1-07-14948\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

Kriminaalasi nr 1-07-14948

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

14 detsembril 2007. a., Tartu Kalevi 1, Tartu Kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-14948 Kohtukoosseis Kaie Uusen Kohtuistungi sekretär Natalia Mark Kriminaalasi

R.H süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Alar Häidberg Süüdistatav R.H

elukoht: X isikukood XXX; kodakondsus:

Eesti Vabariigi kodanik; haridus: kesk-eriharidus;

emakeel: eesti keel; varasem karistatus:

kriminaalkorras karistatud 1 korral; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Adv. Eve Laine

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus

otsustas:

2 Süüdi mõista R.H KarS § 424 järgi ja karistada teda 3 (kolme) kuulise vangistusega.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 13.01.06.a.

otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. viie kuu võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kaheksa kuud vangistust.

KarS § 73 lg 4 ja KarS § 69 lg 1, 3, 4 alusel asendada 8 kuud vangistust üldkasuliku tööga 480 (nelisada kaheksakümmend) tundi, mille tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta.

R.H-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Üldkasuliku töö tegija peab järgima kontrollnõudeid ning täitma temale pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule: 1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda,

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks,

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 50 lg.1 alusel võtta R.H-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 (üheteistkümneks) kuuks.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista R.H-lt riigituludesse

menetluskuluna sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr.

10220034800017 Eesti Ühispangas või nr. 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse

makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetlus

kulude tasumist tõendaval

dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest

menetluskulud tasuti. Menetluskulude

tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

Edasikaebamise kord

3

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema

kaitsja ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Süüdistus

R.H süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on 13.01.2006.a. Tartu

Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise eest

alkoholijoobes, juhtis 02.06.2007.a. kella 08.31 ajal Tartus, Fortuuna tänaval mootorsõidukit KIA reg. märgiga XXX XXX olles alkoholijoobes. Sellega pani R.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kokkulepe

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ning süüdistatavate kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust. KarS § 65 lg.2 alusel suurendada

seda 13.01.06.a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. viie kuu võrra ja lugeda lõplikuks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis kaheksa kuud vangistust. KarS § 73 lg.4 ja KarS § 69 lg. 1,3,4 alusel määrata, et vangistus

asendatakse 480 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrata üks aasta.

KarS § 50 lg.1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheteistkümneks kuuks.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadavad ja ta jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

4 Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma

tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

R.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus

vastavalt kokkuleppele.

Kuriteoga R.H varalist kahju ei tekitanud.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 alusel süüdistatavalt R.H-lt riigituludesse mõista sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni.

Sundraha suuruseks teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400.00 krooni.

Kaie Uusen Kohtunik