1-07-15078\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-15078

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-15078

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Nadežda Paukson

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Mihhailovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Aleksandr Mihhailov (isikukood: 38207280040; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Mihhailov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

KrMS § 426 lg 2 alusel määrata, et Aleksandr Mihhailovi vabastamise küsimust võib uuesti arutada mitte varem kui ühe (1) aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

2

Murru Vangla esitas 28.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Mihhailovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

A. Mihhailov tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 12.12.2005.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 4; § 199 lg 2 p 4, 5; § 201 lg 2 p 1 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem mõistetud karistus kaetuks raskemaga, s.o liitkaristuseks loeti 4 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra, s.o kandmisele kuulub 2 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust 28.03.2000.a Narva Linnakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuud ja 25 päeva võrra. Kandmisele kuulub 3 aastat 8 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistus karistuse kandmise hulka.

Karistuse kandmise algus oli 02.06.2005.a ja lõpp on 27.02.2009.a.

A. Mihhailovi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas ei ole töötanud ega õppinud ja ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, kuid käis psühholoogi vastuvõtul. Vangistuse jooksul on distsiplinaarkorras karistatud 1-korral. Vabanemisel naaseb elama vanaema juurde Tallinnasse, töökoht on vabaduses olemas.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub A. Mihhailovi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna formaalselt on isik valmis tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks vastavalt KarS § 76 sätetele. Kuid tegelikult on olemas risk uue kuriteo toimepanemiseks: vabaduses elas ebaseaduslikult, kuriteod on oma laadilt rasked ning kokku on viibinud elu jooksul vanglates umbes 8 aastat.

A. Mihhailov taotleb kohtult tingimisi vabastamist.

Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav on 3. korda kriminaalkorras karistatud ja ta on korduvalt viibinud vanglas, kuid see ei ole teda motiveerinud elama seaduskuulekalt. Samuti on teda juba korra usaldatud ning vabastatud ennetähtaegselt vangistusest, kuid ka see ei motiveerinud teda seaduskuulekalt käituma – ta pani katseajal toime uue kuriteo. Vanglas ei ole kinnipeetav osalenud ka sotsiaalprogrammides, mis maandaks olulisel uute kuritegude riski. Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et vabastamine oleks ennatlik ja ei toeta taotlust.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Mihhailovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Mihhailov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Mihhailovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on 3. korda kriminaalkorras karistatud ja ta on korduvalt viibinud vanglas, kuid see ei ole teda motiveerinud elama seaduskuulekalt. Samuti on teda juba korra usaldatud ning vabastatud ennetähtaegselt vangistusest, kuid ka see ei motiveerinud teda seaduskuulekalt käituma – ta pani katseajal toime uue kuriteo. Vanglas ei ole kinnipeetav osalenud ka sotsiaalprogrammides, mis maandaks olulisel uute kuritegude riski.

Arvestades A. Mihhailovi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel

3 vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Arvestades, et A. Mihhailovi poolt toime pandud kuritegude raskust ning ärakandmata karistusaja pikkust leiab kohus, et KrMS § 426 lg 2 alusel võib A. Mihhailov vabastamist uuesti arutada mitte varem kui 1 aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik