1-06-6052\16 · Tartu Ringkonnakohus

1-06-6052

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. november 2007 Tartu Kriminaalasja number 1-06-6052 (04265000026) Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ago Kutsar, Mati Kartau Kohtuistungisekretär Piia Saar Kriminaalasi N.H süüdistuses KarS § 209 lg 1 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 28. septembri 2007 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatava N.H kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn Prokurör Ülle Hõrak Süüdistatav N.H

isikukood: XXX elukoht: XXX X-XX töökoht: OÜ XXX

varem kriminaalkorras karistatud kahel korral Kaitsja vandeadvokaat Tanel Pürn. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Tartu Maakohtu 28. septembri 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-06-6052 muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

2

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 23. novembrist 2007.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks

kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 14. detsembrist 2007.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni

Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 15. detsembrist 2007.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 28. septembri 2007 otsusega mõisteti N.H KarS § 209 lg 1 järgi osaliselt õigeks, s.o kasu saamises 3750 krooni ulatuses 20 tm metsamaterjali eest.

Sama otsusega tunnistati N.H süüdi KarS § 209 lg 1 järgi ning karistati teda rahalise karistusega 250 kordses miinimumpäevamääras, s.o 12 500 krooni, mis tuleb N.H kanda

riigieelarvesse Rahandusministeeriumi arvelduskontole ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti mõisteti N.H-lt välja 71 250 krooni A.S. kasuks kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks.

Maakohus arutas N.H süüdistust selles, et tema 2003 detsembris Põlva maakonnas

Mooste vallas Kastmekoja külas tekitas A.S. kui kinnistu Sutti X omanikule ja kasvava metsa

raieõiguse müüjale OÜ Cording Trade omaniku E.K. kui ostja nimel kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu sõlmimisega, oma õige nime varjamisega, teise isikuna esinedes ja avansina 1000 krooni maksmisega väära ettekujutuse, et N.H täidab nimetatud

kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingust tulenevad kohustused (ostab kasvava

metsa raieõiguse kahe rekkakoorma, s.o 30 tm ulatuses ja tasub A.S. 30 000 krooni), tekitades A.S. mulje maksmisvalmidusest ning andis aluse A.S. eeldada heauskselt

lepingu teise poole täitmistahet. Teise isiku nimel lepingu sõlmimine tekitas lepingu sõlmimisel A.S. varalise kahju tekkimise ohu, kuna A.S. ei olnud kasvava metsa raieõigust müües teadlik tegeliku ostja tõestest isikuandmetest.

Eksimusse viimise tagajärjel tegi A.S. varakäsutuse kasvava metsa raieõiguse osas Sutti X

kinnistul, andes N.H-le nõusoleku 30 tm metsamaterjali raieks ja müügiks, sõlmides nimetatud lepingu, andes kasvava metsa raieõiguse müüjana allkirja lepingul, andes kinnistul

metsaraieks vajalikud dokumendid (metsateatise, metsakava) N.H-le, mistõttu oli N.H

võimalik omandada kasvava metsa raieõigus ja organiseerida metsaraie ja metsamaterjali väljavedu ning realiseerimine Sutti X kinnistul 170 tm ulatuses. Pärast 170 tm metsamaterjali raiet oli A.S. eksimusse viiduna N.H poolt sunnitud taluma oma varalise seisu kahjustamist (metsaraie oli tehtud esialgsest kokkuleppest suuremas ulatuses lageraiena) ja metsamaterjali äraviimist ning tegema varakäsutuse N.H-le kogu

raiutud metsamaterjali ulatuses, takistamata metsamaterjali äraviimist, kuna N.H tasus

A.S. 5000 krooni ning andis lubaduse tasuda A.S. kogu raiutud metsamaterjali

eest pärast kogu raiutud metsamaterjali realiseerimist, millise lubaduse täitmist A.S. eksimusse viiduna heauskselt eeldas. Teostatud varakäsutuse tagajärjel sai A.S. varalist kahju 80 000 krooni ja N.H sai varalist

kasu 80 000 krooni, kuna N.H organiseeris 170 tm metsamaterjali raie, äraveo ja

3

turustamise, omastades 170 tm metsamaterjali 80 000 krooni väärtuses ning ei tasunud A.S. vastavalt lepingule ja kokkuleppele.

Süüdistatav N.H ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Kohtuotsuse motiivide kohaselt on N.H süü osaliselt tõendatud: - kannatanu A.S. ütlustega, et tema isale, kes suri 2003 novembris, kuulus kinnistu Sutti X ning tema on isa vara pärijaks. Peale isa surma, s.o 2003 novembris, tegi M.L. kaasa tulnud võõras mees, kes nimetas ennast Janekiks ja kelleks hiljem osutus N.H, talle

ettepaneku antud kinnistult kasvava metsa ostmiseks. Raske majandusliku olukorra tõttu nõustus ta müüma N.H-le kasvava metsa raieõigust kahe rekkakoorma ulatuses 30 000

krooni eest. Süüdistav andis talle ettemaksuna 1000 krooni ning lubas tasuda ülejäänud summa raie alustamisel. Süüdistatavale andis ta kinnistu metsamajandamiskava ja oma passi.

Ühel 2003 detsembri õhtupoolikul saabus metsa metsalõikamismasin Harvester. Viimase juhile näitas ta ette oma metsa piirid ning siis algas metsalõikus. Samal päeval tõi süüdistatav

talle lepingu, millele andis oma allkirja ilma selle sisu läbi lugemata ning täitis ka

metsateatise N.H juhiste järgi, kuna usaldas süüdistatavat ja lootis, et viimane täidab ausalt nendevahelise kokkuleppe. Kõik dokumendid sai ta mõni aeg hiljem N.H-lt tagasi.

Järgmise päeva hommikul avastas kannatanu, et mets ligi 170 tm ulatuses, milles kasvasid põhiliselt männipuud, oli maha lõigatud. N.H lubas talle ära maksta kogu mahalõigatud metsamaterjali eest. Palgid koondati tema majapidamise juurde viiva tee äärde. Paar nädalat hiljem tuli auto puitu ära viima. Kuna süüdistatav ei olnud talle isegi esialgselt kokkulepitud summat ära tasunud, siis ei lubanud ta puitu ära viia. Seejärel helistas autojuht kellelegi ning kohale tuli N.H, kes lubas talle raha, kokku 90 000 krooni, maksta peale koondatud puidu realiseerimist. Kuna N.H maksis talle kohapeal veel 5000 krooni, siis lubas ta esimese

koorma ära viia. Ühel päeval, kui teda kodus ei olnud, viidi ära kogu koondatud

metsamaterjal. Seejärel pöördus ta politseisse, kus selgus, et süüdistatava tegelik nimi on N.H; - tunnistaja M.L. ütlustega, et 2003 novembris viis ta kokku kannatanu ja N.H, kuna viimane tahtis metsa osta. N.H andis kannatanule 1000 krooni ja banaane ning viimased leppisid omavahel kokku metsamaterjali võõrandamise osas. Mõni aeg hiljem pidi ta N.H

palvel metsalõikamismasina Harvester juhatama kannatanu metsa. Metsaraiet

korraldas N.H. Tunnistaja tuli ühel korral kannatanu helistamise peale koondatud

metsamaterjali juurde, kus viibis ka N.H. Sel korral andis N.H kannatanule 5000 krooni ning seejärel viis auto ära koorma palke. Hiljem teatas kannatanu, et talle ei ole raha müüdud metsa eest ära tasutud. N.H kasutas sel ajal musta värvi džiipi; - tunnistaja R.K. ütlustega, et 2003 detsembris töötas ta OÜ-s Baurex ning oma ülemuse J.J. korraldusel asus ta öösel kannatanu metsas raiet tegema. Piirid näitas talle ette paarimees A.S. , kes oli samas kohas metsa lõiganud. Lageraide langil lõpetas ta hommikuks. Mahalõigatud puidukogus oli umbes 150 tm;

