4-07-3961\4 · 4-07-3961\4 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri

VIRU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 4-07-3961

Otsuse kuupäev 26.11.2007

Kohtunik Heli Väinaste

Kohtuistungi sekretär Enjar Malm

Kohtuasi Meelis Kaasik’u väärteoasi Liiklusseaduse § 7422 lg 2 järgi

Vaidlustatud lahend Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 19.07.2007 otsus väärteoasjas nr: 2590,07,004046

Kaebuse esitaja menetlusalune isik Meelis Kaasik

Asja läbivaatamise kuupäev ja koht 30.10.2007 ja 14.11.2007, Rakvere kohtumaja

Istungil osalenud isikud menetlusalune isik Meelis Kaasik ja kohtuväline menetleja Martin Rist Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast

Resolutsioon

Jätta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna (registrikood 70006748, Rahu 27 Jõhvi) korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 19.07.2007 otsus väärteoasjas nr: 2590,07,004046, millega määrati Meelis Kaasik’ule (isikukood 37004175218, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, töökoht xxxx) Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100 krooni ja Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel võeti lisakaristusena ära juhtimisõigus 2 kuuks, muutmata ja Meelis Kaasik’u kaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu, kusjuures kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele

2 kohtus tutvumiseks kättesaadav. VTMS § 155 lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kassatsiooniõigusest loobusid kõik menetlusosalised või ükski neist ei teata oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

ASJAOLUD

1. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhtivkonstaabel Kauni Soon koostas menetlusalusele isikule Meelis Kaasikule 19.06.2007 väärteoprotokolli AB 875908 selle kohta, et Meelis Kaasik 19.06.2007 kell 18.11 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Roelas Rakvere-Luige tee 26,1. km-l juhtis mootorsõidukit kiirusega 82+/-3 km/h. Lubatud 50 km/h. Seega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Sellega rikkus menetlusalune isik Meelis Kaasik Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid, mille rikkumise eest on vastutus ette nähtud Liiklusseaduse §-s 7422 lg 2.

Vastulauset menetlusalune isik Meelis Kaasik ei esitanud.

2. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Jüri Linask määras 19.07.2007 otsusega väärteoasjas nr: 2590,07,004046 Meelis Kaasikule karistuseks Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahvi 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100 krooni ja Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel võeti Meelis Kaasikult lisakaristusena ära juhtimisõigus 2 kuuks, sest Meelis Kaasik 19.06.2007 kell 18.11 Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Rakvere-Luige tee 26,1. km-l juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiiruse 29 km/h võrra, sõites kiirusega 82+/-5 km/h. Menetlusalune isik Meelis Kaasik rikkus seega Liikluseeskirja § 124 p 1 nõudeid.

3. Kohtuvälise menetleja otsuse peale esitas kohtule kaebuse menetlusalune isik Meelis Kaasik.

Menetlusalune isik Meelis Kaasik palub oma kaebuses tühistada kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr: 2590,07,004046 19.06.2007 Liiklusseaduse §-de 7422 lg 2 ja 7422 lg 4 kohaldamise ja selle järgi karistuse määramise osas, sest tema liiklemisteekonnale ei jäänud peale õueala alguse ja lõpu ühtegi kiirust piiravat märki, seega on lubatud kiirus 90 km/h, tema sõidukiiruseks mõõdeti aga 82 km/h. Menetlusalune isik Meelis Kaasik märgib oma kaebuses, et nad sõitsid 19.06.2007 kella nelja paiku Rakverest välja ühe tuttava juhatuse peale Rasivere metsadest seeni otsima ja peale metsaskäiku pidid nad sõitma Avinurme. Menetlusaluse isiku Meelis Kaasiku väitel pööras ta enne bensiinijaama vasakule, edasi sõitis Rasivere tee viidani ja sealt pööras paremale Rasivere poole, kust mõne kilomeetri pärast pööras asfaltteelt kruusateele. Menetlusalune isik Meelis Kaasik tunnistab, et nad sõitsid kuni kruusatee paremale ära pööras ja otse algas metsatee, jäädes sinna seenele. Menetlusalune isik Meelis Kaasik kinnitab, et pooleteist tunni möödudes hakkasid nad edasi liikuma mööda kruusateed, mis viis neid töökojast mööda majade vahele, kus oli teelõik õuealaga, millest ta ka kinni pidas. Menetlusaluse isiku Meelis Kaasiku väitel edasi jõudsid nad ristteeni, mille vastas oli mingi suur hoone. Menetlusaluse isiku Meelis Kaasiku sõnul pööras ta vasakule ja jõudis ristteeni (üle tee jäi kauplus), sooritades sealt vasakpöörde ja sõites edasi umbes viissada meetrit, peale mida politsei teda kinni pidas, süüdistades teda kiiruseületamises ja mõõtes kiiruseks 82 km/h, mis oli selle tee jaoks sobiv kiirus, kuna ühtegi sõidukiirust piiravat märki teel ei olnud. Menetlusalune isik Meelis Kaasik väidab oma kaebuses, et protokolli kirjutamise hetkel oli ta kinnipidamisest šokeeritud ja ei osanud anda mõistlikku tunnistust. Menetlusalune isik Meelis Kaasik lisas oma kaebusele juurde sõiduskeemi.

