1-07-15079\3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-15079

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-15079

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Murru Vangla taotlus Alari Niidumaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Alari Niidumaa (isikukood: 38205176511; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Vabastada Alari Niidumaa karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 09.07.2009.a, millest esimeseks kaheksaks (8) kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist valvet ja määrata ta selleks tähtajaks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talituse kriminaalhooldusametniku Madis Partsi (asukoht: Kalevi 1, 51010, Tartu) järelevalve alla ning kohustada Alari Niidumaad järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 5 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXXXXXXXXXX 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

2

Kohaldada Alari Niidumaa suhtes vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused:

1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume katseaja jooksul; 2) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt luba taotlemata; 3) asuda tööle või võtta enda Tööhõiveametis arvele ühe (1) kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist; 4) osaleda sotsiaalprogrammides, kui kriminaalhooldusametnik pakub; 5) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga kaheksa (8) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest.

Alari Niidumaa vabastada määruse jõustumisel.

Määrus saata teadmiseks Murru Vanglale, prokurörile ja Alari Niidumaale.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Murru Vangla esitas 28.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Alari Niidumaa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Alari Niidumaa tunnistati süüdi Põlva Maakohtu 17.01.2005.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 200 lg 2 p 7; § 266 lg 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus, s.o 3 kuud 13 päeva karistusaja hulka ning ärakandmisele loeti vangistus 2 aastat 8 kuud ja 17 päeva. KarS § 75 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Põlva Maakohtu 01.06.2001.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – vangistuse 9 kuu ja 25 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 3 aastat 6 kuud ja 12 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 27.12.2005.a ja lõpp on 09.07.2009.a.

Kinnipidamiskohas Alari Niidumaa kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas olles Alari Niidumaa õpib keevitaja erialal ja lõpetas 10.klassi. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama XXXXXXXXXXX ning töökoha loodab vabaduses saada.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja toetab Alari Niidumaa vabastamist. Tema suhtes on võimalik teostada elektroonilist valvet ja eesmärgipärast kriminaalhooldust juhul, kui A. Niidumaa ei tarvita alkoholi ning osaleb sotsiaalprogrammis, juhul kui ametnik seda pakub.

Alari Niidumaa taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise valvega.

Prokuröri hinnangul on A. Niidumaa ennetähtaegne vabastamine põhjendatud ja kuulub rahuldamisele koos lisakohustuste määramisega. Karistuse ärakandmata osa on üle 1 aasta, kuid see on esimene vangistus. Kuritegu oli raske, kuid ilma raskete tagajärgedeta. Kinnipeetava

3 käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ja lähedaste toetus.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Niidumaa ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Niidumaa võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Niidumaa isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Karistuse ärakandmata osa on küll üle 1 aasta, kuid kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne ja vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks ning lähedaste toetus.

Asja materjalidest nähtuvalt on A. Niidumaa karistuse eesmärgid sisuliselt täidetud – A. Niidumaa on oma kuritegu kahetsenud ning kuritegeliku käitumise hukka mõistnud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et vanglast iseloomustatakse A. Niidumaad positiivselt, tema käitumine on olnud režiimikuulekas ning distsiplinaarkaristusi tema suhtes kohaldatud ei ole. Seega on A. Niidumaa aru saanud, kui oluline on seaduskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toovad endaga kaasa reeglite rikkumine ning õigusvastane tegevus.

Kohus arvestab ka sellega, et A. Niidumaa tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks kinnipeetavale võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ja on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on A. Niidumaal olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus. Kõik see aitab kohtu hinnangul kaasa A. Niidumaa edaspidisele õiguskuulekale käitumisele. Katseajal on võimalik hinnata A. Niidumaa püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Tingimisi ennetähtaegset vabastamist toetavad ka kriminaalhooldaja ja prokurör.

Kohtunik