- tunnistaja A.S. e ütlustega, et 2003 detsembris, olles OÜ-s Baurex metsalõikamismasina

Harvester juht, alustas ta metsaraiet kannatanu raielangil oma ülemuse J. Jakobsoni korraldusel. Metsapiirid näitas talle ette kannatanu;

- tunnistaja E.K. ütlustega, et 2003 oli ta OÜ Cording Trade ainuosanik ja juhatuse liige. Ühel päeval tegi süüdistatav, kes nimetas ennast siis Janekiks ja keda ta oli ka varem näinud, ettepaneku allkirjastada leping OÜ Cording Trade nimel. Kuna süüdistav kinnitas, et antud lepinguga mingeid kohustusi ei kaasne ning annab ka raha, siis allkirjastas ta lepingu ja pani

sellele ka OÜ Cording Trade templi. Lepingulisi suheteid ei ole tal OÜ-ga Trucco olnud, samuti ei ole OÜ Cording Trade viimasele kunagi maksnud vahendustasu;

4

- tunnistaja A.V. ütlustega, et 2003 detsembris lõikas A.S. kinnistul metsa Harvester.

Kannatanu metsas nägi ta seismas tumedat maastikuautot, numbrimärgiga 99, milles lisaks juhile oli ka M.L. ;

- tunnistaja J.J. ütlustega, et sel ajal, kui toimus kannatanu kinnistul metsaraie, oli ta osaühingu Baurex juhataja. Tema saatis oma töötajad A.S. ja R.K. kannatanu metsa lõikama. Teostatud raie maht oli minimaalselt 150 tm; - sündmuskoha vaatlusprotokolliga ja skeemiga 09.02.2004, millega tuvastati kinnistu Sutti X vaatlust tehes, et metsasihist vasakule jääv lank oli raiutud lagedaks, kännud olid värsked ja

ettelõiketa, kasvama olid jäetud üksikud männid ja peened kased, langil olid metsamasina süvendjäljed; - kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepinguga, mille kohaselt A.S. müüs Cording Trade OÜ-le (kelle esindajana on märgitud E.K. ) kinnistul Sutti X kasvava metsa raieõiguse ja selle eest tasub ostja müüjale 30 000 krooni;

- metsateatisega, milles on märgitud A.S. A.S. volitatud esindajaks, kinnistu Sutti X

kavandatavaks lageraide mahuks 3 hektaril kokku 991 tm ning metsateatise täitmise kuupäevaks 02.09.2003;

- fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolliga, mille kohaselt esitati A.S. 10.02.2004

äratundmiseks nelja isiku fotod, millest viimane tundis ära N.H, kellega sõlmis kahe koorma palkide müügilepingu ja kes nimetas ennast Janekiks;

- vastusega autoregistri andmebaasist, mille kohaselt oli N.H märgitud musta värvi sõiduki Toyota Land Cruiser 90, registreerimismärgiga XXX , kasutajaks;

- puidu kokkuostuhinna õiendiga, mille kohaselt oli 2003 detsembris AS-s Lemeks Põlva männipalgi hind 380–650 kr/tm;

Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et süüdistatav N.H lõi kannatanule ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ja viis sellega kannatanu eksimusse. Kohtudes kannatanuga 2003 novembris, tutvustas süüdistatav ennast vale nime all Janekina ning lubas kannatanule,

vastavalt nendevahelisele suulisele kokkuleppele, kahe rekkakoorma kasvava metsa

raieõiguse ostmise eest tasuda kokku 30 000 krooni, makstes samas kannatanule avansina 1000 krooni ja lubades ülejäänud summa tasuda hiljemalt metsaraie alustamise ajaks. Antud käitumisega soovis süüdistatav teadlikult varjata kannatanu ees oma tegelikke isikuandmeid ja luua viimase silmis endast kujutluse kui ausast lepingupartnerist ning jätta võõrandatava kasvava metsa raieõiguse koguse nimelt ebatäpseks. Saades süüdistatavalt suulise kokkuleppe

täitmise katteks ette 1000 krooni, tekkis kannatanul sellega kindel veendumus ja usk, et

sõlmitud lepingu nõuetekohasest täitmisest peab süüdistatav kinni ka tulevikus, mistõttu kannatanu nõustus kasvava metsa võõrandamisega süüdistatavale kahe rekkakoorma ulatuses

