1-07-14800\4 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaaltoimik 1-07-14800

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18 detsemberil 2007. a. Tartu kohtumaja, Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-07-14800 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Kohtuistungi sekretär Nataly Mark Kriminaalasi R.E süüdistuses KarS § 274 lg 1, § 275 ja § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Pärn Süüdistatav R.E

elukoht: X; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistatud 1 korral; väärteokorras karistatud 7 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. Kaitsja advokaat Karl Saavo

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja 249 kohus otsustas:

Süüdi mõista KarS § 274 lg 1 järgi ja karistada teda 8 (kaheksa) kuu R.E pikkuse vangistusega.

Süüdi mõista KarS § 275 järgi ja karistada teda 5 (viie) kuu pikkuse R.E vangistusega.

2 Süüdi mõista KarS § 424 järgi ja karistada teda 6 (kuue) kuu pikkuse R.E vangistusega.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest R.E-le raskeima suurendamise teel ning mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui R.E ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu

ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 R.E-lt (üheks) aastaks 6 (kuueks) kuuks.

Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Valga talitusele R.E suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest.

R.E suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista R.E-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjatasud 1486.80 krooni (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus krooni ja kaheksakümmend senti) ja 796.50krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017

Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber

2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad

menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil tuleb

näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

Edasikaebamise kord

3

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna

Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

R.E süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 07.05.2007. a . Lõuna Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419 järgi mootorsõiduki

juhtimise eest alkoholijoobes rahatrahviga 15000 krooni, juhtis 24.06.2007. a. kella

22.10 ajal Tartu maakonnas Puhja vallas Ulila alevis Kesk tänaval maja number 22

juures mootorsõidukit BMW 318I registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.

Sellega pani R.E toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Veel süüdistatakse selles, et tema 24.06.2007. a. kella 22.42 ajal R.E

Tartu maakonnas Puhja vallas Ulila alevis Kesk tänaval maja number 22 juures ja

hiljem alarmsõidukis teel Tartu arestimajja ning Tartu Arestimajas Tartus Riia mnt.

179a solvas ametikohustusi täitvaid Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna vanemkonstaabel Remi Koosat ja konstaabel Arto Reisbergi korduvalt ebatsensuursete

sõnade ja väljenditega. R.E kritiseeris agressiivselt ja sõnu valimatult politseiametniku elukutset.

Sellega pani R.E toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võimuesindaja solvamise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Veel süüdistatakse R.E selles, et tema 24.06.2007. a. kella 22.42 Tartu

maakonnas Puhja vallas Ulila alevis Kesk tänaval maja number 22 juures ja hiljem alarmsõidukis teel Tartu Arestimajja ning Tartu Arestimajas Tartus Riia mnt 179a

ähvardas Lõuna Politseiprefektuuri Tartu politseiosakonna vanemkonstaabel Remi Koosat korduvalt tapmisega ja peksa andmisega. Politseiametnik tundis hirmu oma elu

ja tervise suhtes ning tal oli alust karta R.E poolt öeldud ähvarduse

täideviimist, kuna R.E on varem karistatud politseiametniku suhtes toimepandud vägivalla eest ja viimane rõhutas seda ähvarduse ajal.

4 Sellega pani R.E toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemise seoses tema ametikohustuste täitmisega.

Kokkulepe

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning

jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R.E-le karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R.E-le karistuseks 5 (viis) kuud vangistust.

KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale R.E-le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista R.E-le liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ning mõista ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning

täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta R.E-lt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 1 (üheks) aastaks 6 (kuueks) kuuks.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist

tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. R.E tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1, § 275 ja § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

5

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1, 3 alusel R.E-lt välja mõista

riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasud 1486.80 krooni (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kuus krooni ja kaheksakümmend senti) ja 796.50krooni.

Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400.00 krooni.

Kaie Uusen Kohtunik