1-07-13793\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generateddetsembril 2007.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13793 (07231401081) Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Tõlk - Kriminaalasi L.L süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi.
Legislator headnote
AI generated1-07-13793\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista L.L-ile 4 kuud vangistust.
Full text
1-07-13793
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht
17. detsembril 2007.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13793 (07231401081)
Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Tõlk - Kriminaalasi L.L süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi.
Prokuröri abi
Kristi Rande Süüdistatav
L.L,
elukoht: XXX; isikukood: XXX;
kodakondsus- EV; haridus: keskharidus; emakeel: eesti keel; töökoht: XXX, kauba vastuvõtja; Kriminaalkorras varem karistatud : 1) 10.09.1997.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 1 -15 lg
2 järgi rahatrahviga 1960 krooni Tõkend Elukohast lahkumise keeld alates 16.10.2007.a. Kaitsja
Kadi Mägi
RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada L.L KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista L.L-ile 4 kuud vangistust.
KarS § 74 lg 1 alusel L.L-ile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui ta 18- kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud alljärgnevaid kontrollnõudeid : 1) elama oma alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõi töökoha vahetamiseks ; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks .
L.L-ile määrata kriminaalhooldaja Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna juhatajal.
Katseaja alguseks L.L lugeda kohtuotsuse tegemise päev.
KarS § 50 lg 1 alusel võtta L.L-ilt ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks.
L.L-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeldjätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, siis tühistada.
Välja mõista L.L-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 2929.35 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa ) krooni ja 35 senti riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti
Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX
Hansapangas märkides viitenumbri XXX, märkides maksekorraldusele „L.L, 1-07- 13793.
Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.
Kohtuotsuse põhiosa
L.L, olles 12.07.2006.a. karistatud Põhja PP poolt LS § 74’19 lg 1 alusel rahatrahviga
11 400 krooni joobes juhtimise eest ning omades kehtivat karistust, uuesti 12.05.2007.a. kella
02.44 ajal juhtis sõiduautot XXX , reg.nr XXX , olles alkoholijoobes.
Seega juhtis mootorsõidukit joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud L.L sellise teo eest, s.o. pani toime järgi kvalifitseeritava kuriteo.. KarS § 424
L.L-i süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. otsus väärteoasjas nr 2314,06,012231 12.072006.a. / t.l. 4/ millest nähtub, et L.L karistati mootorsõiduki joobes juhtimise eest rahatrahviga 11400 krooni ; väärteoprotokoll AB881337 12.05.2007.a.
/t.l. 7/, millest nähtub, et 12.05.2007.a kella 02.44 ajal juhtis L.L sõiduautot alkoholijoobes ; joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akt nr 1895/243 /t.l. 8/, millest nähtub, et 12.05.2007.a. kell 02.55 oli L.L-i veres alkoholi sisaldus 3,37 promilli ja tuvastati raske joove ; tunnistaja Meelis Orgusaare ülekuulamise protokoll /t.l. 11-12/, millest nähtub, et 12.05.2007.a. kell 02.40 paiku sai patrullis olles väljakutse , kus sõiduauto XXX, mille juht oli purjus, tagurdas otsa seisvale sõiduautole XXX . Sündmuskohal selgitas üks tunnsiatja, et avarii põhjustanud juht on oma autos, XXX juht oli ilmsete joobe tunnustega, oli väga purjus, sest ei seisnud jalul ja teda tuli talutada. Kontrollimisel osutus juhiks L.L, kes viidi joobe tuvastamiseks ekspertiisi, kus tuvastati raske joove ; kahtlustatava L.L-i ülekuulamise protokoll / t.l.20-22/ , milles L.L seletas, et 11.05.2007.a. kella 23.30 paiku sõitis kainena oma XXX , kus autos istudes jõi õlut ja rääkis tuttava naisega juttu ning kuulasid muusikat. Tal ei olnud kavatsust enam sõitma minna, kuna väljas oli mais veel jahe, võis auto mootor käia ja käik võis ise kogemata sisse minna. Tunnistas ka, et sõitis
12.05.2007.a. autoga alkoholijoobes, kõike juhtunut ei mäleta , teda toimetati ekspertiisi ja siis politseisse ülekuulamisele, kus nägi ka ekspertiisiaktist, et tal oli raske joove. Varasem mõistetud rahatrahv on tasutud, palub mõista rahalise karistuse, ei taha vangi minna , vaid tööl käia ja õiguskuulekas kodanik olla.
Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.
Süüdistatav L.L on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. L.L on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötab . L.L-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada L.L edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et L.L on võimalik karistada lühiajalise vangistusega, mida tingimuslikult ei pöörata täitmisele.
Kohtunik