30 000 krooni eest. Antud kokkuleppe sõlmimisega oli loodud kannatanule varalise kahju

tekkimise oht, kuna süüdistatav ei soovinud algusest peale kokkulepet täita. Metsaraie

alustamisel 2003 detsembris andis süüdistatav kannatanule allakirjutamiseks kasvava metsa

raieõiguse võõrandamise lepingu, teavitamata viimast, et selle sisu on erinev võrreldes esialgse kokkuleppega, kuna selles oli märgitud teiseks lepingupooleks – ostjaks hoopis OÜ Cording Trade ja ostja esindajaks E.K. ning lepinguesemeks kogu mets kinnistul Sutti X ning

laskis kannatanul täita metsateatise vastavalt oma etteütlemise järgi. Antud käitumisega soovis süüdistatav suurendada kannatanus kindlustunnet tehingu seaduslikkuses ja valmistada viimane ette suurema metsaraiega nõustumiseks kui esialgselt oli kokku lepitud. Süüdistatava

tegelikuks eesmärgiks oli kannatanu metsa võõrandamine hea usu põhimõtte vastaselt, s.t

kannatanult vara välja pettes ning viimasele kahju põhjustamisega endale olulise kasu

saamine. Süüdistatav pani kannatanule tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise, kannatanu eksimusse viimise ning kannatanule varalise kahju tekitamise toime kavatsetusega.

5

Kannatanu tegi eksimuses viibides varakäsutuse kogu lõigatud metsamaterjali – 150 tm ulatuses ning lubas süüdistataval palgid langilt välja koondada nende müümiseks, kuna uskus, et süüdistatav maksab talle lubatud raha lõigatud metsa eest peale palkide müüki. Arvestades seda, et lõigatud metsas kasvasid põhilised männid, siis tuleb kannatanule varalise

kahju arvutamisel aluseks võtta 2003 kehtinud keskmise männipuidu kokkuostuhind – 515 kr/tm. Seega tekkis 2003 detsembris antud varakäsutuse tagajärjel kannatanul 76 250 (515 x

150–1000=76 250) krooni suurune varaline kahju ning süüdistataval N.H sama suur varaline kasu.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

N.H kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha õigeksmõistva otsuse.

Apellatsiooni kohaselt ei ole N.H sõlminud raieõiguse võõrandamise lepingut E.K. nimel. Leping on sõlmitud A.S. ja OÜ Cording Trade vahel, kusjuures viimast on esindanud E.K. . Süüdistuses ei ole märgitud, et N.H oleks esinenud E.K. na. Materjalide kohaselt

viibis lepingu sõlmimise juures E.K. ise. Kuivõrd lepingus olid märgitud teistsugused

andmed, kui ütles kannatanule süüdistuse kohaselt N.H, ei saanud kannatanul kuidagi tekkida ettekujutus, et N.H täidab nimetatud lepingut. Lepingus ei ole märgitud koguseks 30 tm, summa osas on märgitud selle tasumine.

Varalise kahju tekkimise oht lepingu sõlmimisel ei ole arusaadav. A.S. ei tundnud huvi N.H

isikuandmete vastu. See kinnitab N.H väidet, et ta tegutses vahendajana ning

seetõttu ei olnudki tema isikuandmed olulised. Samas on leping allkirjastatud tegutseva äriühingu pädeva esindaja poolt, kes on sellega võtnud vastavad kohustused. Seega ei saanud N.H tegevusest tekkida kannatanule varalise kahju tekkimise ohtu. Süüdistuse kohaselt

andis lepingu allkirjastamine ning metsateatise ja metsamajandamise kava saamine N.H-le

võimaluse omandada raieõigus ja metsamaterjali realiseerimine 170 tm ulatuses. Sellisest sõnastusest nähtub, et dokumentidest tulenes poolte kokkuleppe 170 tm-le. Samas on varasemalt märgitud kokkulepitud koguseks 30 tm. Seega on süüdistus vastuoluline.

Süüdistuse kohaselt oli A.S. eksimusse viiduna sunnitud taluma oma varalise seisu kahjustamist, sest N.H tasus talle 5000 krooni ning lubas tasuda kogu metsamaterjali eest.

Kannatanut ei sundinud aga keegi lubama metsamaterjali äravedamist olukorras, kus tema sõnul oli talle kogu summa maksmata. Süüdistuse kohaselt oli nii A.S. kahju kui N.H kasu 80 000 krooni. Arvestatud ei ole aga

metsamaterjali turustamisega vältimatult seotud kulusid. Seega on süüdistus ebaselge ja vastuoluline ning rikub oluliselt süüdistatava kaitseõigust. Arvestades, et süüdistus käsitleb tegevust alates 2003 detsembrist, ei olnud kohtul tulenevalt

KrMS §-st 268 lg 1 õigust süüdistust laiendada ega analüüsida 2003 novembris toimunud sündmusi. Tegemist on menetlusõigusnormi olulise rikkumisega. Kohus on menetlusõigusnormi rikkunud ka tunnistajate M.L. ja E.K. ütlusi otsuse tegemisel arvesse võttes. Mõlemad tunnistajad on andnud vastuolulisi ütlusi. Otsuses tehtud järeldused suulise kokkuleppe kohta ja 30 000 krooni tasumise kohta hiljemalt

raie alustamisel väljuvad samuti süüdistuse piiridest. See on käsitletav KrMS §-s 268 lg 1 sätestatud süüdistatava kaitseõiguse rikkumisena.

Maakohus on põhistanud oma järeldusi kannatanu ütlustega. Sellest nähtub, et sisuliselt on

kohus asunud kandma süüdistusfunktsiooni, mida KrMS §-s 14 lg 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest lähtuvalt ei tohiks lubada.

Raie organiseerimine N.H poolt on tõendamata. Vahetult metsa üles töötanud mehed R.K. ja A.S. ei näinud kohapeal N.H. Nende tööandja OÜ Baurex juhataja J.J. ütles, et N.H ei olnud seotud raie tellimisega. Järelikult pidi raie tellima ja selle eest tasuma keegi

6

teine. Isegi kui lugeda tuvastatuks metsalõikamismasina juhatamine süüdistatava poolt, ei viita see raie organiseerimisele ega metsamaterjali turustamisele. Süüdistatav oli vahendaja, kes viis kokku ostja ja müüja, seejuures teadsid tema olemasolust mõlemad tehingu pooled, ta andis oma telefoninumbri ega varjanud ennast. Samuti ei kinnitanud U.P. ja A.V. ütlused N.H

viibimist palkide äraveo juures. M.L. ja kannatanu ütlused ei ole

usaldusväärsed. N.H ei saanud lubada palkide eest 90 000 krooni, sest sellist hinda ei

oleks nende eest saanud ka kokkuostupunktis. Lisaks tuleb müügisummast maha arvestada raie- ja veokulud. Tulenevalt koguse määramise põhimõttest tulnuks aluseks võtta madalaim

hind. Puidu hind sõltus kvaliteedist ning antud juhul on kvaliteet tuvastamata. Eelnevast

lähtudes ei tekkinud kannatanul kahju. Vahendaja ja ostja poolt ärikasumi saamist ei saa

pidada kuritegelikuks. Seega puudub N.H käitumises kuriteokoosseis ning ta tuleb õigeks mõista.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohtus toetasid süüdistatav ja kaitsja apellatsiooni selles toodud motiividel. Prokurör palus apellatsiooni jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.

Ringkonnakohus, olles uurinud ja hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kuulanud ära

süüdistatava, kaitsja ja prokuröri, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu, rahuldamisele ei

kuulu ja maakohtu otsus tuleb jätta muutmata selles toodud põhjendustel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks üle korrata vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1.

