1-07-15814\2 · 1-07-15814\2 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 Kriminaalasi (07244001723) 1-07-15814 Kohtla-Järve, 18.12.2007

KOHTUMÄÄRUS

Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu, läbi vaadanud kokkuleppemenetluse

korras kohtusse saabunud kriminaalasja D.Z-i süüdistuses KarS § 275 järgi,

tegi kindlaks:

D.Z süüdistatakse selles, et „02.10.2007 kella 21.00 paiku

Alajõe külast Ida Politseiprefektuuri Jõhvi politseijaoskonda kainenemiseks

toimetamise käigus politseiautos Opel Vectra reg nr xxx xxx väljendas käeraudades D.Z end ebatsensuurse sõimuga ametikohustusi

täitvate konstaabel P. T. ja konstaabel J. G. suhtes, lärmas, peksis jalgadega vastu auto ust, peaga vastu aknaklaasi, rikkus politseiautos istmekatted ja lõhkus peaga valgustuslambi, millega on tekitanud varalise kahju summas 1195 krooni“ ( lk. 55).

Sel moel pani D.Z toime võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega, ehk KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tutvunud toimikuga, leiab kohtunik, et kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuuri

KrMS § 245-1 lg. 1 p. 3 näidatud alusel, sest kohtunik ei saa nõustuda teo

kvalifikatsiooniga, kuigi kohus ei välista antud kriminaalasjas uuesti

kokkuleppemenetluse kohaldamist. Karistuse liigi ja määra kohta kohtul märkusi ei ole.

Kohtunik leiab, et hoolimata sellest, et prokuröri abi Sergei Travnikov, kaitsja

Oleg Gorškaljov ja süüdistatav ise on jõudnud kokkuleppele kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määra ning kuriteoga tekitatud kahju suuruse

kohta, et saa kohtunik saavutatud kokkuleppega nõustuda, sest antud kriminaalasjas esitatud süüdistus on kohtu arvates puudulik.

Kohtunik jääb oma varasemates lahendites väljendatud seisukohale, et ka lihtmenetlustes peavad olema tagatud isiku kaitseõigused, nimelt ka selles osas, et isikule esitatud süüdistusest peab selguma, millised konkreetsed teod ja kelle

või mille suhtes isikule süüks arvatakse. Asjaolu, et kriminaalasi saadetakse

kohtusse kokkuleppemenetluses, ei anna süüdistajale alust ega õigust piirduda

enam-vähem sobiva karistusõigusliku normi kohaldamisega. Tegu tuleb kvalifitseerida õigesti.

2 Kõigepealt kohtunik peab märkima, et KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on kaitstavaks õigushüveks avalik võim ja avalik kord. KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul õigusvastase ründe objekt on personifitseeritud – mitte avalik võim või avalik kord abstraktselt, vaid konkreetse võimuesindaja

näol, kusjuures see võimuesindaja peab viibima ametikohustuste täitmisel. Kohtunik leiab, et Aleksandr Vassiljevi tegu, mis seisnes selles, et ta „peksis jalgadega vastu auto ust, peaga vastu klaasi, rikkus politseiautos istmekatted ja lõhkus peaga valgustuslambi, millega on tekitanud varalise kahju summas 1195

krooni“, ei ole kvalifitseeritav KarS § 274 lg. 1 alusel, sest politseiauto Opel

Vectra ei ole võimuesindaja ega viibinud sündmuskohal oma ametikohustuste täitmisel, sest sõiduauto ei ole ametiisik. KarS § 275 järgi

on võimalik kvalifitseerida üksnes D.Z-i tegu, mis seisnes

selles, et „02.10.2007 kella 21.00 paiku Alajõe külast Ida Politseiprefektuuri

Jõhvi politseijaoskonda kainenemiseks toimetamise käigus politseiautos Opel

Vectra reg nr xxx xxx väljendas käeraudades D.Z end ebatsensuurse sõimuga ametikohustusi täitvate konstaabel P. T. ja konstaabel J. G. suhtes, lärmas“.

Ülaltoodust tuleneb see, et antud kriminaalasja raames kahtlustatavalt väljanõutav kahju summas 1195 krooni ei saagi olla rahuldatud, sest tegu,

millega kahju tekitati, et ole vaadeldav KarS § 275 järgi kvalifitseeritava

kuriteona. See on aga tingimusel, kui D.Z-i tegevuses, mis seisnes selles, et ta „peksis jalgadega vastu auto ust, peaga vastu klaasi, rikkus politseiautos istmekatted ja lõhkus peaga valgustuslambi, millega on tekitanud varalise kahju summas 1195 krooni“ puudub mingi teise kuriteokoosseis ( kas näiteks võõra vallasasja rikkumine või avaliku korra rikkumine või mingi muu

süüteokoosseis). Juhul, kui prokurör leiab, et ülalnimetatud tegu on karistatav

mingi teise KarS paragrahvi järgi, siis on nimetatud kahju väljamõistmine antud kriminaalasja raames täiesti võimalik ja põhjendatud.

Kohus pöörab tähelepanu sellele, et ( Ida Politseiprefektuur on riigi esindamine

täitevvõimu teostav riigiasutus) tsiviilhagiga seotud tegevuses

kriminaalmenetluses rajaneb samadele seaduslikele alustele nagu

tsiviilmenetluses. Vastavalt TKMS §-le 220 reeglina esindab riiki vastav

ministeerium. TKMS §-st 220 ei tulene, et politseiprefektil oleks riigi esindamise õigus tsiviilhagidega seotud tegevuses. Ka lk 34 olevast volikirjast ei

tulene, et politseiprefektil on seadusest tulenev õigus esindada riiki

tsiviilhagidega seotud tegevuses või sega õigust kellelegi edasi volitada. Esindamise õiguse tõendamine ja kohtu poolt selle kontrollimine on tsiviilhagi

läbivaatamise seisukohalt obligatoorne, sest TKMS § 227 lg 5 näeb ette hagi läbivaatamata jätmise üheks aluseks esindusõiguse tõendamata jätmise.

Siinjuures peab kohus tuletama meelde, et teo kvalifitseerimise ja karistuse liigi

ja määra suhtes kokkuleppe saavutamisel tuleb arvestada KarS § 63 lg 1

3

sätestatuga ( teoainsuse põhimõte). Kriminaalasja tutvumisel on alust tulla

järeldusele, et võimuesindaja solvamine ja võõra vallasasja rikkumine ( või

avaliku korra rikkumine või mingi muu süüteokoosseis) on täidetud sisuliselt ühe teoga. Järelikult kvalifitseerida tuleb mitme paragrahvi alusel, kuid karistus

mõistetakse ühe, raskeima paragrahvi alusel, KarS § 63 lg 1 kohaselt, ja liitkaristust ei moodustata.

Kohtunik leiab, et kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuurile võimalusega sõlmida uus kokkulepe.

Juhindudes KrMS § 245-1 lg. 1 p. 3 kohtunik

M Ä Ä R A S:

Tagastada kriminaalmenetlus

1-07-15814 (07244001723) D.Z-i

süüdistuses KarS § 275 järgi Viru Ringkonnaprokuratuuri menetluse jätkamiseks.

Määruse ärakiri saata D.Z-ile ja kaitsja Oleg Gorškaljovile teadmiseks.

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Kohtunik Inna Kirsipuu