistatud ei ole, väärteokorras varem karistatud ei ole; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas:

Süüdi tunnistada J.G KarS § 320 lg 1 järgi ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, s.o 10 000 (kümme tuhat) krooni.

KarS § 66 lg-te 1, 3 alusel tuleb J.G rahaline karistus tasuda ositi 10 (kümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 1000 (üks tuhat) krooni.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel sisse nõuda J.G-lt menetluskuludena riigituludesse sundraha

5400 (viis tuhat nelisada) krooni, määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 (nelisada

üheksakümmend viis krooni ja kuuskümmend senti) krooni ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 148 (ükssada nelikümmend kaheksa) krooni.

2 Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri

4100065035 ning selgituse „J.G, 1-07-15794, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või

nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „J.G, 1-07-15794, menetluskulud“.

Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva

jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude

tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus.

I Süüdistuse sisu

J.G süüdistatakse selles, et tema,

- olles eelnevalt hoiatatud Lõuna Politseiprefektuuri konstaabel Tatjana Lobanovitši (Lobanovitš) poolt, et teadvalt vale ütluse andmise eest järgneb vastutus KarS § 320 järgi, ning

kinnitades seda ka oma allkirjaga, 02.11.2005. a Tartus Riia 132 asuvas Lõuna

Politseiprefektuuris kohtueelse menetluse käigus tunnistajana ülekuulamisel andis

kriminaalasjas nr 05260201003 teadvalt vale ütluse selle kohta, et 01.10.2005. a peale kella

22.00 ei juhtinud Aleksandr Saar sõiduautot Lada 110, reg. märgiga XXX XXX, vaid viibis sellel ajal tema juures aadressil Tartu, X; - olles eelnevalt hoiatatud Tartu Maakohtu kohtuniku Heli Sillaotsa (Sillaots) poolt, et teadvalt

vale ütluse andmise eest järgneb vastutus KarS § 320 järgi, ning kinnitades seda ka oma

allkirjaga, 25.08.2006. a Tartus Kalevi 1 asuvas Tartu Maakohtus, andes tunnistajana ütlusi

kohtumenetlusel, andis kriminaalasjas nr 1-06-6714 teadvalt vale ütluse selle kohta, et

01.10.2005. a kella 23.00 paiku ei juhtinud A. Saar sõiduautot Lada 110, reg. märgiga XXX XXX, vaid viibis sellel ajal tema juures aadressil Tartu, X

Sellega pani J.G toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise.

II Prokuröri ettepanek

Prokurör taotleb J.G süüditunnistamist KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ja tema karistamist rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni ulatuses.

III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta

02.11.2005. a J.G kriminaalasjas nr 05260201003 tunnistajana ülekuulamise protokoll ning

J.G poolt tunnistajana 02.11.2005. a Lõuna PP-s antud ütlused (tl 19-20); 25.08.2006. a

Tartu Maakohtus J.G poolt tunnistajana antud allkiri (tl 94) ja J.G poolt tunnistajana

25.08.2006. a Tartu Maakohtus antud ütlused (tl 118), samuti tunnistajate Margus Ingveri

3

(Ingver) (tl 102-104, 144-145) ja Alar Raudsepa (Raudsepp) (tl 105, 142-143) ütlused, Tartu

Maakohtu 25.08.2006. a otsus kriminaalasjas nr 1-06-6714 (tl 131-139) ning süüdistatava J.G kahtlustatavana antud ütlused (tl 146-147) kogumis tõendavad seda, et 02.11.2005. a Tartus Riia 132 asuvas Lõuna Politseiprefektuuris kriminaalasja nr 05260201003 kohtueelse menetluse

käigus, samuti 25.08.2006. a Tartus Kalevi 1 asuvas Tartu Maakohtus kriminaalasja nr 1-06-

6714 kohtumenetluse käigus tunnistajana ülekuulamisel andis J.G, keda oli eelnevalt hoiatatud sellest, et teadvalt vale ütluse andmise eest järgneb vastutus KarS § 320 järgi, ning kes

oli seda ka oma allkirjaga kinnitanud, teadvalt vale ütluse selle kohta, et 01.10.2005. a peale kella 22.00 ei juhtinud A. Saar sõiduautot Lada 110, reg. märgiga XXX XXX, vaid viibis sellel ajal tema juures aadressil Tartu, X.

Kohus J.G käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid ei

tuvastanud ja asub seisukohale, et J.G pani toime KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tunnistaja poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise, ning et teda tuleb selle eest karistada.

KarS § 320 lg 1 näeb valeütluse andmise eest karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

J.G tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. KarS §

57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna käsitleb kohus seda, et J.G on oma süüd tunnistanud ja tegu puhtsüdamlikult kahetsenud (tl 147).

Karistusregistri teatisest (tl 152) ilmneb, et J.G varem kriminaalkorras karistatud ei ole. Teda on üks kord karistatud liiklusalaste väärtegude eest – 21.11.2007. a LS § 741 lg 1, § 7422 lg 2 järgi rahatrahviga 4500 krooni.

Eeltoodut silmas pidades leiab kohus, et karistuse eesmärgid on J.G puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

Arvestades aga seda, et J.G andis valeütlusi mitte ainult kohtueelses menetluses, vaid ka

kohtus, ning et üldpreventiivsest eesmärgist tulenevalt peab karistus valeütluse andmise eest

olema tuntav, tuleb mõista karistus sanktsiooni keskmise määra lähedale. Kohus asub seisukohale, et J.G-le tuleb mõista rahaline karistus 200 päevamäära.

KarS § 44 lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse

süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või,

kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Kuivõrd J.G 2004. a ja 2005. a deklareeritav tulu puudus (tl 149), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 44 lg-s 2 sätestatud miinimumpäevamäärast, milleks on 50 krooni.

Eeltoodust tulenevalt on J.G-le mõistetava rahalise karistuse suuruseks 10 000 krooni.

4

KarS § 66 lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast

või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Kohus leiab, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine isikule

majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb J.G-le võimaldada tasuda talle

mõistetud rahaline karistus ositi, s.o 1000 krooni kuus otsuse jõustumisele järgneva 10 kuu jooksul.

IV Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 5400 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 495.60 krooni (tl 157-158) ja KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 148 krooni (tl 156).

KrMS § 180 lg-te 1, 3 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu.

Ingeri Tamm Kohtunik