Kaitsja apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi tõendeid, vaid taotletakse olemasolevate

tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt õigeksmõistmist. Erilist tähelepanu palutakse pöörata kannatanu A.S. ning tunnistajate M.L. ja E.K. ütlustele nendes väidetavalt sisalduvate vastuolude ja ebaloogilisuse tõttu. Tõendite veelkordse hindamise taotlusest lähtudes ringkonnakohus leiab, et apellatsioonis ei

ole esitatud selliseid asjaolusid, mis tingiksid maakohtu süüdimõistva otsuse järelduste ümberhindamist.

Maakohus on tõendeid kogumis hinnates näidanud motiivid, miks kohus rajab oma otsuse

nimelt nendele tõenditele (II kd lk 96-101 pöördel). Seejuures on otsuses antud hinnang

kaitsja taotlusele N.H õigeks mõista, mis esitati kohtulikes vaidlustes (II kd lk 93-94). Sama taotlust korratakse ka apellatsioonis (II kd lk 107-112), kus leitakse, et puuduvad

tõendid, mis kinnitaks, et N.H on kelmuse toime pannud ning seega maakohus on ta põhjendamatult süüdi mõistnud.

Ringkonnakohus leiab, et kriminaalasjas on olemas tõendid, mis kinnitavad N.H-le esitatud kelmuse süüdistust. Lisaks kannatanu A.S. ütlustele, kes üksikasjalikult kirjeldas, mis asjaoludel ja kuidas N.H teda pettis, kinnitavad N.H süüd tunnistajad M.L. ja E.K. . Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, siis vastavalt KrMS §-le 342 lg 3 p 1

ei ole vajadust maakohtu otsuse põhiosa asjaolusid korrata ega lisada neile omapoolseid

põhjendusi, sest maakohus on kohtuotsuse põhiosas igakülgselt järginud KrMS § 312

punktide 1 ja 2 nõudeid. Maakohus on põhjendanud (II kd lk 98-100), miks ta ei loe usaldusväärseks N.H ütlusi, et ta oli vaid vahendaja, mitte aga kasvava metsa raieõiguse ostja. Samas on ka põhjendatud, miks loeti usaldusväärseks kannatanu A.S. ning tunnistajate M.L. ja E.K. ütlused. Seejuures on ka arvestatud, et E.K. on varem kohtulikult karistatud kelmuse eest ja talle kuuluv OÜ Cording Trade tegeles süüdistuses näidatud ajal puidu ost- müügiga. Vaatamata eeltoodule maakohus luges E.K. ütlused usaldusväärseks, sest need olid

kooskõlas teiste kohtus kontrollitud tõenditega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Maakohus on näidanud põhjendused (II kd lk 100-101), millega on tõendatud, et N.H lõi A.S. ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest ja viis sellega kannatanu eksimusse.

7 Samuti on toodud põhjendused (II kd lk 101-101 pöördel), mis näitavad, et eksimuses viibides

tegi kannatanu varakäsutuse, millega tal tekkis varaline kahju ja N.H varaline kasu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eelpool viidatud põhjendustega, loeb need küllaldaseks ja ei pea vajalikuks neid täiendada.

Apellatsioonis ei ole arvestatud (II kd lk 109 ja 111) seda, et maakohus on kõrvaldamata

kahtlused juba lugenud süüdistatava kasuks. Nii on leitud, et lõigatud puidukogus polnud mitte 170 tm, vaid 150 tm väärtusega 76 250 krooni (II kd lk 99 pöördel ja 101) ning seetõttu

mõisteti N.H kelmuses osaliselt õigeks, s.o kasu saamises 3750 krooni ulatuses 20 tm metsamaterjali eest. Samuti maakohus jättis süüdistusest välja, et kaks rekkakoormat võrdub 30 tm puitu (II kd lk 100 pöördel) ning et N.H turustas metsamaterjali (II kd lk 101). Osalist õigeksmõistmist ei ole prokurör ega kannatanu apellatsiooni korras vaidlustanud. Apellatsioonis leitakse (II kd lk 109), et maakohus laiendas süüdistust, käsitledes novembris 2003 toimunud sündmusi, sest süüdistus algab alles detsembrist 2003. Ringkonnakohus ei ole

nõus väitega, et maakohus laiendas süüdistust. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-16-04 kohaselt kohtualuse käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust sisustada, kuid süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel võib olla tähendust süüdistuse tõendatuse hindamise seisukohalt. Süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine

võib ka kuuluda teatud juhtudel tõendamisesemesse, kuna selle kaudu on võimalik anda

tervikpilt kuritegeliku kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje. Veel on nimetatud otsuses märgitud, et tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Ühe või teise

versiooni usaldusväärsuse kontrollimisel tuleb seda kinnitavad andmed paigutada

kuriteosündmusele eelnenud ja järgnenud sündmuste üldisesse kulgu. Seejuures tuleb

arvestada isikule inkrimineeritava süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise

kriminoloogilist eripära. Maakohus tuvastas (II kd lk 98), et see oli novembris 2003 kui kannatanu juurde tulid M.L. ja temaga kaasas olnud isik, kes nimetas end Janekiks ja kelleks hiljem osutus N.H. Kannatanu ja Janek (N.H) sõlmisid seejuures suulise kokkuleppe, et kannatanu müüb Janekile kasvava metsa raieõiguse kahe rekkakoorma ulatuses ning Janek maksab talle selle eest 30 000 krooni hiljemalt raie alustamisel. Tegemist oli maakohtu poolt

süüdistatava tegevuse tuvastamisega, mille kaudu saab anda tervikpildi tema kuritegeliku

kavatsuse kulgemisest ja realiseerumisest läbi ajalise telje, nagu seda on ka märgitud Riigikohtu eelpool viidatud otsuses, mitte aga süüdistuse laiendamisega. Apellatsioonis väidetakse (II kd lk 110), et raie organiseerimine N.H poolt on täielikult tõendamata. Ringkonnakohus ei nõustu selle väitega, sest see ei vasta tuvastatud asjaoludele. Nii nähtub tunnistaja M.L. ütlustest (II kd lk 78 pöördel-79), et A.S. metsas korraldas töid N.H . Sama on kinnitanud kannatanu A.S. (II kd lk 23 pöördel, 25 pöördel, 26, 27).

Apellatsioonis väidetakse (II kd lk 111), et N.H ei saanud lubada palkide eest 90 000 krooni, sest sellist hinda ei oleks ta nende eest kokkuostupunktis saanud ning et maakohus ei

ole põhjendanud, miks on kahju arvestamise aluseks võetud keskmine hind. Arusaamatu

olevat ka tekitatud kahju ja väljamõistetud tsiviilhagi summa erinevus. Ringkonnakohus ei nõustu ka nende väidetega, sest maakohtu otsuses (II kd lk 100) ei kahelda selles, et N.H

lubas kannatanule maksta lõigatud metsamaterjali eest kokku 90 000 krooni, sest see on

kooskõlas kriminaalasjas oleva puidu kokkuostuhinna õiendiga. Samuti on maakohus

põhjendanud (II kd lk 101), miks võtab kannatanule tekitatud varalise kahju arvutamisel

aluseks 2003 kehtinud keskmise männipuidu kokkuostuhinna. Maakohus on põhjendanud,

miks esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt (II kd lk 101 pöördel-102) ning on näidanud vastavad arvutused. Kannatanu ei ole seda vaidlustanud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates õigustatult tulnud

järeldusele, et tegemist oli kelmuse, mitte aga pooltevahelise vastastikusel kokkuleppel

8

toimunud äritehinguga. Vastupidiselt apellatsioonis väidetule ringkonnakohus sarnaselt

maakohtuga leiab, et N.H käitumises esineb kuriteokoosseis ning ta on toime pannud kuriteo KarS § 209 lg 1 järgi.

Aarne Sarjas Ago Kutsar Mati Kartau