1-07-14887\1 · 1-07-14887\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-14887

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 07. detsember 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik

kaugkohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-14887

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalia Duškina

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Rait Pooleni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla

Süüdimõistetu Rait Poolen (isikukood: 37805196029; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Rait Poolen tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 23.11.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Rait Pooleni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.

Rait Poolen mõisteti süüdi Jõgeva Maakohtu 12.04.2005.a otsusega KarS § 200 lg 2 p 7, 9 järgi ja karistati teda 4-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Jõgeva Maakohtu otsusega nr 1-238/2000 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2-aastase vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 6 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 15.08.2004.a ja lõpp on 15.08.2010.a.

2 Rait Pooleni kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav töötab OÜ-s Best Net komplekteerijana. Distsiplinaarkorras on vangistuse jooksul karistatud 1- korral. Võimalikul vabanemisel asub elama isa juurde Läänemaale ja töökoht on väidetavalt vabaduses olemas.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub Rait Pooleni vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on sobilik isik kriminaalhooldusele määramiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Rait Poolen taotleb kohtult tingimisi vabastamist ning on nõus elektroonilise valvega.

Prokurör hinnangul on R. Pooleni ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et R. Poolen kannab karistust röövimise eest. Eelnevalt on teda 4-korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul. Tal olid pidevalt probleeme registreerimiskohustuste täitmisega, omab 1 distsiplinaarkaristust – 27.04.07 a., mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Rait Pooleni ja prokuröri arvamuse, leiab, et R. Poolen tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Pooleni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et R. Poolen kannab karistust röövimise eest. Eelnevalt on teda 4-korral kriminaalkorras karistatud, kusjuures viimase kuriteo pani ta toime katseaja jooksul. Tal olid pidevalt probleeme registreerimiskohustuste täitmisega, omab 1 distsiplinaarkaristust – 27.04.07 a., mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele.

Arvestades R. Pooleni poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik