1-07-15080\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-15080

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-15080

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Murru Vangla taotlus Peep Sõnitsari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Peep Sõnitsar (isikukood: 37401042720; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Vabastada Peep Sõnitsar karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga 1 (üks) aasta ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse kriminaalhooldusametniku Maret Konsoni (asukoht: Kalevi 1, 51010, Tartu) järelevalve alla ning kohustada Peep Sõnitsari järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXXXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohaldada Peep Sõnitsari suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) pöörduda psühholoogi vastuvõtule ühe (1) kuu jooksul vabanemisest; 2) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 3) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 4) osaleda sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub.

Peep Sõnitsar vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Murru Vanglale, prokurörile ja Peep Sõnitsarile.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Murru Vangla esitas 28.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Peep Sõnitsari tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Peep Sõnitsar tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 07.02.2007.a kohtuotsusega KarS § 263 p 1, 4; § 275; § 424 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva ja loeti lõplikuks karistuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.04.2005.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud ja 12 päeva vangistust võrra ning loeti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 10 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 07.02.2007.a ja lõpp on 17.05.2008.a.

Kinnipidamiskohas Peep Sõnitsari kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas olles Peep Sõnitsar ametnikesse suhtub normaalselt. Distsiplinaarkorras on karistatud 1-korral. Vabanemisel läheb elama XXXXXXX

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Peep Sõnitsari vabastamist, võib eeldada, et reaalne vangistus on avaldanud kinnipeetavale eripreventiivset mõju.

Peep Sõnitsar taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega.

Prokuröri hinnangul on P. Sõnitsari ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Karistuse ärakandmata osa on alla 1 aasta. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud peaaegu korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ja lähedaste toetus.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud P. Sõnitsari ja prokuröri arvamuse, leiab, et P. Sõnitsari võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik P. Sõnitsari isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistuse ärakandmata osa on alla 1 aasta. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud peaaegu korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ning lähedaste toetus.

Asja materjalidest nähtuvalt on P. Sõnitsari karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – P. Sõnitsar on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse P. Sõnitsari üldiselt positiivselt, tema käitumine on olnud peaaegu režiimikuulekas ning tema suhtes on kohaldatud 1 distsiplinaarkaristus. Seega on P. Sõnitsar aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus.

Kohus arvestab ka sellega, et P. Sõnitsari tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on P. Sõnitsaril olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa P. Sõnitsar edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata P. Sõnitsar püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka kriminaalhooldaja ja prokurör.

Kohtunik