T A R T U M A A K O H U S
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2007 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-15578 (kohtueelses menetluses nr 07260103900) riik versus Andres Allik Asja lahendamise menetlus kirjalik käskmenetlus Kohtukoosseis kohtunik Toomas Lillsaar Kohtuistungi sekretär Irina Meremaa Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav Andres Allik (isikukood 36502186018; elukoht xxxxx x xxxxxx xxxx xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ) Süüdistus KarS § 275 järgi Kaitsja advokaat Vello Sikut
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 254, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Tunnistada Andres Allik süüdi karistusseadustiku (KarS) § 275 järgi ja mõista talle rahaline karistus 60 (kuuskümmend) päevamäära, s. o 3 000 (kolm tuhat) krooni; tühistada Andres Allikule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes 2. Kriminaalmenetluskuludes ja seoses kohtuotsuse tegemisega: 2.1 välja mõista Andres Allikult riigieelarve tuludesse 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 Ühispangas (viitenumber 2800049706, sundraha puhul viitenumber 2800069841), määratud kaitsja tasu 649 (kuussada nelikümmend üheksa) krooni; 2.2 otsuse koopia toimetada kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile; 2.3 määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu 649 (kuussada nelikümmend üheksa) krooni arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Vello Sikutile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises 3. Selgitada: 3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksu;
2
3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu- täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KarS § 254 lg-s 6, mille kohaselt on süüdistataval on õigus kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.
Prokuratuuri taotlus Prokuratuur on taotlenud asja lahendamist käskmenetluses Andres Alliku süüdimõistmist KarS § 275 järgi ja karistamist rahalise karistusega 60 päevamäära, s. o 3 000 krooni. 2. Süüdistus, kohtus kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. Andres Allikule süüdistusaktis esitatud süüdistuse sisu ja kvalifikatsioon Andres Allikut on süüstatud selles, et tema viibides 01. novembril 2007. a kella 13:45 paiku Viljandi linnas Posti 9 asuvas Eesti Energia kontoris, sõimas ebatsensuursete väljenditega ametikohustusi täitnud konstaableid Katrin Otsa ja Jaanus Saart. Konstaablid toimetasid Andres Alliku Viljandi politseiosakonda, kus ta veelkord sõimas ebatsensuursete väljenditega konstaabel Katrin Otsa. Andres Alliku tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 275 järgi võimuesindaja solvamisena tema ametikohustuste täitmisel. 2.1.1. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldus- väärseteks. 2.1.2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses kohtuotsusega KrMS § 254 kohaselt. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse lõpetamise või käsk- menetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise. Andres Allik tuleb käskmenetluses KarS § 275 järgi süüdi tunnistada.
3.
Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Karistuse mõistmisel lähtus kohus KarS §-st 56, mille kohaselt on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid ning vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kuritegu KarS § 275 järgi on karistatav rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangis- tusega. Arvestades prokuröri taotlust karistuse mõistmiseks, karistuseesmärke ja Andres Alliku süü suurust, on põhjendatud Andres Alliku karistamine rahalise karistusega 60 päevamäära, s. o 3 000 krooni.
4.
Kriminaalmenetluse kulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.
3
KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära s. o 5 400 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimis- asutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Süüdistatavale on määranud kaitsja prokuratuur, kuid kriminaal- menetluse kulude hüvitamise määrust määratud kaitsja esinemise eest teinud ei ole. Kaitsja on esitanud aruande, mille kohaselt on ta kohtulikus lihtmenetluseks ettevalmistamisel osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 649 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Andres Allikult välja mõista riigieelarve kuludesse sundraha 5 400 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 649 krooni. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaid- lustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.
KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalist karistust tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 254 lg 5 kohaselt tuleb käskmenetluses tehtud kohtuotsuse koopia saata KrMS § 164 lg-te 3 ja 6 sätteid järgides otsuse tegemisest alates kolme päeva jooksul süüdistatavale ja prokuratuurile.
Toomas Lillsaar
Kohtunik
