1-07-10994\24 · 1-07-10994\24 · Tartu Ringkonnakohus
Summary
AI generated- 1 - 1-07-10994 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2007 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-10994 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava E.S-i määruskaebus Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2007 määrusele. RESOLUTSIO...
Full Text of the Judgment · 1-07-10994\24
- 1 -
1-07-10994
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2007 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-07-10994 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava E.S-i määruskaebus Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2007 määrusele. RESOLUTSIOON
Tühistada Tartu Maakohtu 2.oktoobri 2007 määrus ja
jätkata süüdistatava E.S-i apellatsiooni menetlemist Tartu Ringkonnakohtus.
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.
Asjaolud
E.S esitas avalduse, mille sisust tuleneb soov esitada apellatsiooni Tartu Maakohtu
26.09.2007 otsuse peale. Maakohus käsitles avaldust apellatsioonina Tartu Maakohtu 26.09.2007 otsuse peale, millega kokkuleppemenetluses lahendati kriminaalasi E.S-i süüdistuses KarS §-de 199 lg 2 p 4 ja 200 lg 1 järgi. Süüdistatavale mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja E.S-i karistust hakati arvestama alates 26.03.2007. Tõkend jäeti muutmata.
Esimese astme kohtu määruse sisu
Maakohtu määrusega jäeti E.S-i apellatsioon Tartu Maakohtu 26.09.2007 otsuse peale läbi vaatamata.
Määruse kohaselt reguleerivad asja lahendamist kokkuleppemenetluses kriminaalmenetluse
seadustiku 9. peatüki 2. jao sätted. Kuigi E.S kaebab apellatsioonis
- 2 -
menetlusnormide rikkumise peale, ei esita ta ühtegi fakti, millist kokkuleppemenetlust reguleerivat normi on rikutud kriminaalasja arutamisel kokkuleppemenetluses. Kriminaalasi
saabus kohtusse üldmenetluses. Kohtuistungil tegi prokurör ettepaneku asja arutamiseks
kokkuleppemenetluses, mis on lubatud KrMS § 250 lg 1 järgi. Kohtuistungi protokollist
nähtub, et E.S oli nõus asja arutamisega kokkuleppemenetluses ja valmis samal
päeval asja arutama. Kokkuleppe sõlmimiseks tegi kohus vaheaja. Pärast kokkuleppe
sõlmimist ei keeldunud E.S kokkuleppemenetlusest. See võimalus oli tal kohtuistungil pärast kokkuleppe sõlmimist prokuröri ja kaitsjaga. Eeltoodust järeldub, et E.S puudub KrMS § 318 lg. 3 p. 4 järgi õigus apellatsiooni esitamiseks.
Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
E.S taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei tunnista E.S ennast süüd KarS § 200 lg 1
järgi ning seetõttu ei ole nõus kokkuleppemenetlusega. Samuti avaldas talle survet kokkuleppemenetluseks adv. Aivar Kello.
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
KrMS § 323 lg 2 p 2 kohaselt jäetakse otsuse teinud kohtus apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse see apellandile, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel KrMS § 318 järgi ei ole apellatsiooniõigust.
KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt ei saa apellatsiooni esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui on tegemist käesoleva seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega.
Lähtudes eelnevast leiab ringkonnakohus, et maakohus saab kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusele esitatud apellatsiooni menetlemisel KrMS § 332 lg 2 p 2 järgi kontrollida vaid seda, kas apellatsioon on esitatud menetlusnormide rikkumise peale. Sealjuures ei ole esimese astme kohtul pädevust otsustada, kas kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid
on rikutud või mitte. Juhul, kui apellatsioonis viidatakse menetlusnormide rikkumisele, on KrMS § 318 lg 3 p 4 järgi isikul apellatsiooniõigus. Kas ja mil määral on kokkuleppmenetluse käigus menetlusnorme rikutud, selgitatakse edasise apellatsioonimenetluse käigus.
Maakohus on vaidlustatud määruses üheselt asunud seisukohale, et E.S esitas
apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise tõttu. Sellisel juhul on E.S, tulenevalt KrMS §-st 318 lg 3 p 4, apellatsiooniõigus.
Maakohtu määrus tuleb tühistada ja kriminaalasjas tuleb apellatsioonimenetlust jätkata ringkonnakohtus.
Aarne Sarjas
Tiit Lõhmus
Ago Kutsar