1-07-15642\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-15642

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-15642

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Taimar Toomi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Taimar Toom (isikukood: 38205116535; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Taimar Toom tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 11.12.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Taimar Toomi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

2

Taimar Toom mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 20.01.2005.a otsusega KarS § 141 lg 2 p 2, 6 järgi ja karistati KrMS § 238 lg alusel 6-aastase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 12.11.2004.a ja lõpp on 12.11.2010.a.

Taimar Toomi kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vanglas õpib. Distsiplinaarkorras on vangistuse jooksul korduvalt karistatud. Võimalikul vabanemisel asub elama ema juurde Võrru.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Taimar Toomi vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on suutnud vanglas, isoleeritud keskkonnas toime panna uue isikuvastase süüteo. Kinnipeetavale on vanglas tehtud korduvaid distsiplinaarkaristusi, millest järeldub, et karistus ei ole oma eesmärki täitnud ja kinnipeetav on jätkanud kriminaalset käitumisviisi.

Taimar Toom taotleb kohtult tingimisi vabastamist ning on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör hinnangul on kinnipeetav korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Vastupidi – vangistuses jätkab ta rikkumisi – ta on süstemaatiline režiimirikkuja. Samuti on ta vanglas pannud toime seksuaalse enesemääramisevastase kuriteo kaaskinnipeetava suhtes. Kui kinnipeetav ei suuda käituda normikohaselt isegi vangistuses, siis puudub alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses. Vanglas ei ole kinnipeetav osalenud ka sotsiaalprogrammides, mis maandaks olulisel uute kuritegude riski. Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et vabastamine oleks ennatlik ja ei toeta taotlust.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud T. Toomi ja prokuröri arvamuse, leiab, et T. Toom tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T. Toomi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt viibinud ka vanglas, kuid see ei ole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Vastupidi, vangistuses jätkab ta rikkumisi, ta on süstemaatiline režiimirikkuja. Samuti on ta vanglas pannud toime seksuaalse enesemääramisevastase kuriteo kaaskinnipeetava suhtes. Kui kinnipeetav ei suuda käituda normikohaselt isegi vangistuses, siis puudub alus arvamiseks, et ta suudab seda teha vabaduses. Vanglas ei ole kinnipeetav osalenud ka sotsiaalprogrammides, mis maandaks olulisel uute kuritegude riski.

Arvestades T. Toomi poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra

3 kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik