1-07-9937\11 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(3) 1-07-9937

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-9937 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Erlike Karjus Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 12. detsember 2007.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi

I.I süüdistuses KarS § 424 ja § 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 17. oktoobri 2007.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav I.I Prokurör Kristine Tamm Süüdistatav I.I

Ik:xxx, elukoht x, OÜ T ehitaja, varem 3

korda kohtu poolt karistatud, neist viimati 09.10.2006.a Pärnu Maakohtu poolt KarS § 329 ja §

424 järgi 5 kuu vangistusega ühes mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks, vabanes karistuse kandmiselt 07.03.2007.a Kaitsja

vandeadvokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON Pärnu Maakohtu 17. oktoobri 2007.a otsus I.I suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsus tehakse teatavaks 18. detsembril 2007.a kriminaalkolleegiumi kantselei

kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 17. oktoobri 2007.a otsusega mõisteti I.I lühimenetluse korras süüdi KarS § 329 ja § 424 järgi ja karistati vangistusega 2 aastat. KrMS § 238 lg

2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 1

2(3) aasta 4 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena I.I-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 aastaks.

2. I.I mõisteti süüdi selles, et olles 9. oktoobri 2006.a Pärnu Maakohtu

otsusega karistatud KarS § 424 alusel 5 kuu vangistusega ühes mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega 2 aastaks, juhtis 31. märtsil ja 31. mail 2007.a

mootorsõidukit taas alkoholijoobe seisundis, millega hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsuse täitmisest.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja vandeadvokaat V. Krinal

kohtuotsuse tühistamist I.I-le mõistetud vangistuse osas ja selle asendamist üldkasuliku tööga. Lisakaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise alguseks taotleb ta määrata 9. märts 2007.a. Apellatsiooni motiivide kohaselt on asunud süüdistatav paranemise teele, mistõttu tema käitumist on võimalik mõjutada vangistust

kohaldamata. Süüdistatav on väga noor ja tema vastutustunne ei olnud varem välja

kujunenud. Süüdistataval on hooldust vajav ema. Vangistuses viibides kaotab I.I töökoha. Sellega kaotab ta võimaluse ema materiaalselt toetada. Lisakaristuse mõistmisel ei ole kohus märkinud selle kohaldamise algust ega arvestanud asjaolu, et 9.

oktoobri 2006.a kohtuotsusega oli temalt mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud 2

aastaks Lisakaristus oli täitmisele pööratud alates 9. märtsist 2007.a. Mõistes

lisakaristuse sanktsiooni ülemmääras tulnuks lugeda varasem karistus hõlmatuks uue mõistetud lisakaristusega ja lugeda karistuse kandmise alguseks 9. märts 2007.a

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav I.I ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1. I.I-le karistust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning

oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Pärnu

Maakohus oleks I.I-le karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis

kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse asendamise üldkasuliku tööga.

5.2. Kohtukolleegium on seisukohal, et kuigi I.I puhul esinevad üldkasuliku

töö kohaldamise formaalsed eeldused – teda on karistatud kuni kaheaastase vangistusega ning ta on nõus selle asendamisega üldkasuliku tööga, ei ole tema suhtes KarS § 69 kohaldamine võimalik. Pärnu Maakohus leidis põhjendatult, et üldkasuliku töö kohaldamise võimalus on välistatud I.I isikust lähtudes. I.I on mootorsõiduki joobes juhtimise eest kohtu poolt kolmel korral karistatud ning seda nii

rahalise karistusega, tingimusliku kui reaalse vangistusega. Lisaks sellele on teda

korduvalt karistatud väärteomenetluse korras erinevate liiklusalaste rikkumiste eest.

Töökoha ja haige ema olemasolu ei ole takistanud I.I süütegude

3(3)

toimepanemisest hoiduma. Seega on I.I kohtu poolt väljendunud usaldust

kuritarvitanud ning kohtukolleegiumi arvates on ilmne, et kriminaalhooldus tema suhtes karistuse eesmärke ei täida.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 5. märtsi 2003.a otsuses nr 3-1-1-26-03 J. Sinijärve süüdistusasjas (RT III 2003, 7, 75) märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub

purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, nõuavad positiivse

üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis annaksid õiguse

adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Seetõttu ei pea kohtukolleegium võimalikuks vangistuse asendamist üldkasuliku tööga isiku suhtes, kes korduvalt juhib mootorsõidukit joobeseisundis.

5.3. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristusena mõistetud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise keeld vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Apelleeritud kohtuotsusega võeti I.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 aastaks. Seega puudub I.I mootorsõiduki juhtimise õigus 2

aastase vangistuse kandmise ajal ning 3 aasta jooksul pärast vangistuse ärakandmist. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium kaitsja apellatsioonis esitatud taotlusega lugeda I.I-le mõistetud lisakaristuse kandmise alguseks 9. märts 2007.a.

5.4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal, et Pärnu Maakohtu 17. oktoobri 2007.a otsus I.I suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Ivi Kesküla Jüri Paap