3

4. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond oma vastuskirjas menetlusaluse isiku Meelis Kaasiku kaebusele (tl 9) on seisukohal, et komissar Jüri Linaski poolt 19.07.2007 tehtud otsus väärteoasjas nr: 2590,07,004046 on seaduslik ning tehtud, järgides karistusseadustikuga ja väärteomenetluse seadustikuga kehtestatud norme. Kohtuväline menetleja Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakond palub jätta tehtud otsus muutmata.

5. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik Meelis Kaasik esitatud kaebuse juurde, lisades, et ta ei mäleta enam, mis ta kinnipidamisel kohtuvälisele menetlejale ütles. Menetlusalune isik Meelis Kaasik väitis, et ta ei tundnud seda kohta ära ega teadnud, et see on asulasisene tee, sest kiirust piiravat märki ei olnud. Menetlusalune isik Meelis Kaasik avaldas kohtuistungil 30.10.2007, et 500 m või rohkem võis see vahemaa olla, kui ta välja keeras ja kui teda kinni peeti. Menetlusalune isik Meelis Kaasik väitis kohtuistungil 14.11.2007, et ta käis mõõtmas seda maad ja see on 400 m. Kohtuistungil 14.11.2007 esitas menetlusalune isik Meelis Kaasik oma väidete tõestuseks videomaterjali vaatamiseks, lisades eelnevalt, et ta mõõtis auto kiiruse ka ära ja 200 m pealt avaneb vaade Rakvere poolt tulevale autole.

Tunnistaja T S kinnitas kohtuistungil, et ta on abipolitseinik ja mõõtis kiirust koos Kauni Soonega. Tunnistaja T S avaldas, et ristmikust sinna, kus nad kiirust mõõdavad, on kuskil 300 m ja 20-30 m on ala, mida nad ei näe ja ristmikku sealt ei näe. Tunnistaja T S väitis menetlusaluse isiku Meelis Kaasiku poolt kaebuse lisana esitatud skeemi vaadates, et on võimatu, et nii suur kiirus saadi peale seda risti. Tunnistaja T S jäi kindlaks sellele, et Meelis Kaasiku auto tuli otse Rakvere poolt, sest sellise maa pealt ei saa sellist kiirust üles. Tunnistaja T S arvates peab tohutu kiirendus olema, et selline kiirus saada. Tunnistaja T S kinnitas, et nad seisid suunale, kust auto tuli, vastassõidusuunas.

Kohtuväline menetleja Martin Rist Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast kinnitas kohtuistungil, et vahemaa oli heal juhul 200 m, sest ta rääkis sellest Kauni Soonega, kes seisis paremal pool tee ääres ja auto oli vasakul. Kohtuväline menetleja Martin Rist Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast väitis, et kiirust mõõdeti teisel pool teed. Kohtuväline menetleja Martin Rist Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast avaldas, et tee on seal hästi kurviline ja sealt on kaugele näha. Kohtuväline menetleja Martin Rist Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast väitis, et auto ei saanud kuidagi välja keerata ja siis meeletut kiirust arendada. Kohtuväline menetleja Martin Rist Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonnast tunnistas, et video kiiruse mõõtmise kohta tekitas küsimuse, kas oli tegemist ikka sama autoga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS §-st 123 lg 2 arutab väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Liiklusseaduse § 7422 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis. Liikluseeskirja § 124 p 1 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

