1-07-13791\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-13791

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-13791 (07231400549) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi R.S-i süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatav R.S

Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: AS , elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 07.03.2002 otsusega KrK § 195

lg 2 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi 2 aastase katseajaga

2. Tallinna Linnakohtu 20.04.2004 otsusega KarS § 424

järgi rahaline karistus 16 000 krooni ühes juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Väärteokorras karistatud 12 korral Kaitsja Advokaat Kadi Mägi RESOLUTSIOON

1. R.S süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada R.S-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta R.S-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 2 (kaks) kuud R.S-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et R.S temale määratud 18 (kaheksateist)

kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud

2 kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada R.S-i järgima katseajal

kontrollnõudeid:

 elada alalises elukohas XXX,

 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.S-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 17.12.2007.

6. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada R.S-i suhtes lisakaristust, võttes temalt ära

mootorsõiduki juhtimise õiguse 6 (kuus) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud 6 kuulise tähtaja möödumisel.

7. R.S-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „R.S , 1-07-13791, sundraha“.

8. R.S-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 1938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni ja 15

senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „R.S, 1-07-13791, kaitsjatasu“.

9. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 10. R.S-i suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada. 11. Kohtuotsuse ärakiri edastada otsuse jõustumisel Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kui kohtuotsusele apellatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 03.01.2008.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

R.S-i süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Tallinna Linnakohtu 20.04.2004

otsusega KarS § 424 järgi rahalise karistusega 16 000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholijoobes, uuesti 02.04.2007 kella 01.00 ajal, so ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud, juhtis mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes.

Seega R.S pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

3

Kohtuistungil süüdistatav R.S seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

 karistamises KarS Koopia Tallinna Linnakohtu 20.04.2004 kohtuotsusest R.S-i

§ 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 16 000 krooni ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 kuuks. (t/l 3-4)

 02.04.2007 koostatud väärteoprotokollist nr AB 880835 nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 02.04.2007 kell 01.00 juhtis mootorsõidukit XXX

registreerimismärgiga XXX, olles alkoholijoobes ja isikuna, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus. (t/l 6)

 02.04.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi

kasutamisel nähtuvalt tuvastati samal päeval kella 01.05 ajal R.S

alkoholijoove 0,64 mg/l väljahingatavas õhus. R.S nõustus tuvastamise

tulemusega ega taotlenud joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ega alkoholisisalduse määramist veres. (t/l 7)

 ülekuulamisprotokollist 02.04.2007 koostatud menetlusaluse isiku R.S-i

nähtuvalt sõitis menetlusalune isik ilma lubadeta Kadaka teel. Jõi eelmine õhtu pudeli õlut. (t/l 8)

 vastu Täitemenetluste andmebaasi andmetel oli seisuga 13.04.2007 R.S-i menetluses neli täitemenetlust kokku 28 863 krooni ja 76 sendi nõudes. (t/l 22-23)

 Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2006 aastal oli 85 krooni. (t/l 24)

 2006 aastal AS s ja tema palgaks Tööandjate andmebaasi andmetel töötas R.S oli 66888 krooni. (t/l 25)

 ülekuulmaisprotokollist nähtuvalt oli 13.04.2007 koostatud kahtlustatava R.S-i kahtlustatav 01.04.2007 Kadaka teel sõbra juures ja jõi ära 15 pudelit õlut ja enesetunne oli normaalne. Kellelgi oli vaja sularaha ning ei mõelnud selle peale, et on joobes ja arvas,

et käib korraks ära. Kella 00.30 ajal 02.04.2007 hakkas sõitma tuttavale kuuluva XXX

ning tagasiteel sõitis mööda politseiauto. Keeras tanklasse ja siis tuli politseiauto

vilkuritega ning sõitis kõrvale. Küsiti sõiduki dokumente ja juhiluba. Siis kutsuti

politseiautosse ning kontrolliti joovet. Joobe tuvastamisega oli nõus. Rahatrahvid on tasutud. Kahetseb ja taotleb rahalise karistuse määramist. (t/l 28-30)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel R.S-i

menetlusaluse isikuna ja kahtlustatavana üle kuulatud ja süüd tunnistavaid ütlusi, joobeseisundi tuvastamise protokolli ja kohtuotsust, asub seisukohale, et süüdistatava R.S-i

süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on R.S-i varem karistatud KarS § 424

ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning uuesti juhtis süüdistatav mootorsõidukit, olles

alkoholijoobes, ajal, mil eelmine karistus ei olnud kustunud. Seega oli süüdistatav uue teo

toimepanemisel isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Seetõttu asub kohus

seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on R.S-i käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

4

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Inkrimineeritava teo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastani. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest

nähtuvalt on süüdistatavat varem kohtu poolt karistatud, sh ka samalaadse kuriteo

toimepanemise eest, samuti on teda karistatud erinevate, sh ka liiklusalaste väärtegude

toimepanemise eest. Karistusandmetest nähtuvalt on süüdistatav tabatud mootorsõiduki joobes juhtimiselt 17.10.2003, 20.12.2003 ja 02.04.2007. Seega on teda tabatud samalaadse rikkumise toimepanemiselt kolmel korral. Sellistest andmetest võiks järeldada, et süüdistatav

ei ole süstemaatiline liikluskorra rikkuja, kuid samas on tegemist raskete liiklusalaste

rikkumistega, milliste iseloom viitab ilmselgetele süüdistatava alkoholiprobleemidele, millisele annavad kinnitust ka korduvad karistused AS § 70 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest. Peale selle ei ole süüdistataval mootorsõiduki juhtimisõigust, mistõttu peaks tema

osalemine juhina liikluses üldse välistatud olema. Arvestades süütegude iseloomu ja nende

eest mõistetud rahaliste karistuste suurust võib teha järelduse, et senine kohaldatud karistusliik ei ole suutnud süüdistatavat ootuspäraselt mõjutada ning seetõttu leiab kohus, et vaatamata süüdistataval sissetuleku olemasolule ei pea kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada sanktsioonis ettenähtud alternatiivset karistust, so rahalist karistust, kuivõrd selline karistusliik ei ole sundinud süüdistatavat edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest.

Seetõttu on rahaline karistus kui karistusliik end ammendanud ja süüdistatava suhtes tuleb

kohaldada teiseliigilist, so isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval tuvastatud alkoholijoove ei olnud kuigi suur ja viimase

samalaadse süüteo toimepanemisest oli möödunud kolm ja pool aastat. Kohus arvestab

karistust kergendava asjaoluna ka süüdistatava kahetsust toimepandus. Seetõttu peab kohus

võimalikuks karistada süüdistatavat alla sanktsioonis ettenähtud keskmise määra.

Süüdistatavat on varem isiku vabadust piirava karistusega karistatud ning tema suhtes jäeti karistus tingimisi pikemaajalise katseajaga kohaldamata ning katseaja kestel ta uut kuritegu toime ei pannud. Seega mõjus katseaeg positiivselt. Arvestades asjaolu, et süüdistataval on alaline sissetulek, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning karistuse võib jätta tingimisi kohaldamata. Arvestades aga inkrimineeritud teo iseloomu

ja ilmselgeid andmeid süüdistatava alkoholilembuse kohta, asub kohus seisukohale, et

süüdistatav tuleb allutada käitumiskontrollile, tagamaks selle, et järelevalve tingimustes süüdistatav näitab oma soovi elada edaspidi õiguskuulekalt.

Kuigi süüdistataval võib tekkida soov omandada mootorsõiduki juhtimisõigust ja mootorsõiduki juhtimise õigust edaspidi oma igapäevastes toimetustes kasutada, leiab kohus, et vastavalt inkrimineeritava teo iseloomule ja ohtlikkusele ning senisele kohtupraktikale tuleb KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepannud isikute suhtes kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1

ettenähtud lisakaristust, mistõttu ei pea kohus võimalikuks jätta lisakaristust kohaldamata.

Lisakaristuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava puhul ei ole tegemist

süstemaatilise liikluseeskirja nõuete rikkujaga, mistõttu ei pea kohus vajalikuks määrata

lisakaristust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, vaid piirdub lühemaajalise tähtajaga, lootuses, et vähemalt lisakaristuse kandmise ajal ei ole süüdistatav teistele liiklejatele ohtlik.

Märt Toming kohtunik