4 7. Väärteomenetluses lasub tõendamiskoormis kohtuvälisel menetlejal. VTMS § 69 lg 2 p 3-7 kohaselt tuleb väärteoprotokollis märkida tõendid, millest tulenevalt loetakse väärtegu tõendatuks. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Jüri Linask on otsuses 19.07.2007 väärteoasjas nr: 2590,07,004046 lugenud menetlusaluse isiku Meelis Kaasiku poolt väärteo toimepanemise tõendatuks väärteoprotokollis esitatud tõenditega, millisteks on protokoll kiirusemõõteseadme kasutamise kohta ja menetlusaluse isiku ütlused.

Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist (tl 15) nähtub, et Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse juhtivkonstaabel Kauni Soon, juhindudes Mõõteseaduse § 5 lg 1 ja lg 2 p 2 nõuetest, teostas riikliku järelevalve korras Meelis Kaasiku, isikukood 37004175218, elukoht xxxx, poolt juhitud mootorsõiduki xxxx reg nr xxxx liikumiskiiruse mõõtmise 19.06.2007 kell 18.11 Rakvere-Luige tee 26,1. km-l, sõidu suund: Rakvere-Luige, kasutades liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet Stalker ATR nr SP006625, mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRSS-07/00053. Mõõtmine toimus paigal seistes, päevavalguses, pilvitu ilmaga, kahesuunalisel siledal teel, millel liiklustihedus hõre, dopleri signaal ühtlaselt tõusev. Mõõtmistulemuseks saadi 82 km/h, lubatud sõidukiirus 50 km/h, mõõtmistulemuse laiendmääramatus +/- 3 km/h. Sõiduki lõplikuks liikumiskiiruseks loeti 79 km/h, millega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 29 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu, ta on liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile allkirja andnud. Liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, milline kuulub väärteoprotokolli nr AB 875908 juurde, on koostatud 19.06.2007 Roelas.

Menetlusalune isik Meelis Kaasik on kohtuvälises menetluses ülekuulatuna 19.06.2007 (tl 16) öelnud seda, et ta juhtis mootorsõidukit xxxx reg nr xxxx ja Roelas peatas teda politsei ning sõidukiiruseks mõõdeti 82 km/h. Menetlusalune isik Meelis Kaasik on väitnud, et peale keskust ta kiirendas, aga miks, ei oska seletada. Menetlusalune isik Meelis Kaasik on omaks võtnud selle, et sõidab seda teed pidevalt ja teab, et mõõdetakse kiirust, aga ikka läks kiirus lubatust suuremaks, mõtted olid mujal.

VTMS § 31 lg-st 1 tulenevalt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 61 kohaselt hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Menetlusalune isik Meelis Kaasik püüab esitatud kaebuses väita ja kaebuse lisana esitatud skeemiga (tl 6) ning kohtuistungil 14.11.2007 esitatud videomaterjaliga tõendada seda, et ta ei tulnud mitte otse Rakvere poolt ning et tema liikumisteekonnale ei jäänud peale õueala alguse ja lõpu ühtegi kiirust piiravat märki ja seega oli lubatud kiirus 90 km/h, tema juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks mõõdeti aga 82 km/h. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku Meelis Kaasiku poolt kohtule esitatud täiendavad tõendid on ebausaldusväärsed, sest need tõendid ei haaku ja on vastuolus tõenditega, mis olid aluseks kohtuvälise menetleja otsuse tegemisel. Kohtu arvates tahab menetlusalune isik Meelis Kaasik nende täiendavate tõendite abil vastutusest vabaneda. Vastavalt KrMS § 63 lg-le 1 on väärteoasjas tõendiks ka menetlustoimingu protokoll ehk antud juhul liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll. Menetlusalune isik Meelis Kaasik on liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile allkirja andnud ega ole VTMS § 19 lg 1 p 6 sätestatud korras teinud menetlustoimingu protokolli kohta avaldusi. Sellest järeldub, et menetlusalune isik Meelis Kaasik on muuhulgas nõustunud ka sellega, et tema poolt juhitud mootorsõiduki liikumissuund oli Rakvere-Luige. Menetlusalune isik Meelis Kaasik väidab oma kaebuses, et protokolli kirjutamise hetkel oli ta kinnipidamisest šokeeritud ja ei osanud

5 anda mõistlikku tunnistust. Kohus ei usu nendesse väidetesse, sest menetlusalusel isikul Meelis Kaasikul on olnud varem korduvalt kokkupuuteid politseiga. Menetlusalune isik Meelis Kaasik on kohtuvälises menetluses andnud kohtu arvates ütlusi, millised on usutavad ja milliste õigsuses ei ole põhjust kahelda, sest need on kooskõlas liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis fikseerituga. Kui menetlusaluse isiku Meelis Kaasiku poolt juhitud mootorsõiduki liikumisteekond oli tõesti selline, nagu ta püüab tagant järele kohtule tõendada, siis oleks ta seda koheselt ka kohtuvälisele menetlejale avaldanud. Kohus leiab, et Liiklusseaduse §-s 7422 lg 2 sätestatud väärteo toimepanek menetlusaluse isiku Meelis Kaasiku poolt on tõendatud liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga ja menetlusaluse isiku Meelis Kaasiku kohtuvälises menetluses antud ütlustega, samuti tunnistaja T S kohtuistungil antud ütlustega.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.

8. KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et Liiklusseaduse §-s 7422 lg 2 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Meelis Kaasik. Liiklusseaduse § 7422 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut. Liiklusseaduse § 7422 lg 4 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada Liiklusseaduse §-s 7422 lõikes 2 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. KarS § 47 lg 1 sätestab, et kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada minimaalselt rahatrahvi kolm trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on kuuskümmend krooni. Menetlusalusele isikule Meelis Kaasikule kohtuvälise menetleja poolt Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel määratud rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2100 krooni on ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast suurem. Liiklusseaduse § 7422 lg 4 alusel võttis kohtuväline menetleja Meelis Kaasikult lisakaristusena ära juhtimisõiguse 2 kuuks, mis on ettenähtud sanktsiooni alammäärast suurem. KarS § 62 sätestab, et ühe süüteo eest võib kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu lisakaristust. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendavad asjaolud on muuhulgas süü ülestunnistamisele ilmumine, puhtsüdamlik kahetsus või süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine. KarS § 57 lg 2 sätestab, et karistuse kohaldamisel võib arvestada ka KarS § 57 lg 1 loetlemata asjaolusid. Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Jüri Linask on 19.07.2007 otsuses väärteoasjas nr: 2590,07,004046 kohtu arvates õigesti leidnud, et menetlusaluse isiku Meelis Kaasiku karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on otsuses menetlusalusele isikule Meelis Kaasikule lisakaristuse määramist põhjendanud sellega, et olukorras, kus igal aastal hukkub liikluses sadu ja saab vigastada üle tuhande inimese, peab riik andma selge signaali sellest, et liiklusrikkumiste, sealhulgas mootorsõidukile lubatud suurima sõidukiiruse olulise ületamise näol on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega. Menetlusalust isikut Meelis Kaasikut on varem väärtegude toimepanemise eest karistatud, kuid varem mõistetud karistused ei ole suutnud teda mõjutada seaduskuulekalt käituma, mistõttu kohtuväline menetleja on talle põhikaristuse ja lisakaristuse määramisel lähtunud õiguskorra kaitsmise huvidest ja sellest, kuidas oleks võimalik menetlusalust isikut Meelis Kaasikut kõige paremini mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohus on seisukohal, et väärteo menetlemisel kohtuvälise

6 menetleja poolt ei ole rikutud väärteomenetlusõigust. Menetlusalusele isikule Meelis Kaasikule on karistused määranud pädev kohtuväline menetleja ning karistuste määramised on toimunud kooskõlas karistuste kohaldamise alustega.

9. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p 1, 133, 134, 135 jätab kohus Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna korrakaitsetalituse komissari Jüri Linaski 19.07.2007 otsuse väärteoasjas nr: 2590,07,004046 muutmata ja Meelis Kaasiku kaebuse rahuldamata.

Kohtunik

/allkiri/ H.Väinaste

Ärakiri õige Nooremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 15. jaanuaril 2008.a Nooremreferent

I.Golubev